Esileht Ajaviite- ja muud jutud mida armsat, emotsionaalset, kallist olete kaotanud, mida ikka taga igatsete?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )

Teema: mida armsat, emotsionaalset, kallist olete kaotanud, mida ikka taga igatsete?

Postitas:
Kägu

ma ei tea, kas mina olen nii asjade inimene – ju siis olen -, aga mul on nii palju asju, mille kaotamisest mul on kahju ja mida ma aeg-ajalt ikka tagantjärgi veel põen, nii tobe kui see ka pole. kadunud vanaema kingitud ehted, suur kastitäis eestiaegseid raamatuid, kaarte, pilte jm, mis remondimees remondi käigus ära viskas, antiikmööbel, mis restaureerimises täiesti tuksi keerati ja nüüd vaid ahjumaterjal on….oh neid asju on palju. mis teil on?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu 40. sünnipäeva pildid jäid arvutisse, kui see otsa lõppes.
Üks luuletuste kaustik, kui olin 17-19 aastat vana. Pole enne ega pärast luuletusi kirjutanud. Ei tea, kuhu see jäi või mis tast sai.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei meenu vist mitte midagi. Üks põhjus on vist see, et mul pole nooremast east mingeid selliseid asju olnud, mis on, olen nüüd, keskeas ise hankinud ja mõni asjake mul on, mida tahaks nagu hoida. Sinu asjade puhul aga on imelik ja kahju kah, et remondi käigus keegi võõras inimene teadmatult sellised asjad minema viskab. Kas ta siis ei vaadanud, mis seal kastis on? Või kus teie olite?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ema kuldehted.
Üks suur hõbesõrmus, mille kohta ma siiani ei ole aru saanud kuhu see jäi.
Ühed head saapad, mis ma kogemata ära viskasin ise.
Vanaema ehted.
Mitu head peigmeest, kellega oleks võinud hea elu üles ehitada ja pere luua, selmet mõttete meestega jahmerdada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

remondimehele sai öeldud, et neid kaste, mis siin toas, ei puutu. aga ise olime päeval tööl, kui ta toimetas. ju siis oli üliagar ja tahtis head teha, visates teise toa ka “kolist” tühjaks. kahjuks olid seal veel kastides Langebrauni nõud ja palju muud väärtuslikku…midagi ei olnud enam teha.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
nyah nyah

Elu jooxul kolm head nuga.

Mõned laenu peale lahkunud raamatud.

Motivatsioon yldse millegi nimel sebida.

Esimesed on ajalugu niikuinii, aga kui keegi näeb kuskil kodutut motivatsiooni, otsige talle hoolitsev omanik, palun.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kunagi lasteaias kirjutasin terve raamatu vist miski koera seiklustest, enam ei mäleta ise ka, aga ühe lasteaiakaaslase emale meeldis see sedavõrd, et võttis endale (ta oli vist küll ka mingis lasteajakirjas vms tegev, aga midagi kuskil ei ilmunud). Sellest on tõesti kahju – küll oleks täiskasvanuna olnud lõbus lugeda, mida ma kuueselt kokku kirjutasin. Vähemalt peaks mu emal kuskil alles olema pisut varasemast ajast pärit luuleraamat. 😀

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Elu jooxul kolm head nuga.

Mõned laenu peale lahkunud raamatud.

Motivatsioon yldse millegi nimel sebida.

Esimesed on ajalugu niikuinii, aga kui keegi näeb kuskil kodutut motivatsiooni, otsige talle hoolitsev omanik, palun.

Motivatsioon ka minul kadunud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oma abikaasast jäin aasta tagasi ilma – oli armas ja kallis ning igatsen taga. Tahaks jõuda sellisesse seisu, et suudaksin meenutada ja tema peale mõelda ilma, et nii jube valus oleks olla.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Elu jooxul kolm head nuga.

Mõned laenu peale lahkunud raamatud.

Motivatsioon yldse millegi nimel sebida.

Esimesed on ajalugu niikuinii, aga kui keegi näeb kuskil kodutut motivatsiooni, otsige talle hoolitsev omanik, palun.

Motivatsioon ka minul kadunud.

