Tahaksin ka kuuluda läbi oma laste eliiti. Ma arvan, et eliitkooli panemine annab selleks natukenegi rohkem eeldusi.
Kahjuks aga on lähim eliitkooli 70 km kaugusel. Kui ma panen oma lapsed tavalisse külakooli, kuidas ma edasi elama pean?
Soovitan sõita kord kuus 70 km ja seda eliitkooli panna nii palju kui jaksad. Võib-olla jääb midagi külge.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tahaksin ka kuuluda läbi oma laste eliiti. Ma arvan, et eliitkooli panemine annab selleks natukenegi rohkem eeldusi.
Kahjuks aga on lähim eliitkooli 70 km kaugusel. Kui ma panen oma lapsed tavalisse külakooli, kuidas ma edasi elama pean?[/tsitaat]
tuleb kolida
ohh, \”korralik lapsevanem\” saab 70 km tagant ka lapse katsetega kooli viidud. selliseid hulle küll ja küll. enda laps ka katsetega koolis (kodu lähedal) aga no sry, ma ei mõista neid hulle – lapsel ei ole üldse normaalset elu.
Eks sellega ole niisamuti nagu iga pisut \”erilisema\” olukorraga hariduse omandamise vallas. Kui näiteks lapsel on kuulmislangus, siis vajab ta vastavat erikooli, kui laps on autist, siis on temagi jaoks olemas kool, kus õpe toimub temale sobiva metoodika alusel. Oma koolid on ka vaimselt kõvema peaga lastele jne. Juhul, kui vastava n.ö erivajadusega laps elab antud koolist kaugel, siis on võimalusi mitu: ta kas läheb elama kooli juures asuvasse internaati või kooli lähedal elavate sugulaste juurde, või kolib terve pere elama koolile lähemale, või pannakse laps ikkagi kodulähedasse tavakooli ning püütakse seal hakkama saada.
Umbes samamoodi on ka nende lastega, kel on harju keskmisest lahtisem pea ja kiirem õpivõime. Keskmisele orienteeritud koolis hakkaks neil lihtsalt igav, nad ei õpi seal korralikult töötama, lähevad laisaks kätte, võivad hakata tundi häirima ja lõpuks hoopis popitama. Viimaks ei pruugi neist saada õieti midagi, ja siis kõik muudkui imestavad: \”ta oli ju niiii tark poiss, aga näh kuhu nüüdseks jõudnud on…\” See peaks olema süvaõppe (mitte eliit-!) koolide mõte. Ehk siis, pakkuda jõukohast rakendust neile lastele, keda on õnnistatud keskmisest lahtisema peaga.
Kuna aga andekusest kui võimalikust hariduslikust erivajadusest on meil seni vähe räägitud, on see koht haridusmaastikul suhteliselt segane ja korrastamata. Paljud andekad lapsed on maal, väikelinnades või ka süvaõppekoolide kõrval, aga lihtsalt ei lähe sinna, kuna on kas liiga kaugel või nende vanemad lihtsalt ei ole selle peale tulnud. Nad käivad tavakoolis, õnneasi kas nende klassijuhataja või mõni aineõpetajatest märkab lapsele mingit lisarakendust või lisaülesandeid leida- enamasti seda eriti ei tehta, sest klassid on suured ja õpetajal pole võhma laste mitmesuguste \”erivajaduste\” tarbeks. Samas jällegi leidub vanemaid, kes üritavad oma igati keskmisi lapsi miskipärast iga hinna eest süvaõppekoolidesse suruda- ei teagi, mispärast:) Sellistele palgatakse eraõpetajaid, vanemad õpivad nendega õhtud ja pooled ööd läbi ega saa aru, miks küll nii raske on.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Umbes samamoodi on ka nende lastega, kel on harju keskmisest lahtisem pea ja kiirem õpivõime. Keskmisele orienteeritud koolis hakkaks neil lihtsalt igav, nad ei õpi seal korralikult töötama, lähevad laisaks kätte, võivad hakata tundi häirima ja lõpuks hoopis popitama. Viimaks ei pruugi neist saada õieti midagi, ja siis kõik muudkui imestavad: \”ta oli ju niiii tark poiss, aga näh kuhu nüüdseks jõudnud on…\” See peaks olema süvaõppe (mitte eliit-!) koolide mõte. Ehk siis, pakkuda jõukohast rakendust neile lastele, keda on õnnistatud keskmisest lahtisema peaga.
