Noh kuidas nüüd öeldagi, aga meie suhe läheb allamäge iga päev rohkem ja rohkem, kuna lastega probleemid ületavad hetkel kõik. Ei tahaks nii öelda, aga see on tõsi kahjuks.
Lugu järgmine. Sündis meile suvel kolmas laps perre. Väga oodatud pisikene. Kahjuks aga väga palju probleeme sünnist saati temaga olnud. Tihti on nii, et mees tahaks seksi, aga jääbki tegemata, sest kui ma lõpuks lapse magama saan, siis magab ka mees. Siis saab jälle kirja mitu seksita päeva.
Vanim laps kõrvaldati koolist. Tegi ulakusi ja nüüd on tulemuseks see, et pean õpetama teda kodus. Otsus sai vastu võetud, et õpibki terve päev. Nii ongi olnud alates esmaspäevast. Täna on neljapäev ja mina olen otseses mõttes nagu mingi kõndiv vare. Sest? Sest keskmine laps ei käi lasteaias. Miks ta ei käi? Sest mees võttis ta just ühest lasteaiast ära , kuna liiga kallis oli ja pole saanud teda tavalasteaeda veel. Jutuks oli, et nädal aega viib mees ta veel erakasse, aga esmaspäeva oli käes ja kui küsisin, et miks ta lasteaias pole, siis ütles ta, et liiga kallis viia nädalaks.
Minu kohustused hetkel on ülisuured. Pesu, kodu korrashoid, ühe lapse õpetamine, teise kantseldamine süles ja muidugi kõik muu beebiga seonduv ning toidu tegemine. Süüa tahavad ju kõik. Täna öösel mees ei maganud. Teadsin, sest ma kogu aeg lapsega öösel üleval. Küsisin siis hommikul, et milles asi oli. Ütles, et mõtles meie olukorrale. Katastroof. Nojah, üldiselt sain aru, et tema jaoks on seda hetkel liiga palju ja et ta ei tea, kas tahab nii edasi minna…koos minuga. Ma tahaks talle öelda, et kas ta üldse teab, mis mul siin kodus toimub? Aga mul pole mõtet. Sest mida tema ei näe, seda ta ei taju ja kõik. Ma olen kindlasti kohe rohkem temast läbi. Päev läbi kolme lapsega on hullumaja. Mees ei näe, kui raske mul on. Tema jaoks on hetkel vaid üleliigne see lapsega seonduv. Mis sest, et ta tuleb õhtul töölt ja läheb tihti välja. Ma isegi ei küsi enam, kuhu. Ta kaua ära ei ole kunagi. Tund või paar. Mina ei mäletagi enam, mida tähendab olla paar tundi ilma lasteta. Üks laps on mul ikka kogu aeg kaasas. Toit peab laual olema, aga ta ei arvesta, et poes käies pean kõik asjad koos lapsega tegema. Ja kui laps süles, siis pole kerge asju kotti pista jne. No saan sellega siiski hakkama, kuigi iga kord jäävad mõned vajalikud asjad ostmata. Nagu suur pakk mähkmeid ja vetsupaber. Üldiselt kuna nüüd mehega ka suhted jahutnud, siis tunnengi, et olen ise süüdi kõiges. Mees ju ei saa enam minult kogu tähelepanu ja lastega on probleemid. Olen läbi kukkunud oma emmenduses. Aga olen ka stressis ja eile oli tunne, et pistaks pudeli veini kõrist alla. Nii loll idee, kuid tuju on ikka tõsiselt nässus ja aina halvemaks läheb.
Meie suhe aga vareneb iga päevaga. Mul on tunne, et täna õhtul tema koju saabudes tuleb palju tõsisem jutuajamine ja see on killast, et lahkuminek vist ukse ees.
Igastahes nüüd ma tean, miks tekib lastega olles neid kriisiolukordi ja see võib saatuslikuks saada. Teada on ka see muidugi, et arvatavasti jäävad kõik kolm last minu hoole alla ja tema hakkab maksma vaid elatist mis on tegelikult lihtsaim selle juures. Alustab rahus ja vaikuses. Mina aga pean edasi elama nii nagu oli.
Ma ei näe väljapääsu. Aeg annab aru küll, kuid usun, et siis on liiga hilja, et suhet päästa
Teema: Meie suhe on metsas – lapsed
dsiisas, mis olukord. vaesed lapsed. sinu ja sinu mehe hingeelu ausaltöeldes ei koti mind üldse. palun üritage nüüd ikka elukorraldus 3 lapsega paika saada ja rääkige ka rahaasjad mehega läbi. lahkuminek siin nüüd küll ei aita, see oleks kerge pääsetee ainult mehele.
