Nimelt mure selles, et mees on viimasel ajal kudiagi eriti ükskõikseks muutunud.Ta poel kunagi selline eriline õrnutseja ja romantik olnud, aga nüüd on see juba veidi liig minu arust.
Koos oleme olnud 6a, meil on 2,5a poeg.Mees on tihti kodust eemal e-r ja nv on kodus.
Toon paar näidet, mis on olnud ja ma eioska enam sellele reageerida.Näiteks kasutab ta seda huuletubakat ja ma pean vist lausa aega kinni panema tema juurde, kui suudelda tahan, sest alati kui ma lähen temaga miilustama on see all ja ta ei võta seda ära ka.Eelmine reedel 3 korda järjest üritasin teda suudelda ja ta ei teinud väljagi ja pühapäev oli sama moodi, enne kui minema hakkas tööle.Proovisin suudelda, et tema ei saa snüüs ja ohatis jne.Solvusin natuke..
Eile oli sõbrapäev ja mees saatsi hommikul sms, head sõbrapäeva, sõbrad ma mõtlesin mis asja.Alati kui teda pole sellistel päevadel eemal olnud, siis on toonud kas lilled varem või kulleriga saatnud.Aga nüüd mitte midagi, ainult selline tobe sms.Õhtul kui ütlesin, et nii nõme sõbrapäev, siis mees ütles, et ma olin talle öelnud, et ära hakkalilli kinkima, raha raiskama, ma ise ei mäleta et ma nii oleks öelnud?!Ja isegi kui ütlesin, siis võiks ta ju ise ka millegi peale tulla.Seks on ka selline, et pole mingit eelmängu, silitusi, puudutusi, sups sisse ja valmis.
Ma olen küsinud, et milles probleem, ütles et tal on tööstress? Ma ei usu , et tal kedagi teist on, sest ta pole üldse seda tüüpi ja tal poel selleks isegi aega.Aga ma tunnen et me vahel on puudu kirg ja see läheb aina hullemaks.Mina ka siis ei viitsi temaga niimodi kodus tv vaadata ja olen hakanud nädalas kord sõbrannadega väljas käima, tantsimas.Muidugi mehed pööravad tähelepanu, teevad komplimente, aga see kes peaks tegema ei tee 🙁
Ja kui ma väljas käin, siis ta isegi ei uuri, kaua olen, kellega, mis tegin jne.
Mida sellest kõigest arvata, ei tea enam? 🙁
Teema: Mida arvata mehe käitumisest?
On, on keegi teine tal mõtetes. Võid kindel olla!
On, on keegi teine tal mõtetes. Võid kindel olla!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mees on tihti kodust eemal e-r ja nv on kodus.
Ma ei usu , et tal kedagi teist on, sest ta pole üldse seda tüüpi ja tal poel selleks isegi aega.[/tsitaat]
Kuidas ei ole aega? Mida ta nädala keskel õhtuti teeb?
Mulle jääb ka mulje, et kusagil on keegi veel peale Sinu…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Õhtuti me olene internetis suhelnud, kui ta ära on.Ja meil on see perepakett ja arved tulevad minu meilile ja seal pole küll midagi kahtlast ja arved pole suuremaks läinud.[/tsitaat]
Ta töötab Eestis või väljaspool?
Hah…tänapäeval see perepakett ja ühised arved küll mingi näitaja ei ole. Tean meest, kellel mitu eraldi mobiili kõnekaartidega jne..jne..raudselt on tal keegi teine kui sind isegi suudelda ei taha. Selge ju!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Kuidas kunagi, enamasti ikka väljaspool eestit, nüüd on eestis , aga teises linnas.[/tsitaat]
Väljaspool Eestit siis teist numbrit ei ole?
[tsitaat]ära hakkalilli kinkima, raha raiskama, ma ise ei mäleta et ma nii oleks öelnud?! Ja isegi kui ütlesin, siis võiks ta ju ise ka millegi peale tulla[/tsitaat]Ma tean, et ratsionaalne mõtlemine ei ole paljudel naistel just tugev külg, aga peab ikka julgust (või mõtlematust?) olema, et seda nii ehedalt demonstreerida.
Teemaalgataja, oletagem nüüd, et mees palub sinul midagi MITTE teha ja sa loomulikult täidad tema palve. Hiljem mees selle peale süüdistab juba SIND, et \”võiks ju ise ka millegi peale tulla\”, sest ta tegelikult eeldas sinult ikkagi vastupidist käitumist?
Ma ei taha isegi ette kujutada, milliste sõnadega sellist meest siin foorumis kostitataks!