Kuna aga andekusest kui võimalikust hariduslikust erivajadusest on meil seni vähe räägitud, on see koht haridusmaastikul suhteliselt segane ja korrastamata. Paljud andekad lapsed on maal, väikelinnades või ka süvaõppekoolide kõrval, aga lihtsalt ei lähe sinna, kuna on kas liiga kaugel või nende vanemad lihtsalt ei ole selle peale tulnud. Nad käivad tavakoolis, õnneasi kas nende klassijuhataja või mõni aineõpetajatest märkab lapsele mingit lisarakendust või lisaülesandeid leida- enamasti seda eriti ei tehta, sest klassid on suured ja õpetajal pole võhma laste mitmesuguste \”erivajaduste\” tarbeks.
.[/tsitaat]
Eks jah Soomes ole lapsed kõik ühe latiga löödud. Seepärast nad ühtluskooli eest võitlevadki. Seepärast on neil ka põhikoolist vähe väljalangejaid, erinevalt meist.
Küll on hea, et meil ikka arvestatakse laste eripäraga, seda loomulikult eriti eliitkoolides. Võtame näiteks Tallinna Prantsuse Lütseumi. Õpilasi on klassis üle kolmekümne, loomulikult on nii õpetajal aega iga lapse individuaalsusest lähtuda.
PISA- testid räägivad sama juttu. Veider küll, aga just Tallinnas ja teistes suuremates linnades tehakse vähe tööd andekamatega. Aga ega sellest ei maksa lasta ennast häirida, ajame ikka oma ümmargust mulli edasi, et eliitkoolid on parimad.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Eks sellega ole niisamuti nagu iga pisut \”erilisema\” olukorraga hariduse omandamise vallas. Kui näiteks lapsel on kuulmislangus, siis vajab ta vastavat erikooli, kui laps on autist, siis on temagi jaoks olemas kool, kus õpe toimub temale sobiva metoodika alusel. Oma koolid on ka vaimselt kõvema peaga lastele jne. Juhul, kui vastava n.ö erivajadusega laps elab antud koolist kaugel, siis on võimalusi mitu: ta kas läheb elama kooli juures asuvasse internaati või kooli lähedal elavate sugulaste juurde, või kolib terve pere elama koolile lähemale, või pannakse laps ikkagi kodulähedasse tavakooli ning püütakse seal hakkama saada.
Umbes samamoodi on ka nende lastega, kel on harju keskmisest lahtisem pea ja kiirem õpivõime. Keskmisele orienteeritud koolis hakkaks neil lihtsalt igav, nad ei õpi seal korralikult töötama, lähevad laisaks kätte, võivad hakata tundi häirima ja lõpuks hoopis popitama. Viimaks ei pruugi neist saada õieti midagi, ja siis kõik muudkui imestavad: \”ta oli ju niiii tark poiss, aga näh kuhu nüüdseks jõudnud on…\” See peaks olema süvaõppe (mitte eliit-!) koolide mõte. Ehk siis, pakkuda jõukohast rakendust neile lastele, keda on õnnistatud keskmisest lahtisema peaga.
Kuna aga andekusest kui võimalikust hariduslikust erivajadusest on meil seni vähe räägitud, on see koht haridusmaastikul suhteliselt segane ja korrastamata. Paljud andekad lapsed on maal, väikelinnades või ka süvaõppekoolide kõrval, aga lihtsalt ei lähe sinna, kuna on kas liiga kaugel või nende vanemad lihtsalt ei ole selle peale tulnud. Nad käivad tavakoolis, õnneasi kas nende klassijuhataja või mõni aineõpetajatest märkab lapsele mingit lisarakendust või lisaülesandeid leida- enamasti seda eriti ei tehta, sest klassid on suured ja õpetajal pole võhma laste mitmesuguste \”erivajaduste\” tarbeks. Samas jällegi leidub vanemaid, kes üritavad oma igati keskmisi lapsi miskipärast iga hinna eest süvaõppekoolidesse suruda- ei teagi, mispärast:) Sellistele palgatakse eraõpetajaid, vanemad õpivad nendega õhtud ja pooled ööd läbi ega saa aru, miks küll nii raske on.[/tsitaat]
no see on küll naiivsus kuubis, kui arvad, et Tallinna eliitkoolides käivad ainult andekad, kes vajavad eriprogrammi.
