Tere
Kes siis oskavad rääkida mida peab tegema, et Miina Härma kooli Tartus sisse saaks? Mis susser-vussereid vaja teha jne. Tahaks lapsele proovida aga ei ole kindel. Olen mingeid jutte kuulnud aga mitte midagi täpsemalt. Või mis ettevalmistust peaks laps saama, et sinna kooli pääseda ja millega peaks arvestama.
Samas on ka soovitusi, mis koole peale TERA ja MHG soovitaksite =)
MHG eelkool näiteks.
Aga tubli laps saab niikuinii sisse.
susservusserit ei ole mõtet teha, sest selline laps ei saa seal hakkama, kuna koormus suurem kui tavakoolis. taibu-laps saab sinna ilma susserita sisse. katsed eeldavad lihtsalt laia silmaringi, nendeks ette õpetada ei saa. paar tuttavat on olnud sellised, kes võtsid eraõpetaja, ühel oli isegi 2 eraõpetajat, aga laps ikka sisse ei saanud.
minu lapse klassis oli 2 sellist last, kelle puhul tekkis kohe alguses kahtlus, et kuidas nad ikka sinna sisse said. tulemus – üks lõpetas vaevu-vaevu põhikooli, teine jättis kooli põhikooli ajal pooleli. mõlemast lapsest oli tegelikult väga kahju, sest algusest peale oli näha, et selle kooli koormus on nende vaimsete võimete jaoks liiga suur, lapsed õppisid algusest peale suht kesiste tulemustega ning ei suutnud klassi keskmist taset hoida.
ära tee lapsele karuteenet teda kuidagi sina kooli susserdades, las ta olle pigem tavakooli targemate hulgas kui mhg-s klassi viimane
Tere
Kes siis oskavad rääkida mida peab tegema, et Miina Härma kooli Tartus sisse saaks? Mis susser-vussereid vaja teha jne. Tahaks lapsele proovida aga ei ole kindel. Olen mingeid jutte kuulnud aga mitte midagi täpsemalt. Või mis ettevalmistust peaks laps saama, et sinna kooli pääseda ja millega peaks arvestama.
Samas on ka soovitusi, mis koole peale TERA ja MHG soovitaksite =)
Mina ei teinud mitte mingeid sussereid. Lapsed tegid katsed, vestluse. Lasteaia õpe oli hea aga nad ise ka nutikad. Eelkoolis pole kolmest mitte keegi käinud.
Ma muidugi ei saa välistada, et keegi tegi perele taustauuringu. Mina ise olen meditsiini töötaja ja abikaasa teadlane.
Minu kogemus kooliga ütleb praeguseks, et suurel koolil on omad plussid ja omad miinused. Miinus on kindlasti see, et tunniplaani tegemine on keeruline, st tundide alguse ja lõpu kellaajad võivad olla ebamugavad ja sinna ei saa midagi parata. Tööõpetuse tundides ei pruugi igaüks saada seda valikut, mis ta tahaks (riikliku õppekava järgi ei ole eraldi poiste ja tüdrukute tööõpetust, iga laps võib ise valida, kas ta tahab pigem käsitööd-kodundust või tehnoloogiat), aga kuna kehalise tunnid on soopõhiselt eraldi, saab selle arvelt tunniplaanis vangerdada ja ka tööõpetus kujuneb soopõhiseks. Nii et eriti hea kool oleks minu arvates väike, aga tugeva õpetajaskonnaga kool.
Olen kuulnud kiidusõnu Tartu katoliku kooli kohta, et eriti distantsõpe on neil hästi korraldatud. Enda laps käib Reiniku koolis ja olen sellega üldiselt ka rahul, aga just mitmesuguseid suure kooli miinuseid lööb välja. Tõsi, meil on selle kooli juures eriline pluss: see on kodu lähedal. Eriti algkassides teeb see elu nii palju lihtsamaks! (Distantsõppe ajal pole vahet muidugi.)
Kus kandis elate? Ma paneks lapse ikka kodulähedale kooli, siis tal hea üksi jala koolis käia. Kahju vaadata hommikuti täis bussides neid väikseid lapsi, kes teise linna otsa kooli peavad sõitma.