Olen ka tähele pannud, et kui lapsed on koolivaheajal vanavanemate juures, siis meil omavaheline suhe on ikka väga hea. Mitte üht tüli ei ole. Kahekesi on nii hea olla.
Meil sünnib ka kohe-kohe kolmas. Lisaks on koolilaps raske puudega – ta saab küll omadega hakkama, aga õppima peab temaga ikka, sest tavakooli tempo on tema jaoks kiire ja erikooli ta tegelikult ei vaja. Keskmine läheb lasteaeda alles sügisel. Koht õnneks olemas.
Ongi raske. Aga mees peab aru saama, et pere on ühine, mitte sinu eraprojekt. Sul ei ole vaja mehe abi, vaid mees peab ise aru saama, et tal on ka kohustused.
Sinu süü on ainult selles, et oled lasknud mehel mugavat elu elada, ilma kohustusteta.
Kui ta väidab, et käib tööl ja teenib perele raha. Siis mille pärst sinu pühendumine perele vähem väärt on? Väidab, et lastehoid on kallis, aga sinu aeg ja tegemised?
Ära lase mehel põgeneda, rääkige, kasvõi öösel, kui rahulikum. Räägi kuidas sul kõik ülepea ja kuidas sa arvaksid, et saate koos edasi. Ära süüdista ennast, sa ei ole milleski süüdi. Keegi ei ole süüdi, olukord on selline.
Vanemale lapsele proovi saada kindel päevaplaan, kus on sees ka sinu aitamine.
Keskmine laps püüa saada lasteaeda tagasi nii ruttu kui võimalik, mine räägi tavalasteaia juhatajaga.
Ja puhka ise. Ei ole vaja mehe käest \”luba küsida\”, vaid lihtsalt ütled, et nüüd sa puhkad. Ja nii ongi.
Lahku jõuab alati minna. Proovige enne omavahel suhelda.
Mees lastega koju, ise tööle?
Või vähemalt nädalaks ajaks kuhugi mihema.
Kui üks tegeleb iga päev aiaga ja teine aiaauguga, siis selge see, et kumbki ei saa aru, mis teises rahulolematust ja stressi tekitab.
Vahetage mõneks ajaks kohad.
Mees peaks end kokku võtma, loomulikult kui ta üldse tunnistab seda et viga ka temas. Laialiminekuga tuleb palju rohkem probleeme, eriti kui arvestada et sul ühe lapsega on probleeme.LAhku jõuab alati minna.Aga kui saab vähegi päästa siis tehke seda.Aga soov peab olema mõlemapoolne.Üksinda pingutus ei aita.
Miks te täpsemalt just nüüd kolmandat last soovisite?
oioioi, sul ei ole ju meest, sul on 4 last.
Sa oled hetkel juba üksikema, kui sa peaks eraldi elama, siis oleks sul tunduvalt kergem. Sa ei peaks hoolitsema kõige suurema söögi, pestud pesu ja koristatud maja üle.
Lahendus oleks, et mees vähemalt paar päeva oleks üksi kõigis neis kohustustes.
Ja teil ei ole suhet. See kui üks teenindab teist, see pole suhe ju. Nii et küsimus on, et kas sellest saab ehitada suhte või ei saa.
Kui vana su vanem laps on ja kes selle koolist kõrvaldamise otsuse tegi? Lihtsalt õpetajate otsuse alusel seda teha ju ei saa.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Sest soov oli. Muide ütlen siin ära ka selle, et kahe lapsega ei tundnud pooltki seda pinget, mis nüüd kolmega on. Oleks teadnud…jah. Aga nüüd on see kolmas laps ka olemas ja mis siin enam arutada miks see ja teine. [/tsitaat]
Mehel ka ikka oli suur soov? Ja eelmise kahega tegeles pidevalt?
Kas mees oli ka esimese kahe lapse ajal nii olematu toetaja?
Lapsed on ühised ja mees leiab, et parim lahendus oleks sind nendega üksi jätta? Et tema ei vastuta enam millegi eest?
Piku pead sellisele mehele. Minge koos lastekaitseametniku juurde. Las paneb aru pähe.
ja teiseks, tee, kuni veel saad, kasvõi sundkorras mehele nn isaõhtuid, selliseid, kus mees on KÕIGI KOLME lapsega kodus ja sina käid väljas. Tund-paar, ega sa ju kauaks ei jää.