Jah, mina tean küll last, kes käis iga päev 60 km kaugusele \”eliit\”kooli. Ema ei pidanud paljuks väga tarka last katsetele viia ja väga tark laps sai sisse ja sedasi ta siis käiski 12 aastat selles koolis. Elas muide tavakooli KÕRVALMAJAS, aga kuna oli tõesti tark ja ema käis Tallinnasse tööle tol ajal, siis arvas, et käigu mõni klasski, eks edasi näe, mis elu toob. Laps käis kõik 12 aastat selles koolis ja on nüüd juba välismaal ülikoolis.
Aga tema ema muidugi ei olnud teemaalgataja tüüpi, kel kibedus hinges, mis teisi halvustama sunnib, vaid mõtles peaga ja oma lapse peale. Kes aga ainult enda mugavust ja heaolu silmas peab, sellele tundub muidugi see võimalus nii võimatu, et sunnib siia lausa sarkastilise teemapüstituse tegema. Samal ajal mõni teine tõesti mõtleb ja tegeleb hoopis oma lastega, aga kes seda teha ei viitsi, see siis aasib ja \”narrib\” siin teisi, kes viitsivad.
Põhihäda ongi selles, et paljud lapsevanemad ei ole aru saanud süvaõppekoolide tegelikust mõttest – anda andekatele lastele võimalus hariduseks, kus nad oma potentsiaali paremini rakendada saavad kui tavakoolis.
Aga mõned vanemad tahavad läbi lapse täita oma täitmata ambitsioone – lootes, et eliitkooli tõttu kuuluks siis nemad koos oma lapsega rahva \”eliidi\” hulka. Teisalt on ka seal üsna inimlik tahtmine oma lapsele parimat anda – sh ka parimat võimalikku haridust – lootes, et ka kõvema peaga last seal niipalju \”piitsutatakse\”, et ta pärast edukalt ülikooli läbib ja karjääri teeb. Kahjuks võib see mõnikord tulla lapse vaimse tervise arvelt…
Üks probleem on muidugi ka see, et koolikatsed praegusel kujul ei testigi otseselt lapse andekust ega akadeemilist potentsiaali. Edukaks katsesoorituseks on vaja piisavat pingetaluvust ja tugevat närvi, ning suhtlemisjulgust ja oskust endast head muljet jätta. Ülesanded tuleb muidugi õigesti lahendada ka, aga seal võib tõhus eeltreening kompenseerida loomupäraste võimete kesisuse.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jah, mina tean küll last, kes käis iga päev 60 km kaugusele \”eliit\”kooli. Ema ei pidanud paljuks väga tarka last katsetele viia ja väga tark laps sai sisse ja sedasi ta siis käiski 12 aastat selles koolis. Elas muide tavakooli KÕRVALMAJAS, aga kuna oli tõesti tark ja ema käis Tallinnasse tööle tol ajal, siis arvas, et käigu mõni klasski, eks edasi näe, mis elu toob. Laps käis kõik 12 aastat selles koolis ja on nüüd juba välismaal ülikoolis.
Aga tema ema muidugi ei olnud teemaalgataja tüüpi, kel kibedus hinges, mis teisi halvustama sunnib, vaid mõtles peaga ja oma lapse peale. Kes aga ainult enda mugavust ja heaolu silmas peab, sellele tundub muidugi see võimalus nii võimatu, et sunnib siia lausa sarkastilise teemapüstituse tegema. Samal ajal mõni teine tõesti mõtleb ja tegeleb hoopis oma lastega, aga kes seda teha ei viitsi, see siis aasib ja \”narrib\” siin teisi, kes viitsivad.[/tsitaat]
Jah, terve Soome riik on täis laisku lapsevanemaid. Häbi neile ja nende haridusjuhtidele, kes KÕIGI laste heaolule mõtlevad.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Jah, terve Soome riik on täis laisku lapsevanemaid. Häbi neile ja nende haridusjuhtidele, kes KÕIGI laste heaolule mõtlevad.[/tsitaat]
Teema on vist siiski Eestist? Või sinu arvates pole?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mina olen teemaalgataja ja mul pole ausõna mingitki kibedust hinges. Lihtsalt neid kooliteemasid lugedes mulle tundub, et inimesed oma eliitkoolide ja sellesse puutuvasse segaseks läinud.