Igas koolis on oma head ja vead, Tartu koolid on enam-vähem ühtlase tasemega. Väga palju oleneb õpetajast ha klassikaaslastest, kuidas sobivad omavahel kokku.
Minu lapsed käivad Kivilinna koolis ja ma mega rahul selle kooliga. Direktor ja õpetajad on väga head, igasuguste uuendustega minnakse esimestena kaasa, üldine sisekliima on väga hea.
Mõni kool on väikse kallakuga ka, nt Raatuse on saksa keele, Decartes’i on prantsuse ja Karlovas on muusika klass.
Minu kogemus kooliga ütleb praeguseks, et suurel koolil on omad plussid ja omad miinused. Miinus on kindlasti see, et tunniplaani tegemine on keeruline, st tundide alguse ja lõpu kellaajad võivad olla ebamugavad ja sinna ei saa midagi parata. Tööõpetuse tundides ei pruugi igaüks saada seda valikut, mis ta tahaks (riikliku õppekava järgi ei ole eraldi poiste ja tüdrukute tööõpetust, iga laps võib ise valida, kas ta tahab pigem käsitööd-kodundust või tehnoloogiat), aga kuna kehalise tunnid on soopõhiselt eraldi, saab selle arvelt tunniplaanis vangerdada ja ka tööõpetus kujuneb soopõhiseks. Nii et eriti hea kool oleks minu arvates väike, aga tugeva õpetajaskonnaga kool.
Olen kuulnud kiidusõnu Tartu katoliku kooli kohta, et eriti distantsõpe on neil hästi korraldatud. Enda laps käib Reiniku koolis ja olen sellega üldiselt ka rahul, aga just mitmesuguseid suure kooli miinuseid lööb välja. Tõsi, meil on selle kooli juures eriline pluss: see on kodu lähedal. Eriti algkassides teeb see elu nii palju lihtsamaks! (Distantsõppe ajal pole vahet muidugi.)
Kiidan ka Reinikut 🙂
Eriti meeldis, et juba sügisel kohe alustati hajutamisega. Igal lennul oli üks koduõppepäev. Üldse jagatakse infot operatiivselt ja püütakse leida kõiki arvestavaid kompromisse. Meie laps sai koolis käia kuni valitsuse otsuseni, et kõik koolid kinni. Suureks plussiks ka see, et algklassidel on täiesti eraldiseisev maja ja põhikoolil oma. Väikestel hea kooliga harjuda, kui pole palju rahvast ja vastupidi, suurtel pole jalus siblivaid pisikesi.
Kas MHG-s on poistele eraldi arvestus sisseastumisel? Olen kuulnud sellist juttu, vb keegi oskab kommenteerida, et kas 1.kl on tüdrukuid ja poisse võrdselt, see kinnitaks, et on eraldi arvestus. Pole küll teemaalgataja, aga paari aasta pärast unistaks enda pojale ka kohta MHG-s. Muidu nutikas poiss, aga praegu veel vara öelda, kuidas selle koolitarkusega olema hakkab.
Aastaid tagasi oli küll eraldi arvestus. Minu poja rühmast said kaks poissi sisse ja tookord oli jutuks, et poistel veidi lihtsam sisse saada, kuna tüdrukuid soovijate hulgas rohkem ja “tublisid” tüdrukuid selles vanuses omakorda rohkem kui poisse.
Ega väga midagi muud teha ei anna, kui tegeleda lapsega, rääkida kõigist maailma asjadest jne. Mina mäletan, et mina ja õde ei harjutanud kuidagi eriliselt, aga saime lupsti sisse, sest me lugesime-arvutasime selles eas vabalt, vestlesime paljudel teemadel. Vend ei saanud sisse. Lõpptulemusena läks vend keskkoolis Trefnerisse, lõpetas kuldmedaliga, lõpetas ülikooli ka kuldmedaliga. Nii väikeste laste areng lihtsalt ongi veel veidi erinevas faasis. Aga muidugi kui lapsele pole üldse püütud enne kuuendat eluaastat lugemist ja tähti tutvustada ja temaga suurt erinevatel teemadel ei vestelda igapäevaselt kodus, siis viimasel hetkel on ilmselt raske midagi muuta. Minu vend näiteks selles vanuses lihtsalt ei huvitunud lugemisest, tee või tina.
