Esileht Hobinurk Mida arvate kaasaegsest luulest

Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )

Teema: Mida arvate kaasaegsest luulest

Postitas:

Milliseid autoreid loete? Mis raamat oli viimane tõeline lugemiselamus? Mida luules hindate?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 30.09 20:19; 30.09 20:33; 30.09 20:55; 13.11 19:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Milliseid autoreid loete? Mis raamat oli viimane tõeline lugemiselamus? Mida luules hindate?

Kelle kaasaega sa mõtled?

http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kaasaegne

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 30.09 20:20; 30.09 20:28; 30.09 20:44;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Milliseid autoreid loete? Mis raamat oli viimane tõeline lugemiselamus? Mida luules hindate?

Kelle kaasaega sa mõtled?

http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kaasaegne

Ta mõtleb enda kaasaega loomulikult. Ja paraku ei ole ma kunagi olnud luulehuviline, moodne luule on rohkem mingi haige sonimine, mis erilist pinget ei paku. Klassikat võib lugeda, kristiina ehin on ka ok, aapo ilvesel on mõni ajakohane tekst, aga mingi šokisonimine mind ei köida.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Milliseid autoreid loete? Mis raamat oli viimane tõeline lugemiselamus? Mida luules hindate?

Kelle kaasaega sa mõtled?

http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kaasaegne

Ta mõtleb enda kaasaega loomulikult. Ja paraku ei ole ma kunagi olnud luulehuviline, moodne luule on rohkem mingi haige sonimine, mis erilist pinget ei paku. Klassikat võib lugeda, kristiina ehin on ka ok, aapo ilvesel on mõni ajakohane tekst, aga mingi šokisonimine mind ei köida.

Aga miks sa arvad, et ta enda kaasaega mõtleb? Kas ta mainis seda oma postituses? Mina seda välja ei lugenud. Minu jaoks kõlas see küsimus poolikult, umbes nagu Mida arvate sajandi luulest?

Täpsustama peaks, mis sajandit (ja kelle kaasaega) mõeldakse. Teemaalgataja ilmselt arvas, et sõna kaasaeg tähendab tänapäeva.

+1
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 30.09 20:20; 30.09 20:28; 30.09 20:44;
To report this post you need to login first.
Postitas:

http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kaasaegne

siin on ehk paremini selgitatud:

kaas|aegne

1. ‹adj› kellegagi v. millegagi samaaegne. Ta oli oma kaasaegseist ametivendadest tublisti ettevõtlikum. || tänapäevane, nüüdisaegne. Kaasaegne teadus, tehnika, dramaturgia, muusika. Kaasaegne viievõistlus van sport moodne v. nüüdisaegne viievõistlus. *Kaasaegne inimene sööb kala purkidest ja karpidest, pipra ja paprikaga, õlis või tomatis… R. Sirge.
2. ‹adj› nüüdisnõuetele vastav, moodne, ajakohane. Pakistani pealinn Islamabad on täiesti kaasaegne linn. Ruumide sisustus on kaasaegne. Relvastus peaks olema kaasaegsem.
3. ‹s› kellegagi v. millegagi samal ajal elav isik. Jannseni kaasaegsed. Käsu Hans oli Põhjasõja kaasaegne. Need autorid on kaasmaalased ja kaasaegsed. Järelpõlved hindasid teda tema kaasaegsetest palju enam. || tänapäeval, meiega samal ajal elav inimene. *Kes meist ei rõõmustaks, kui ilmub hea algupärane raamat kaasaegsetest! O. Jõgi.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 30.09 20:19; 30.09 20:33; 30.09 20:55; 13.11 19:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kaasaegne

siin on ehk paremini selgitatud:

kaas|aegne

1. ‹adj› kellegagi v. millegagi samaaegne. Ta oli oma kaasaegseist ametivendadest tublisti ettevõtlikum. || tänapäevane, nüüdisaegne. Kaasaegne teadus, tehnika, dramaturgia, muusika. Kaasaegne viievõistlus van sport moodne v. nüüdisaegne viievõistlus. *Kaasaegne inimene sööb kala purkidest ja karpidest, pipra ja paprikaga, õlis või tomatis… R. Sirge.

2. ‹adj› nüüdisnõuetele vastav, moodne, ajakohane. Pakistani pealinn Islamabad on täiesti kaasaegne linn. Ruumide sisustus on kaasaegne. Relvastus peaks olema kaasaegsem.

3. ‹s› kellegagi v. millegagi samal ajal elav isik. Jannseni kaasaegsed. Käsu Hans oli Põhjasõja kaasaegne. Need autorid on kaasmaalased ja kaasaegsed. Järelpõlved hindasid teda tema kaasaegsetest palju enam. || tänapäeval, meiega samal ajal elav inimene. *Kes meist ei rõõmustaks, kui ilmub hea algupärane raamat kaasaegsetest! O. Jõgi.