Septembrikuu (oli vist) \”Pere ja Kodust\” lugesin, kuidas Kristina Heinmets- Aigro võttis lasteaias käivale lapsele eraõpetaja ning muidugi käis ta veel ka eelkoolis. Kui sellise drillimise peale ei saa ka soovitud kooli sisse, siis…kas peab seda tegema.
Meie pere on üks neist peredest, kes avavad, et \”töö on tellija materjalist\” ning kui on koostöö kooli ja kodu vahel ning vähegi südamega tööd tegevad õpetajad, siis võivad lapsed peale põhikooli lõpetamist mistahes gümnaaasiumisse vabalt sisse saada. Jah, ma usungi seda…kui vaid lapsel on potentsiaali. Kui pole, siis meie riik vajab ka tublisi inimesi lihttööle.
Kolisime laste õnneliku lapsepõlve nimel maale ning ma ausõna ei ole arulage, et isegi kaaluksin laste igapäevast tassimist (sellega saaksime hakkama, aga see pole mõistlik) linna nn eliitkooli.
Seega, arendage oma lapsi, tegelege nendega ning lastest kasvavad mõtlevad, targad ja tublid inimesed.[/tsitaat]
Ja milleks siis selline teemaalgatus? KUi sinu laste õnn on elada maal, milleks siis halvustada neid vanemaid, kes näevad, et laps on nutikas ja soovivad tema võimetele vastavat kooli valida?
Maal elades pole tõepoolest mõtet eliitkoole igatseda – seal jõuabki tavakooli \”läbilõige ühiskonnast\”, nii nagu see ideaalis peaks olema. Ehk on ka klassid väiksemad, nii et õpetaja jõuab eritähelepanu pöörata ka klassi tugevaimatele ja kogu tema aur ei kulu nõrgemate laste järeleaitamisele või käitumisprobleemidele.
Linna-tavakoolide õpilaste kontingent aga kannatab just selle all, et suur osa helgematest peadest (ja ärksamate vanemate lastest) koondub eliitkoolidesse.
Milleks siis teha selline teema? Et kasvatada ja õpetada teised lapsevanemad sinu juhtnööride järgi käima? Las nüüd ikka igaüks otsustab, kas tahab oma lastele linnulaulu ja rahulikku maaelu või tõsisemat õppimist. Sinu otsustada see ei ole, mis on lapsele parem. Sinu otsustada jäägi sinu valikud ja sinu laste koolid, teised emad ja isad võiksid ikka ise otsustada, millisesse kooli oma laps panna.
Küll ikka mõni närib kodus küüsi, mis on võõrastele lastele parem, eriti aga selle üle, et teised lapsevanemad oleks \”järgmine aasta TARGEMAD\”. Mina ja minu tarkus ei mahu kohe siia maailma äragi. Ja oma lapsed kasvatan sama targaks, tavakoolis:) Ainult rumal võib pidada ennast targemaks kui kõik teised.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Eks sellega ole niisamuti nagu iga pisut \”erilisema\” olukorraga hariduse omandamise vallas. Kui näiteks lapsel on kuulmislangus, siis vajab ta vastavat erikooli, kui laps on autist, siis on temagi jaoks olemas kool, kus õpe toimub temale sobiva metoodika alusel. Oma koolid on ka vaimselt kõvema peaga lastele jne. Juhul, kui vastava n.ö erivajadusega laps elab antud koolist kaugel, siis on võimalusi mitu: ta kas läheb elama kooli juures asuvasse internaati või kooli lähedal elavate sugulaste juurde, või kolib terve pere elama koolile lähemale, või pannakse laps ikkagi kodulähedasse tavakooli ning püütakse seal hakkama saada.