Mille puhul see mees veel seksi tahab? Et neljas õnnetuke valmis treida? On ikka mõistus inimestel. Kui esimene laps on nii keeruline, siis poleks kolmandat küll vaja olnud. Sa pead nüüd ennast küll korralikult kokku võtma ja mehele selgeks tegema, kuidas maailmas asjad käivad. Organiseerigu keskmisele lapsele lasteaiakoht ja hakaku ka poeskäike ise tegema.
Parim lahendus oleks muidugi see, et mees jääks lastega koju mõneks ajaks ja prooviks omal nahal kogu selle ooperi järele. Äkki saad beebiga kahekesi kuskile mõneks ajaks sõita?
Ma arvan, et mees tuleb rakendada nats rohkem kodutöödesse. ja sa pead end tuulutama. jäta lapsed koju nädalavahetusel ja mine \”haigele emale appi\” ja tagasi tulles olgu lapsel õpitud, kolmandal püksid kuivad, pesu pesema pandud ja nõud pestud või laud kaetud ajaks kui tagasi tuled.
Üldiselt võiks püüda laps kooli tagasi, teise kooli või midagi. Nii lähete te kõik seal hukka.
Khmmm. Kus \”väljas\” see mees sul käib? Ma ei taha mingit selgeltnägijat mängida, aga pakuks, et ülisuure tõenäosusega on mängus teine naine.
Selline tüüpsituatsioon, kus mees passib öö otsa üleval ja mõtleb, kas ta tahab sinuga koos edasi minna, on täielik armukesepidaja klassika.
Tüüpiline mees ei hakka kunagi lahutusest ega lahku kolimisest rääkima, kui tal tagavaravarianti taskus pole. Ja eriti tüüpiline on veel see, et petjast mees teeb kõik selleks, et just naine ennast suhte purunemises süüdi tunneks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mehe soov oli see kõige esimesena. Mina vaagisin muide aasta seda. Oleksin oodanud tagantjärgi mõeldes veel paar aastat vähemalt.
Eelmise kahe lapsega oli kerge. Teine laps oli väga rahulik. Ja siis käis vanem laps veel viimast aastat ka lasteaias kui teine sündis. Olukord oli hoopis teine.
[/tsitaat]
Kerge või mitte – mida su mees esimese kahe lapsega tegi?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Miks te täpsemalt just nüüd kolmandat last soovisite?[/tsitaat]
No mis see tagantjärele küsimuste esitamine ja targutamine aitab? Last ju poodi tagasi ei saada. Usun, et ka teemaalgataja ootas siit pigem nõuandeid tekkinud olukorra lahendamiseks.
Ei salli selliseid tagantjärele targutajaid ja parastajaid. Kui nõu anda ei oska, ole vait.
Mehe ülesanne ongi ainult raha teenida? Siis on ta oma ülesannet kehvasti täitnud, kui laps rahapuuduse pärast lasteaiast ära võeti. Järelikult, sellega hakkama ei saa, tuleb panustada ka muusse. Miks pead sina nt beebiga poes käima? Miks pead sina üksinda lapsega õppima? Miks ta käib õhtul üksi väljas, kui niikuinii on kogu päevane jama sinu kaelas olnud? Võtku kaks vanemat last kaasa – saad sina natukenegi hingetõmbeaega.
jne jne
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Ütles, et mõtles meie olukorrale. Katastroof. Nojah, üldiselt sain aru, et tema jaoks on seda hetkel liiga palju ja et ta ei tea, kas tahab nii edasi minna…koos minuga.[/tsitaat]
nagu eespool soovitati, ütle talle, et mis siis ikka, sa siis kolid välja. et suuremaga vaja homme seda ja seda õppida, väiksemaga toda teha ja no siis muidugi beebi arstiaeg homme ja…aga et küll ta hakkama saab!
Probleem on sul väga hästi ära sõnastatud. Nüüd peaks mees kirjutama samasuguse kokkuvõtte sellest, mis tema meelest on valesti. Siis lugege üksteise mured mõttega läbi ja edasi rääkige ainult lahenduspõhiselt. Jätke kõrvale kogu see süüdistamise ja vigade otsimise osa, vaid lihtsalt vaadake järjest kõik raskuskohad läbi ja püüdke leida lahendus. Mehe äraminek ei ole lahendus isegi talle endale. Lühemaajaliselt läheb tal kergemaks küll, aga pikemas perspektiivis kaotab ta väga palju, kuigi ei saa sellest ise võib-olla praegu arugi.