Noh, võibla poosid me mõlema motivatsioonid end yles seal teeristil, kus yx silt soovitab Tapa & teine Loobu.

Aga äkki jooxid hoopis koos minema, võitsid lotoga miljoni, abiellusid Las Vegases, joovad praegu kuskil troopikasaarel päevavarjuga kokteile & itsitavad nagu segased. Siis on veel lootust, et kui raha otsas, tulevad koju. Ootame natuke, onju?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Igatsen paljusid kõrvaliste inimeste jaoks täiesti tühiseid asju mis meenutavad mulle kadunud lapsepõlve ja noorust. Ma ei hakka neid parem nimetama, te hakkate naerma mu peale. Nende esemete hinnad tänases vääringus on tühised. Vanaemadelt päritud ehteid või haruldast portselani pole mul kunagi olnud.

Näiteks, mu lemmikmänguasi oli kunagi üks “Polümeeri” loom. Kaks või kolm eksemplari ma mängisin ribadeks, nad vist olid rohkem suveniirideks mõeldud. Neid saaks praegusel ajal ostaee-st endale mõne euro eest osta, vahepeal isegi mõtlesin, et võiks omale ühe sellise riiulile tolmama panna.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Elu jooxul kolm head nuga.

Mõned laenu peale lahkunud raamatud.

Motivatsioon yldse millegi nimel sebida.

Esimesed on ajalugu niikuinii, aga kui keegi näeb kuskil kodutut motivatsiooni, otsige talle hoolitsev omanik, palun.

Motivatsioon ka minul kadunud.

Noh, võibla poosid me mõlema motivatsioonid end yles seal teeristil, kus yx silt soovitab Tapa & teine Loobu.

Aga äkki jooxid hoopis koos minema, võitsid lotoga miljoni, abiellusid Las Vegases, joovad praegu kuskil troopikasaarel päevavarjuga kokteile & itsitavad nagu segased. Siis on veel lootust, et kui raha otsas, tulevad koju. Ootame natuke, onju?

No ma ei tea, ma ei looda kahjuks eriti nende tagasitulekule. Tahaks juba õhtale saada, kui aus olla.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

On ikka. Vanaema käsitööst on kahju. Sugulased ei näinud selles väärtust ja põletasid ilmselt ära.
Siis vana hea vahvliküpsetaja, mille eks kaasa võttis. Oluline oli seepärast, et oli mul üks esimesi oste ise teenitud raha eest.
Kuldehted, mis mingil põhjusel samuti eksiga koos majast lahkusid.
Ühed kõrvarõngad, mille 15-aastasena Saaremaalt ostsin. Kadusid trenni ajal kotist. Mingist suvalisest metallist olid aga meeldisid mulle nii väga, et tänaseni pole nii meeldivaid kõrvarõngaid asemele leidnud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Vana-Ann

Elu jooxul kolm head nuga.

Mõned laenu peale lahkunud raamatud.

Motivatsioon yldse millegi nimel sebida.

Esimesed on ajalugu niikuinii, aga kui keegi näeb kuskil kodutut motivatsiooni, otsige talle hoolitsev omanik, palun.

Motivatsioon ka minul kadunud.

Noh, võibla poosid me mõlema motivatsioonid end yles seal teeristil, kus yx silt soovitab Tapa & teine Loobu.

Aga äkki jooxid hoopis koos minema, võitsid lotoga miljoni, abiellusid Las Vegases, joovad praegu kuskil troopikasaarel päevavarjuga kokteile & itsitavad nagu segased. Siis on veel lootust, et kui raha otsas, tulevad koju. Ootame natuke, onju?

Ehhee, lootus on lollide lohutus, et motivatsioon niisama tagasi tuleb! Aga ma võtsin kevadel üheks tarbeks pangalaenu ja nüüd on motivatsiooni nii et tapab, et selle ikka enne ära jõuaksin maksta, kui lusika nurka viskan. Peaks veel mitmeks aastaks teist jätkuma. Ei tahaks laenu lapsele päranduseks jätta.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma muidu asjade pärast ei põe. Aga kaotasin oma kadunud ema sõrmused ja enda abielusõrmuse. Vot neid nutan siiani taga. Abielusõrmuse saab veel asendada, ema sõrmuseid mitte.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

kui keegi näeb kuskil kodutut motivatsiooni, otsige talle hoolitsev omanik, palun.