Umbes samamoodi on ka nende lastega, kel on harju keskmisest lahtisem pea ja kiirem õpivõime. Keskmisele orienteeritud koolis hakkaks neil lihtsalt igav, nad ei õpi seal korralikult töötama, lähevad laisaks kätte, võivad hakata tundi häirima ja lõpuks hoopis popitama. Viimaks ei pruugi neist saada õieti midagi, ja siis kõik muudkui imestavad: \”ta oli ju niiii tark poiss, aga näh kuhu nüüdseks jõudnud on…\” See peaks olema süvaõppe (mitte eliit-!) koolide mõte. Ehk siis, pakkuda jõukohast rakendust neile lastele, keda on õnnistatud keskmisest lahtisema peaga.
Kuna aga andekusest kui võimalikust hariduslikust erivajadusest on meil seni vähe räägitud, on see koht haridusmaastikul suhteliselt segane ja korrastamata. Paljud andekad lapsed on maal, väikelinnades või ka süvaõppekoolide kõrval, aga lihtsalt ei lähe sinna, kuna on kas liiga kaugel või nende vanemad lihtsalt ei ole selle peale tulnud. Nad käivad tavakoolis, õnneasi kas nende klassijuhataja või mõni aineõpetajatest märkab lapsele mingit lisarakendust või lisaülesandeid leida- enamasti seda eriti ei tehta, sest klassid on suured ja õpetajal pole võhma laste mitmesuguste \”erivajaduste\” tarbeks. Samas jällegi leidub vanemaid, kes üritavad oma igati keskmisi lapsi miskipärast iga hinna eest süvaõppekoolidesse suruda- ei teagi, mispärast:) Sellistele palgatakse eraõpetajaid, vanemad õpivad nendega õhtud ja pooled ööd läbi ega saa aru, miks küll nii raske on.[/tsitaat]
Ma oleks kogu selle jutuga nõus, kui meil koolikatsed tõesti andekaid välja selgitaksid, ehk siis oleks IQ-test vms. Drill ei võrdu andekus. Ja üliandekate laste koolides peaks õppima kogu Eesti andekad lapsed, ka nt asotsiaalsete perede omad. Olen nõus, viimastest on andekaid keskmisest vähem (käbi ei kuku kännust kaugele), aga võimatu see pole. Samuti nagu professoritel võib vaimupuudeline sündida.
Järelikult elad sellise kooli läheduses, kus kooli sisse saada soovijate hulk on väiksem, kui pakutud kohtade arv.
Ise mõtle juurde, kas see on hea, või mitte.
Mulle katsed meeldivad. Elame kesklinnas saab lapsega päevasel ajal ringi jalutades koolidega tutvumas käia. Laps mängib klassis kooli ja ema võtab samal ajal tassikese kohvi. Milles probleem.
Ma arvan, et see on tunduvalt inimlikum, kui näiteks ühe Pariisi kesklinna väga populaarse kooli vastuvõtt, kuhu võetakse avalduste laekumise järjekorras. Seega on lapse kooli saamisel kaasatud nii vanaemad, vanaisad ja muud sugulased, kes siis seal öösel kohad sisse võtavad ja elavas järjekorras uste avamist ootavad.