Ja kuidas sinu mees sinu arvates teadma peaks, et sa sõbrapäeval temalt veel midagi enamat ootad kui üks sõbralik SMS?
[small]rlv kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ja kuidas sinu mees sinu arvates teadma peaks, et sa sõbrapäeval temalt veel midagi enamat ootad kui üks sõbralik SMS?[/tsitaat]
sõprade vahel on sõbrapäev, kallimate vahel ikka Valentinipäev (teineteise Valentin ja Valentiina). Ja valentinipäeval on selline sõnum ikka tõesti nigel kingitus.
No ma ei tea. Äkki ongi nii nagu mees räägib – tööstress. Ja sina lihtalt kahtlustad siin…
Selle peale ei ole tulnud?
Suur osa eestlastest või vähemalt meestest, sh mina, ei saada sõbrapäeva puhul üldse mingit SMS-i!
Peale selle on päris tavapärane käitumine nii meeste kui naiste poolt, et uue suhte alguses ollakse märksa romantilisemad kui aastaid hiljem. Enamus paarisuhtes olevatest inimestest, eriti muidugi meestest, loeb seda täiesti normaalseks.
Kuidas mees pidi ikkagi teadma, et tal on antud juhul praktiliselt KOHUSTUS jätkuvalt romantiline olla, vastasel korral, nagu näha, saab ta naise tõsise meelepaha osaliseks?
[small]rlv kirjutas:[/small]
[tsitaat]Suur osa eestlastest või vähemalt meestest, sh mina, ei saada sõbrapäeva puhul üldse mingit SMS-i!
Peale selle on päris tavapärane käitumine nii meeste kui naiste poolt, et uue suhte alguses ollakse märksa romantilisemad kui aastaid hiljem. Enamus paarisuhtes olevatest inimestest, eriti muidugi meestest, loeb seda täiesti normaalseks.
Kuidas mees pidi ikkagi teadma, et tal on antud juhul praktiliselt KOHUSTUS jätkuvalt romantiline olla, vastasel korral, nagu näha, saab ta naise tõsise meelepaha osaliseks?[/tsitaat]
Jah, vaesed mehed, peavad olema romantilised:D Anna mulle andeks, aga kas see on siis tõesti nii raske? Polegi sõnumit või lille vaja, iga inimene võib omamoodi romantiline osata olla… Selleks, ei peagi raha raiskama. Siiski oma kallima jaoks natuke oma aega romantikaks kulutada ei tohiks küll nii kohutav olla. Ja kui ollakse juba nii palju aastaid koos, et teatud tähtpäevad kaotavad oma tähtsuse, siis enamasti lepitakse peres see kokku, et teeme nüüd nii, et seda päeva me enam ei tähista. Muidu võiks ikka ju oma kallima nimel veidi pingutada..
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]rlv kirjutas:[/small]
võiks ikka ju oma kallima nimel veidi pingutada..[/tsitaat]
milleks? niigi vastik, et kogu aeg kümne küünega särgisabas kinni ja tahab ilastada… no milleks? ei eruta see ju enam ammu.
[tsitaat]Jah, vaesed mehed, peavad olema romantilised:D Anna mulle andeks, aga kas see on siis tõesti nii raske? Polegi sõnumit või lille vaja, iga inimene võib omamoodi romantiline osata olla… Selleks, ei peagi raha raiskama. Siiski oma kallima jaoks natuke oma aega romantikaks kulutada ei tohiks küll nii kohutav olla. Ja kui ollakse juba nii palju aastaid koos, et teatud tähtpäevad kaotavad oma tähtsuse, siis enamasti lepitakse peres see kokku, et teeme nüüd nii, et seda päeva me enam ei tähista. Muidu võiks ikka ju oma kallima nimel veidi pingutada..[/tsitaat]Ei, see ei ole raske! Mehed jätavad selle tegemata mitte selle pärast, et see oleks raske, vaid selle pärast, et ei pea seda vajalikuks. Ka minu jaoks on Valentinipäev pigem armunute päev, ehk kohane tähistada pigem 1-2 aastat pärast kokku saamist, edasi juba üsna mõttetu.
Kordan oma küsimust, kuidas mees saab teada, et tal naise arvates selline kohustus on?
Ehh! Kas tõesti kõigil on sellised üüratud romantikud kodus, et muudkui lilled ja kingid iga kommertsliku tähtpäeva peale.
Mina ausalt öeldes arvan, et kui mees on väga romantiline ja läila, siis tal miskit muud – mehele väga olulist – puudu! Palju olulisem ju, et ta oleks hea ja mõistlik mees, mitte ei jookse ainult tähtpäevade puhul kõrvad lontis naisukese juurde.
