Teema: Meriino ( ajendas kirjutama eelmine teema).

Eks see ongi maitse asi. Ma olen aru saanud, et meriinot hinnatakse sellepärast, et see vist ei aja nii kiiresti higistama? St kui juhtub, et on siiski paar kraadi ennustatust soojem, siis villane teoorias peaks nagu hoidma ühtlast temperatuuri, et ei higista jne. samas olen ka aru saanud, et parimad omadused tulevad esile siis, kui vill on otse vastu nahka, mitte aga lisakihina trikotaaži või puuvilla peal.

Kindlasti on lapsi, kelle nt ongi kehvem vereringe , nt varbad koguaeg külmad. Siis meriinosoki eelis tavalise villase soki ees on see, et ta ei ole nii paks, st ei ole vaja nr suuremaid saapaid.

Ma ise kombe all ei ole kasutanud, aga kui ta tõesti nii hea soojapidavusega on, siis äkki on eelis ka selles, et saba pikemalt paksu talvekombe kandmist edasi lükata? Kui lapsel on nii füüsiliselt katsudes õhemad riided, siis on tal ju tegelikult mugavam kui mingi väga paksu vatiga.

Eks seal taga ole kõva bränding ja tänapäeva mingi lastevanemate kiik, et ainult ja ainult mingi kindel asi on hea ja kõik muu on päh. Natuke ka usk, et kui ma ostan midagi kallist, siis olen andnud endast kõik parima – no näiteks, et on päriselt vanemaid, kes arvavad, et 120eurine lapsekombe on kuidagi parem kui 60eurone kombe, hoolimata sellest, et tegelikult on tootja sama ja ammu on teada, et erinevad firmad toodavadki kallist brändi ja odavat brändi, mille omaduse on täpselt samad, aga sihtgrupp teine – kallima brändi mõte on lihtsalt, et “lollidelt tulebki raha ära võtta” (kusjuures seda tehakse isegi nii lihtsa asjaga nagu piim!)

Mina pole lastele lasteaeda meriino riideid selga andnud. Kombed on olnud sellised, et tõmbavad toariietele peale ja lähevad. Keegi ei viitsi seal lasteaias toariideid meriinode vastu ja pärast tagasi vahetada.
Kui ikka jõle külm (-20) või midagi, siis panevad mingi fliisi või midagi lisaks alla.

Meriinosid kasutan lastel ja endal ka, kui läheme kelgutama või viibime pikemalt õues. Näiteks kelgumäel seni kuni laps ise kelku üles veab, on lapsel soe ja mõnus. Pärast koduteel, kui mina kelku vean, hakkab kiirelt külm, kui nahk ja puuvillapluus higiseks rahmeldatud. Mina tunnen küll, et on selge vahe, kas jope all on meriinopesu või tavaline puuvillane särk.

Ikka selsamal põhjusel, et rahmeldades hakkab laps higistama, istub kuskile puhkama, jahtub maha ja hakkab külm. Puuvillane või sünteetika läheb higistades märjaks ja külmaks, meriino on ka märjana soe. Mina hakkasin meriinosse uskuma, kui mu laps lasteaias kaebas, et näol ja põskedel on koguaeg külm. Proovisime mitmeid mütse ja Bredeni meriino mütssalliga oli momentaalselt soojas, ei higistanud, ei sügelenud, oligi mõnus pehme materjal.

kasutan sellel lapsel kellel selg kergesti märjaks läheb.

imikul oli ka merino body kui meil jahe tuba oli.

mees teeb õues füüsilist tööd merino alussärgiga, siis ei tee seljale liiga.

Minul oleks talvel ikka väga külm, kui ainult T-särk jope all oleks. Ka lapsel oleks külm. -25 kraadiga paneksime soojapesu, fliisi või kampsuni kombe alla – kui üldse vaja õues olla. Aga sellist külma just tihti ei tule, eks.

Kui vaatan oma lapse rühma, siis ehk vaid mõni üksik harva ei pane kampsunit alla.  Ehk ma usun, et oled isegi märganud, et su laps käib keskmisest eestlasest õhemalt riides. See on ju tore. Aga ilmselt oskad ka ise järeldada, et valdav enamus on külmakartlikumad ja seal on meriino heaks abiliseks.

Ühel lapsel olid selle pärast, et ta külmetas ka kõige soojema kombinesooniga. Teisel lapsel selle pärast, et ta ei armasta kombinesoone ja ega k/s pükse ka tegelikult mitte – meeldib, kui jalad saavad võimalikult vabalt liikuda. Teine laps tegelikult isegi magab ühes villakomplektis – kuigi on tundliku nahaga, siis miskipärast meeldib.

Minul on lastel kodus õueskäiguks soe pesu all. Aga üldiselt on ju suva kas all on meriino, mõni teine vill, millel on samuti niiskust kehast eemale imav toime, või mikrokiud. Lasteaias on nad nii lühidalt õues (u tund), et siis ei ole neil küll vaja mingit superhüper kihti alla. Käivad ka nii, et soojema ilmaga kombe toariiete peale, külmema ilmaga fliis alla. Riietan neid moel, et liikudes higistama ei ajaks. Paigal minu lapsed seal õues niikuinii ei püsi.

Meil on tervel perel meriinod kasutusel on pluusid, püksid, pusad, sokid, mütsid, pikk aluspesu, vestid, kleidid. On õhemaid ja paksemaid. Külmal ajal väga muud ei tahagi. Harjumuse asi. Muidugi saab ka ilma, lihtsalt meriinodega on väga palju mõnusam.

Samas loeb väga palju, millise meriinoga on tegemist. Mõned lähevad ruttu putsuliseks ja ajavad sügelema. Teised jällegi on pehmed ja mõnusad ja ei putsuta. Devold ja Ulvang on meie peres põhiliselt kasutusel. Ja ka suvel. Õhuke meriino t-särk on tunduvalt mõnusam puuvilla särgist. Reguleerib termperatuuri paremini.