Loomulikult ei näita tavaline lugemine ja kirjutamine mitte mingit andekust, aga aitab vähemalt mingitki valikut teha. See kui keegi jäi 1 punktiga ukse taha näitab vaid seda, et selliseid koole võiks meil rohkem olla. Mitte aga eliiti/mitte-eliiti või tarkust/rumalust.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ma oleks kogu selle jutuga nõus, kui meil koolikatsed tõesti andekaid välja selgitaksid, ehk siis oleks IQ-test vms. Drill ei võrdu andekus. Ja üliandekate laste koolides peaks õppima kogu Eesti andekad lapsed, ka nt asotsiaalsete perede omad. Olen nõus, viimastest on andekaid keskmisest vähem (käbi ei kuku kännust kaugele), aga võimatu see pole. Samuti nagu professoritel võib vaimupuudeline sündida.[/tsitaat] Tegelikult sisaldavad paljud (kui mitte enamik) nende koolide katsetest ka selliseid ülesandeid, mida ei saa \”drillida\”, vaid mida kasutatakse IQ testide tegemisel. Mis aga puutub sellesse, et ka nn asotsiaalide lapsed peaksid seal õppima – ei ole üldse vastu, kuid vanemate tugi on ikka vajalik, ja seda isegi andekate laste puhul. Nt kui asotsiaalide kodu asub kesklinnast kaugel ja 7 aastane laps lihtsalt ei oska üksi kooli kohale minna, siis jääb tal sinna lihtsalt minemata (ema-isa joovad ning õpetaja pole kohustatud lapsi oma sõidukiga ju kohale vedama). Samuti, mismoodi see laps õpib, kui asotsiaalide peres puudub sageli lapsel üldse võimalus, koht õppimiseks? Pole raamaturiiulit ega kirjutuslaudagi, arvutist-internetist rääkimata. Samuti rakendavad asotsiaalidest vanemad oma andekaid lapsi kahjuks hoopis teistsuguse vankri ette, mis ei ole kaugeltki mitte koolihariduse omandamine- nad asendavad ema-isa oma õdedele-vendadele, lisaks aitavad varakult perele ülalpidamist teenida: nad õpetatakse nt andekalt varastama:P Seega ei saa öelda, et süvaõppekoolis õppimine olgu algusest peale 100% ainult lapse enese rida ja vanemad ei puutu üldse asjasse. Ideaalne oleks, kui andekas laps sünnib peresse, kus vanemad on huvitatud ja neil on võimalik luua lapsele hea kasvukeskkond ja tingimused- nii saab kaasasündinud andekus kõige paremini avalduda ning õiges suunas hoo sisse.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Tegelikult sisaldavad paljud (kui mitte enamik) nende koolide katsetest ka selliseid ülesandeid, mida ei saa \”drillida\”, vaid mida kasutatakse IQ testide tegemisel. Mis aga puutub sellesse, et ka nn asotsiaalide lapsed peaksid seal õppima – ei ole üldse vastu, kuid vanemate tugi on ikka vajalik, ja seda isegi andekate laste puhul. Nt kui asotsiaalide kodu asub kesklinnast kaugel ja 7 aastane laps lihtsalt ei oska üksi kooli kohale minna, siis jääb tal sinna lihtsalt minemata (ema-isa joovad ning õpetaja pole kohustatud lapsi oma sõidukiga ju kohale vedama). Samuti, mismoodi see laps õpib, kui asotsiaalide peres puudub sageli lapsel üldse võimalus, koht õppimiseks? Pole raamaturiiulit ega kirjutuslaudagi, arvutist-internetist rääkimata. Samuti rakendavad asotsiaalidest vanemad oma andekaid lapsi kahjuks hoopis teistsuguse vankri ette, mis ei ole kaugeltki mitte koolihariduse omandamine- nad asendavad ema-isa oma õdedele-vendadele, lisaks aitavad varakult perele ülalpidamist teenida: nad õpetatakse nt andekalt varastama:P Seega ei saa öelda, et süvaõppekoolis õppimine olgu algusest peale 100% ainult lapse enese rida ja vanemad ei puutu üldse asjasse. Ideaalne oleks, kui andekas laps sünnib peresse, kus vanemad on huvitatud ja neil on võimalik luua lapsele hea kasvukeskkond ja tingimused- nii saab kaasasündinud andekus kõige paremini avalduda ning õiges suunas hoo sisse.[/tsitaat]
Sellistele lastele peab olema internaatkool. Ka täiesti hooliv pere võib elada eliitkoolidest kaugel ja puudub võimalus kolimseks ja igapäevaseks transpordiks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tahaksin ka kuuluda läbi oma laste eliiti. Ma arvan, et eliitkooli panemine annab selleks natukenegi rohkem eeldusi.
Kahjuks aga on lähim eliitkooli 70 km kaugusel. Kui ma panen oma lapsed tavalisse külakooli, kuidas ma edasi elama pean?[/tsitaat]No kohalikus rahvateatris leiad rakendust, see on kindel.Mingi stand-up stiilis rändtrupp võtaks ka jutule, ma arvan. Rahvas on näljane selliste \”naljade\” järgi.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