Minu mees on muidugi üli väga romantika kauge. Sõbrapäev pole tema arust miskit tähistamist vääriv. Õhtul tegin talle ise kalli ja soovisin head sõbrapäeva. tema seepeale ütles, et toredat igapäevast sõbrapäeva jah. Ja me olemegi sõbrad ja kallimad iga päev! 🙂
Teemaalgataja – ära põe! Kui väga romantikat vajad, siis pane ise küünlad põlema või tee kena ühtusöök. Paljud mehed ei pea sellist ninnu-nännut oluliseks.
[tsitaat]Sest ennem ta on seda teinud..[/tsitaat]Kas tõesti on see piisav tingimus tekitamaks kohustust?
Oletagem, et naine on mingil ajal omalt poolt otsustanud mehele meele järgi olla ja talle aeg-ajalt poest paar õlut toonud, luues sellega \”ennem teinud\” olukorra. Kas naisel tekib siis õlle toomise kohustus? Ja mehel on õigus pahane olla, kui naine oma \”kohustuse\” ühel hetkel täitmata jätab?
[small]rlv kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ei, see ei ole raske! Mehed jätavad selle tegemata mitte selle pärast, et see oleks raske, vaid selle pärast, et ei pea seda vajalikuks. Ka minu jaoks on Valentinipäev pigem armunute päev, ehk kohane tähistada pigem 1-2 aastat pärast kokku saamist, edasi juba üsna mõttetu.
Kordan oma küsimust, kuidas mees saab teada, et tal naise arvates selline kohustus on?[/tsitaat]
Kui mees ei viitsi naisele tähelepanu pöörata, kaob naisel ka iha selle mehe vastu, seega peale 1-2- aastat võiks seksi ka ära lõpetada ja ärgu meestel olgu selle kohta mingit kobinat, ega üllatust.
Loomulikult tekib!?
Samamoodi nagu naisel tekib kohustus (uue) mehega seksida kui ta juba korra on lasknud ennast tal suudelda.
Vabandust, naised, sh teemaalgataja, aga kas te saite mu küsimusest aru? Minu küsimuse taga ei olnud seda mõtet, et naine peaks mehele õlut tooma või et miks peaks mees VIITSIMA naise jaoks romantiline olla.
Minu küsimus oli lihtne ja mõeldud väga otseselt: kuidas mees saab TEADA, et ta peaks naise jaoks romantiline olema?
Kui teil on nii väike laps, siis oled sa ikka lapse kõrval ka meest meeles pidanud? Olnud talle naine ja kaaslane, mitte ainult lapse ema? Võtnud asju ette ilma lapseta?
Ma loodan, et laps ei maga teiega ühes voodis (paljude selliste suhete puhul kipub minema nii, et ema võtab lapse enda juurde magama kui mees kodust ära ja kui siis mees parajasti kodus on, ei ole laps nõus voodist lahkuma).
Mees loomulikult armastab oma last, aga naine on ikkagi olulisem. Paarisuhe on number üks, kui see ei toimi, kannatab laps, kuna tal pole õnnelikke vanemaid.
Asjad ei muutu üleöö, kuid sa saad ise võtta ette samme, et mehega lähedust taastada. Tuleta meelde, mida tegite siis, kui last veel polnud. Anna laps kasvõi pooleks päevaks kellelegi hoida ja tehke koos mehega midagi. Istuge kohvikus ja arutage, mis toimub ja kuhu te jõuda tahate. Mis on mehe soovid, mida ta sinult ootab, mida sina temalt ootad.
Paarisuhe on pidev töö, selle kallal peab kogu suhte kestvuse jooksul vaeva nägema ja endast miskit andma. See ei toimi iseenesest.
Hoian sulle pöialt!
Aga mis sa ise mehele ise sõbrapäevaks tegid, kinkisid? Äkki on ka sinu poolt see suhtlemine kuidagi leigemaks muutunud. Siis on ju asi vastastikune. Elu muutub argipäevaseks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Ma loodan, et laps ei maga teiega ühes voodis (paljude selliste suhete puhul kipub minema nii, et ema võtab lapse enda juurde magama kui mees kodust ära ja kui siis mees parajasti kodus on, ei ole laps nõus voodist lahkuma).
[/tsitaat]
Julgeks vastu vaielda. Mul ka mees vahest kodust ära ja laps magab minu juures(tema voodi meie voodi kõrval, külg all) ja meie isiklikke suhteid pole see kunagi häirinud. Intiimsuhted ikka väga head meil.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