Oot, sa ise siis ikka enam ei taha?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma tahaks tagasi üht nõukaaegset odavat vaasikest, mis oli punase- ja kollasetriibuline, selline reljeefne või väänatud klaas – ei oskagi kirjeldada…
Sain selle lapsena ja veetsin tunde seda vaasi vahtides, see värvide mäng ja valguse murdumine köitis ikka hullupööra. Hiljem läks ta mu käes katki, aga see ei lugenud midagi, ka katkisena meeldis. Ema viskas ükskord mu aarde minema, kui kasutu katkise asja.
Jah, kasutu, tühine ja katkine, aga näe ikka tuleb meelde ja tahaks seda tagasi. Seal oli nagu mingi hoopis teine maailm sees väikese lapse jaoks.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

andsin ära pea kõik oma laste mänguasjad, kui nad neist välja kasvasid (nad ise olid nõus). nüüd kahetsen, et Legod ka ära andsin, oleks võinud alles hoida.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mäletan oma varaseid lapsepõlveaastaid vanaema-vanaisa juures maal. Mäletan nende kööginõusid, tagatoas suurt lainelist riidekappi, uhket massiivset ümmargust söögilauda…
Mu ema oli ainus laps ja kui vanaema-vanaisa surid (mina olin siis 17-18), siis ema päris selle maja.
Ja mu ema ei huvitanud see pärandus, me elasime linnas ja ta…lihtsalt lasi selle maja käest. Maja rohtus ja lagunes ja lõpuks panid külakaagid selle põlema. Maja põles maatasa koos kõigega, mis seal sees oli.
Nii loll ikka annab olla kui minu ema. Siiamaani on mõru tunne, kui mõtlen, et see maja oleks võinud olla alles ja see mööbel ja kõik…ja me vennaga oleksime saanud seal käia ja olla…asi pole päranduses, mu ema on siiamaani elus, aga see maja oleks võinud olla kõik need aastakümned meie suguvõsa käsutuses ja mul on nii kahju sellest mööblist ja nõudest ja asjadest.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mäletan oma varaseid lapsepõlveaastaid vanaema-vanaisa juures maal. Mäletan nende kööginõusid, tagatoas suurt lainelist riidekappi, uhket massiivset ümmargust söögilauda…
Mu ema oli ainus laps ja kui vanaema-vanaisa surid (mina olin siis 17-18), siis ema päris selle maja.
Ja mu ema ei huvitanud see pärandus, me elasime linnas ja ta…lihtsalt lasi selle maja käest. Maja rohtus ja lagunes ja lõpuks panid külakaagid selle põlema. Maja põles maatasa koos kõigega, mis seal sees oli.
Nii loll ikka annab olla kui minu ema. Siiamaani on mõru tunne, kui mõtlen, et see maja oleks võinud olla alles ja see mööbel ja kõik…ja me vennaga oleksime saanud seal käia ja olla…asi pole päranduses, mu ema on siiamaani elus, aga see maja oleks võinud olla kõik need aastakümned meie suguvõsa käsutuses ja mul on nii kahju sellest mööblist ja nõudest ja asjadest.

appiii kui kahju. meenutab minu ema, kes kolimisel jättis maha eestiaegse täisserviisi, sest “ei olnud aega pakkida”. mina olin seda aastaid endale küsinud, ta ei raatsinud anda. aga võõrastele (äraviskamiseks?) raatsis küll.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kaotasin ära vanatädi pärandatud sõrmuse kivi. Siiamaani pole samasugust leidnud ja kardan, et isegi kui leian, pole sõrmus enam see.