Vabandust, aga seletav sõnaraamat ei ole kirjakeele normi alus ehk ei näita, kuidas sõna õigesti kasutada. Selleks, et näha, kuidas sõna õiges tähenduses kasutada, pead kasutama õigekeelsussõnaraamatut.
http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kaasaegne&F=M

Seletav sõnaraamat näitab ka argi- ja kõnekeeleväljendeid, mis kirjakeelde ei sobi.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 30.09 20:20; 30.09 20:28; 30.09 20:44;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Arvan hästi. Under ja co. on küll klassika, aga praeguse ajastu luule istub. Kui teema eesmärk on vanemate põlvkondade esindajate huilgamine teemal, et tänapäeva noorte luule ei kõlba, siis uskuge mind-teie oma ei kõlvanud ka omal ajal kuhugi. Ma muidugi ei austa kõiki tänapäeva luuletajaid ühtviisi, aga üldine foon meeldib.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kirjakeelde ei sobi? Mis kama Sa ajad. Misse kirjakeel Sinu arvates küll on?
Vaata igaks juhuks õigest kohast üle, et seda ikka õigesti kasutada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 30.09 20:19; 30.09 20:33; 30.09 20:55; 13.11 19:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aeg-ajalt sirvin Värsket Rõhku, viskan pilgu ka luuletustele peale, aga sellist autorit, kelle puhul tahaks eraldi luulekogu või veel tema luuletusi lugeda, pole tekkinud. Võib-olla olen lihtsalt vähese luulehuviga. Varem lugesin rohkem luuletusi, meeldisid nt Indrek Hirv, Fs, Liisi Ojamaa jne. Praegu tekib luulehuvi pigem mõne lauluga seoses, nt lugesin Ernst Ennot ja Anna Haavat viimati, aga tõuke selleks andis just muusika.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Seesinane Ojamaa hakkas luuletama seetõttu, et vennad Urbid laulsid Alliksaare texte & Trubetsky enda omi. Pedajas oma Kaplinski & Runneli & mille kõigega andis veel hagu alla.

Yeats, Longfellow & Byron (algriimi absoluutne adept) tulid. & Pushkin, Ahmatova, Severjanin, Tsoi.

Tänapäeval, tunnistan ausalt, noorimaid luuletajaid liiga hästi ei tea. Aga kui viitsid otsast lugema hakata, leiad midagi head ikka. Kui tohin oma masendavalt keskealisi sõpru soovitada, siis technokuulajale Ivar Sild, kalmisturomantikule Jana Lepik, liiglugenule Jüri Kolk, kõigesööjale Jürgen Rooste, feministlikule esteedile Elo Viiding, lapsemeelsele Contra, joodikule Jaan Pehk või Aapo Ilves & kartmatule katselendurile Asko Künnap või Maarja Kangro.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina kasvasin Ojamaa luuletuste najal, võisin neid omal ajal une pealt deklameerida. Võin praegugi. Puudutasid mu puberteetset sagris varesepoja hinge viimse põhjani. Mingi hetk hakkasin ka ise kirjutama, aga olen jõudnud ainult ühe tagasihoidliku koguni – mulle nagu tundub, et olen oma mõõdetud-riimitud värssidega paar sajandit ajast maas ja ei viitsi väga masside kaasamise nimel trügida. Aga vabavärss, mida tänapäeval näikse kõik vähegi edumeelsemad viljelevat, on mu meelest libe tee – harva kui sellest kumab midagi tõelist ja head. Või vähemalt olen ma selliseid harva kohanud. Üks koloriitne daam, kes on tegelikult kunstnik, kirjutab võrratut vabavärssi 😉 Aga üldiselt ei saa parata: armastan rütmi, riimi, vormi, ja kui nende tagant paistab veel ka Mõte, siis – olen võetud 🙂 Osila, Tinnuri, Kareva on igikestvalt mu öökapil, need on lihtsalt nii…päris.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Riim & rytm ei ole ka tänapäeval ära keelatud. & vabavärsil võib olla rytmi kyll & rohkem.

Algajatele luuletajatele olen ise soovitanud vabavärssi katsetada juhtudel, kui riim sööb mõtte ära. Noh, nagu, tahad kirjutada uhkest sirgest männist, aga kui riimima hakkad, jääb järele kõigest känd, ise ka ei tahtnud nii. Parem saagu

uhke sirge mänd
wendade wahel
loojangus waigupisaraid pillab.
meie tee on weel ees. tema
ometi seisab siin seni, kui tagasi tuleme.