Tõesti, räägi psühholoogi/psühhiaatriga vanemast lapsest. Peab leiduma mingi teine moodus. Sellistes tingimustes ei saa sa teda ju õpetada ja asi läheb ainult hullemaks. Kui tal jääb esimeste aastate ugev põhi alt ära, mida ta siis hiljem peale hakkab?
Ja seda, et te ei suuda omavahelisi probleeme lahendada, ei tasu laste kaela ajada!
Mida???
Su mees käib AINULT tööl ja koju j6udes ootab täit teenindust ning kui sina oled päevast kurnatud ning stressis, siis plaanib lahku minna? Ma t6esti ei saa sellest aru, ma arvasin, et ka k6ige k6ige jobumad mehed käivad vähemasti sellises olukorras ise poes ja toovad aegajalt miskit valmissööki koju, et naine nii paljukestki puhata saaks.
Mul on ainult üks laps (6k) ja ma olen nagu hunnik s*tta 6htuks. Mees toob, teeb, kasib ja toimetab. Ma ei kujuta ette, mida ma veel sinu olukorras teeksin.
Issver mis mees???Lapsed saite ju ikka kahekesi, mitte Sina üksi.Uskumatu ikka kui raske Sul võib olla, mehest ei mingit kasu.Kahju kohe. Tänan jumalat, et mul on maailma parim mees ja mind alati aidanud lastega. Praegu lapsed suured,10 ja 15,mõlemad käime tööl.
Soovitan Sul mehega tõsiselt rääkida, ei ole nii, et Sa ei näe mõtet talle rääkida. Tõega, las olla 1 päeva lastega kodus ja vaata,mis juttu siis räägib.Näiteks laupäev. Kirjuta talle oma tavaline päev üles koos kõikide kohustustega ja vaata siis,mis juttu räägib.Kui Sa ei räägi talle, siis ta ju ei teagi!!!Ja uskumatu, et oled nagu juba leppinud, et kui on raske, siis minnakse kohe lahku?
mees on tõeline mölakas. Miks sa lased endaga niii käituda? tema elu on sinu omaga võrreldes täielik puhkekodu, rääkimata sellest, et rahagi ei saa piisavalt teenitud.
Lapsed on ühised ja vastutus on ühine. Mitte mingil juhul ei peaks sina käima poes, või kui siis koos, lisaks vajad sa hetkel kindlalt abilist, kasvõi mõni tund päevas. Lisaks distsiplineeriks võõras inimene majas ka meest midagi tegema. Mis puutub siia teemasse beebi tegemise põhjus, laps on olemas ja vastutus tuleb võtta. Need on lihtsalt rasked aastad, mis tuleb üle elada ja hakkama saada. Eriti alatu mees, kes kõige haavatavamal ajal(sünnitanud, imetav ema) noa selga lööb. Loodetavasti tuleb see kõik talle kuhjaga tagasi. Kõige hullem on aga see, et sa tunnedki päriselt ennast milleski süüdi???? SINA, VEEL VÄHEM LAPSED, EI OLE MILLESKI SÜÜDI. Naine, ärka üles ja hakka ennast hindama! Siis hindavad sind ka teised.
Võta see mölakas mees ette ja ütle, et tal on aeg võtta KA vastutus, kui on nii suure karja lapsi muretsenud. Kui lasteaia jaoks raha pole, hakkab ise koristama, süüa vaaritama, suuremat last õpetama jne.
Tegelikult tuleb teil esimese asjana suurem laps kohe kiiresti uuesti kooli panna, ta lihtsalt PEAB õppima, muidu lähevad asjad veel hullemaks.
Miks te neid kolmandaid lapsi lisaks vorbite, kui suhe ja elu niigi ei toimi?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Küsisin siis hommikul, et milles asi oli. Ütles, et mõtles meie olukorrale. Katastroof. Nojah, üldiselt sain aru, et tema jaoks on seda hetkel liiga palju ja et ta ei tea, kas tahab nii edasi minna…koos minuga.[/tsitaat]
Täitsa pekkis, naine rabab kodus kolme lapsega nagu loom ja mees leiab, et TEMA jaoks on seda liiga palju. Mul ei ole sõnu.
Ei, mõtlesin järele. Küsi mehe käest, mitu lastest ta lahkudes endaga tahab võtta. Noorem peab muidugi ema juurde jääma, aga miks ta peaks kaks kätt taskus minema astuma.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