Peale ema surma tahtsin ta korteri ruttu ära müüa, nii et viskasin kiirustades ära nii mõnedki nõud, mööblit jms, mis tagantjärgi mõeldes oleks võinud mälestuseks jääda. Olen alati ütelnud, et ma ei ole asjadeinimene ja mälestuseks on pigem fotod ning kaunid hetked minevikust, aga vahel tunnen siiski, et ka materiaalsed mälestused on siiski päris palju väärt.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma tahaks tagasi üht nõukaaegset odavat vaasikest, mis oli punase- ja kollasetriibuline, selline reljeefne või väänatud klaas – ei oskagi kirjeldada…

Mingi seda tüüpi?
https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_37641649.jpg

Mul vanematekodus on sarnane ja su kirjeldusest just see silme ette tuli.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
amatöör

mäletan, et vanaemal oli kapi peal väike portselan ingel, küll meeldis see minule. Aga see kadus kuhugi ära ja kui aus olla – siis läks ka meelest, aga praegu tuli see pontsakas ingel meelde ja just see igatsus, et saaks sellega mängida…
ei klammerdu asjadesse, vaid mälestustesse, mis on sellega seotud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma tahaks tagasi üht nõukaaegset odavat vaasikest, mis oli punase- ja kollasetriibuline, selline reljeefne või väänatud klaas – ei oskagi kirjeldada…

Mingi seda tüüpi?
https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_37641649.jpg

Mul vanematekodus on sarnane ja su kirjeldusest just see silme ette tuli.

Mul tuli ka sarnane vaas kirjelduse peale silme ette. Meil oli see ka vanematekodus minu lapsepõlves. Eks tollal Tarbeklaas või miskine ettevõte neid tegi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vanaema kinkis 18.sünnipäevaks massiivse kuldkee. Nii paha tunne on, et pole õrna aimugi, kuhu see sai.
Lemmikkõrvarõngaste paarist on üks kadunud. Kahtlustan, et mõni laps tõmbas tolmuimejaga põrandalt ära vmt … 🙁 välisreisilt ostetud, ei ole võimalik asendada…

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen ka mitmest kõrvarõngapaarist ühe rõnga ära kaotanud, millest on siiani kahju. Tõesti selline tunne, et oleks siis juba mõlemad ära kadunud.

Siis on mul üks vanaema sõrmus – hõbedast ja suure musta vääriskiviga, ent sõrmus läks paraku kivi lähedalt pooleks. Ükskõik millisele kullassepale ma seda ka näidanud ei ole, jutt on kõigil sama: ei saa parandada, sest see murdunud koht on kivile nii lähedal, et kokkusulatamine kahjustaks kivi. No nii kahju on, et ei saa seda jälle terveks!

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eks tollal Tarbeklaas või miskine ettevõte neid tegi.

Tarbeklaas jah. Ja kui otsida, siis neid on tegelikult täitsa võimalik ka praegu osta. Nii et äkki selle vaasi igatseja leiab endale sarnase näiteks siit:
https://osta-ee.postimees.ee/en/index.php?q%5Bq%5D=tarbeklaasi+vaas&fuseaction=search.search&q%5Bshow_items%5D=1&q%5Bshow_shop%5D=1&q%5Bcat%5D=760

Kuigi siin vist on umbes nagu tulipunase vihmavarjuga, et .. uut aga, uut ma ei tahtnud enam?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen kaotanud kaks vanaema pärandatud hõbesõrmust. Vanaema kihlasõrmus kukkus paadis mul sõrmest välja ja vaatasin kuidas ta vee alla vajus nagu Titanicu lõpukaadrites. Üks vanaema antud hõbekäevõru varastati ja ühe ema antud kuldsõrmuse laenasin sõbrannale, kes selle kaotas.
Aga kõige rohkem kahju on sellest kui kõvaketas läks põlema koos umbes kolme aasta fotodega. Tol ajal polnud veel neid pilveteenuseid materjalide sünkroniseerimiseks, olin pildid ka CDle kirjutanud, aga hiljem selgus, et see plaat oli vigane.
Ühte teismeliseaegset kaustikut igatsen ka.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle tuli silme ette Tarbeklaasi vaasidest taoline kirju “Rosita”:
https://osta-ee.postimees.ee/tarbeklaasi-vaike-kirju-vaas-rosita-61500103.html

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Gümnaasiumi lõpusõrmus ning 15. sünnipäevaks saadud kuldkett, millel oli silmaga ripats. Jäid tulle, kui maja osaliselt maha põles…

0
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud mida armsat, emotsionaalset, kallist olete kaotanud, mida ikka taga igatsete?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.