Siseriimid on, rytm on & känd edukalt välditud. Pointi kyll palju pole, aga paari minutiga yhest männist palju pointi välja ei võlu ka.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina kasvasin Ojamaa luuletuste najal, võisin neid omal ajal une pealt deklameerida. Võin praegugi. Puudutasid mu puberteetset sagris varesepoja hinge viimse põhjani. Mingi hetk hakkasin ka ise kirjutama, aga olen jõudnud ainult ühe tagasihoidliku koguni – mulle nagu tundub, et olen oma mõõdetud-riimitud värssidega paar sajandit ajast maas ja ei viitsi väga masside kaasamise nimel trügida. Aga vabavärss, mida tänapäeval näikse kõik vähegi edumeelsemad viljelevat, on mu meelest libe tee – harva kui sellest kumab midagi tõelist ja head. Või vähemalt olen ma selliseid harva kohanud. Üks koloriitne daam, kes on tegelikult kunstnik, kirjutab võrratut vabavärssi ???? Aga üldiselt ei saa parata: armastan rütmi, riimi, vormi, ja kui nende tagant paistab veel ka Mõte, siis – olen võetud ???? Osila, Tinnuri, Kareva on igikestvalt mu öökapil, need on lihtsalt nii…päris.

sa vist ei viinud otsi kokku 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgatus oli tingitud sellest, et olen märganud, kuidas seltskonnas luulest kõneldes inimesed sageli õlgu kehitavad või väristavad ning lausuvad midagi seesugust, et “luule mind ei huvita”, “ma ei loe luulet”, “sellest ei oska ma midagi arvata” jne. Kõige reljeefsem hinnang: “ma vihkan luulet!” ajendaski seesugust teemat algatama. Ma ei tahtnud teada mingeid konkreetseid nimesid ega miskit, eeldasin, et inimesed alustavad nagunii hinnangutega ja isksustavalt, seega pöördusin võimalikult neutraalselt, ega hakanud isiklikke arvamisi välja ütlema.
Vastuste hulgast, tonaalsusest ja ka sellest, et teema tõsteti KOHE ajaviitejuttudest hobinurka, järeldan mõndagi 😀
Tegelikult, ma ei mõista, miks luule on “hobi”. Võiks ju olla täiesti normaalne osa inimeseksolemisest. Minu arvates on luule palju mõistlikum ajaviitejutt, kui raha ja seks.
On põnev kuulda, mida luules hinnatakse, mida otsitakse ja leitakse. Minu jaoks on hea luule see, mis paneb mõtlema, viib kaasa. Otsin head kujundit, hästi kujustatud pilti või jutustatud lugu. Ma ei armasta riimi, sest pahatihti riim raamib pildi liialt ära (mõistagi on häid erandeid). Minu rütmi- ja riimijanu kustutab muusika, tekstis pole need minu jaoks olulised. Kuid ka muusikapalas otsin ma lugu – loogilist, sisukat, emotsionaalselt mõjusat.
Praegusaegne luuleilm on minu arvates hiiglama põnev. Siin on absoluutselt kõike. Leidub väga häid raamatuid (palju enam kui neli, viis või 10 aastat tagasi).

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 30.09 20:19; 30.09 20:33; 30.09 20:55; 13.11 19:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ole nyyd. Ajaviitejuttudes olex ammu peale lennanud teatava maailmavaate kajakad, kiljudes kulturnikutest, intelikõntsast & purkis*ttumisest. Noh, noodsamad, kes luulet lugesid viimati siis, kui koolis kästi. Siin on vähemalt hea rahulik, ainult õigekeelsussõnastikuga vehime, omad jutud omakeskis räägitud saame.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vanem naine nagu ma olen – minu noorus oli Üdi, Runnel, hiljem tulid Kivisildnik, Ojamaa, Ilmet jne. Kusjuures on mul peas arvestav kogu Runneli luuletusi (need olid eriti populaarsed), sai ka ühte teist ise kirjutanud ja veini õhtutel ette loetud (õnneks jätkus mõistust sellega ka piirduda) – nimelt 80ndate lõpus oli lõbus boheemlaste seltskond ja kindal aksessuaarina kuulus käekotti (õigemini tegu oli suurema märsiga) ka mõni värske luulekogu. Samas oli minu suured lemmikud Alver ja Alliksaar.

Nüüd vahest võtan mõne vana raamatu kätte ja loen endamisi, lihtsalt meenutuseks….

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Viimane luuleelamus oli Andrus Kasemaa “Kui ma kord suren” https://www.rahvaraamat.ee/p/kui-ma-kord-suren/1040875/et?isbn=9789949604517 . Hoolimata morbiidsest pealkirjast ilus ja helge kogu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Viimane luuleelamus oli Andrus Kasemaa “Kui ma kord suren” https://www.rahvaraamat.ee/p/kui-ma-kord-suren/1040875/et?isbn=9789949604517 . Hoolimata morbiidsest pealkirjast ilus ja helge kogu.

Ostsin ka just Kasemaa, lugesin ja meeldis. Samuti meeldib Andra Teede. Homme ostan Sveta Grigorjeva.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )


Esileht Hobinurk Mida arvate kaasaegsest luulest

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.