Kas MHG-s on poistele eraldi arvestus sisseastumisel? Olen kuulnud sellist juttu, vb keegi oskab kommenteerida, et kas 1.kl on tüdrukuid ja poisse võrdselt, see kinnitaks, et on eraldi arvestus. Pole küll teemaalgataja, aga paari aasta pärast unistaks enda pojale ka kohta MHG-s. Muidu nutikas poiss, aga praegu veel vara öelda, kuidas selle koolitarkusega olema hakkab.
eraldi arvestus on ja võetakse võrdselt poisse ja tüdrukuid. veel mõni aasta tagasi oli eraldi poiste ja tüdrukute katsetepäev lausa. kui ühises järjekorras võetaks, siis oleks taas tüdrukutekool 🙂
Kas käisite katsetamas? Kuidas läks? Mida tehti?
(Uurin tuleviku tarbeks.)
Kas käisite katsetamas? Kuidas läks? Mida tehti?
(Uurin tuleviku tarbeks.)
Mina ei ole see, kes küsis, aga minu laps võeti vastu. Kui palju kandideerijaid oli, seda ei tea. Ma ei tea ka seda, mis ülesanded seal täpselt olid, sest laps ei rääkinud väga, aga olid olnud toredad tegevused.
Kas MHG-s on poistele eraldi arvestus sisseastumisel? Olen kuulnud sellist juttu, vb keegi oskab kommenteerida, et kas 1.kl on tüdrukuid ja poisse võrdselt, see kinnitaks, et on eraldi arvestus. Pole küll teemaalgataja, aga paari aasta pärast unistaks enda pojale ka kohta MHG-s. Muidu nutikas poiss, aga praegu veel vara öelda, kuidas selle koolitarkusega olema hakkab.
eraldi arvestus on ja võetakse võrdselt poisse ja tüdrukuid. veel mõni aasta tagasi oli eraldi poiste ja tüdrukute katsetepäev lausa. kui ühises järjekorras võetaks, siis oleks taas tüdrukutekool ????
Sellel aastal küll eraldi arvestust ei olnud.
Ülesanded sellel aastal olid ilmselt krõbedad, sest sissesaamiseks piisas natuke rohkem kui pooltest punktidest. Teine variant, et konkurss oli väike (mida selle kooli puhul hästi ei usu).
Poisid ja tüdrukud osalesid samadel aegadel. Kui palju poisse/tüdrukuid vastu võeti ei oska öelda, sest avalikke nimekirju ju pole.
Lapsele päev meeldis. Tegid töölehti. Meisterdasid. Lugesid ette.
Minul ema ei teinud ka mingit susservusserit ega ka ei treeninud meid õega eraldi, lihtsalt olime sellised lapsed, kellle varakult lugemine ja arvutamine huvi pakkus. Vend ei saanud sisse, sest nii noorena lugemisest ei huvitunud aga läks keskkoolis Treffnerisse ja lõpetas selle kuldmedaliga. Tark laps saab igal pool hakkama. Laps, kes teistest oma klassikaaslastest tugevalt viletsamate võimetega on, ei saa piisavat eduelamust koolis, et õppimine talle loomulikuks elu osaks muutuks. Kõik eesti koolid annavad tegelikult maailma mastaabis väga hea hariduse, ei ole üldse vaja pabistada.
Eelmistele: kas teil said poisid või tüdrukud sisse? Kuidas ette valmistasite? (Mu laps on õppimisest huvitatud ja seetõttu ka võrreldes rühmakaaslastega “ees”, aga enesekindlust annaks juurde, kui midagi harjutada oskaks.) Kas (Härma) eelkool annab palju juurde?
Me jalutasime katsete päeval mööda (asub kodu lähedal), tundus, et katsetajaid oli.
