Teema: mida eelistaksite, kes vähem teeniks?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kubujuss kirjutas:[/small]

Mina pole veel näinud kõrgepalgalist töökohta, kus saaks komandeeringusse minemata jätta, rahvusvahelise töökoosoleku aega muuta, tähtaja lähenedes projekti pooleli jätta jms.
Lahutus probleemiks pole – kui see peakski toimuma, oleme loomulikult koostanud kõik vajalikud dokumendid, et ma kahju ei saaks. Samuti ei ole mul tegu tööga, mis erilist karjääri võimaldaks, küll aga on selline koht mehel.[/tsitaat]

siis oled näinud vähe selliseid töökohti. Enamasti saab planeerida ja delegeerida, samuti virtuaalselt koosolekul osaleda.

Tunneksin ennast väga kehvasti, kui teeniksin nii vähe, et ei suudaks ainuisikuliselt peret (sh meest) ülal pidada. Mul on ikkagi ka vastutus meie kõigi heaolu eest. Mis siis kui mees jääb töövõimetuks ja mul on 3 last, suur majalaen(+muud tavalised maj. kohustused) ning 700 brutopalk. Mis lahendus siis on? Uue mehe otsimine või? Kolin lapsed ja näiteks voodihaige hooldust vajava mehe ühetoalisesse? Tahan ennast ikka kindlalt tunda ja tahan, et ka mees teaks, et vajadusel saab alati minu peale loota (nt kui peaks tugevas majanduskriisis oma äriga kõrbema või ajutiselt läheb halvemini jne jne). Mina olen tema kõrval teine täisväärtuslik täiskasvanud inimene ning koos vastutame võrdselt oma pere heaolu eest.

Ülalpeetav olla (niimoodi valiku poolest, kohe algusest peale, sest lihtsalt tahan) ei ole minu jaoks variant, juba vastutustunde pärast oma laste ees. Lisandub muidugi veel häid argumente, et kuidas naine saaks hakkama oma lastega, kui mees läheb peast segi ja jätab julmalt maha jne. Halbu, kurbi ja ebaõiglaseid asju juhtub inimestega iga päev..

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kubujuss kirjutas:[/small]

Mina pole veel näinud kõrgepalgalist töökohta, kus saaks komandeeringusse minemata jätta, rahvusvahelise töökoosoleku aega muuta, tähtaja lähenedes projekti pooleli jätta jms.
Lahutus probleemiks pole – kui see peakski toimuma, oleme loomulikult koostanud kõik vajalikud dokumendid, et ma kahju ei saaks. Samuti ei ole mul tegu tööga, mis erilist karjääri võimaldaks, küll aga on selline koht mehel.[/tsitaat]
Vaata, kui ei taha, siis leidub igasuguseid tobedaid ettekäändeid – nagu sa siin hetkel heietad. Komandeeringus ei käida ju kogu aeg. Ja mis siis saab, kui inimene ise haigeks jääb või jalad murrab vms – lihtsalt ei saa haiguslehele jääda? Projekti ei pea ka sellepärast pooleli jätma, et lapsega korra arsti juurde minna või lastevanemate koosolekule. Loomulikult tähendab JAGAMINE seda, et lastega tegeleb hetkel see, kes ei ole komandeeringus parasjagu. Aga kui vähegi võimalik, võiks selliste asjadega tegeleda pigem mees, kes ilmselt kogu naise lhp ajal niikuinii lastega tegelemisest tööajast prii on olnud. Kui nüüd sinust rääkida, siis see, et sa mingil karjäärivõimalusteta firmas töötad, on siiski sinu valik – mine siis mujale tööle. Aga kui ma jagamisest rääkisin, siis ikka üldisemas plaanis, mitte ainult sinust (kes sa iganes poleks) lähtuvalt.
Lahutuse puhul päästavad sind dokumendid? Ehk siis on ühisvara nii kopsakas, et suudad selle müügi arvel hiljem probleemitult lapsed üles kasvatada ka siis, kui pead leppima oma kesise palga ja elatisega?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kubujuss kirjutas:[/small]

Teise firmasse? Ma olen õpetaja. Väga hea kusjuures ja oma tööd armastav.
Meil on loomulikult kõikvõimalikud kindlustused, k.a vastastikune testament, ka ühisvara on piisavalt. Ja mu abikaasa käib tõepoolest enam-vähem iga nädal komandeeringus. Täiskasvanu vajab loomulikult harvem haiguslehte kui kolm koolieelikut kokku.
Minu paindlik (tunniplaan, koormus), kodulähedane, komandeeringuid mittenõudev, suvel lastega kodus olla võimaldav töö annab mehele võimaluse oma ajamahukat, ületunde nõudvat, liikuvat tööd pidada.[/tsitaat]
Kulla inimene, iga nädalas komandeeringus viibiv mees on siiski pigem haruldus. Ma ei tea, miks sa oled pööranud minu üldise soovituse perel töid ja lastekasvatamist jagada mingiks isiklikuks ürituseks sinu pereelu korraldada. Hea, kui sul on kõik korras – aga vaata natuke ringi, üldiselt siiski probleem just selles, et naised ise võtavad (ja mehed muidugi on asjaga väga nõus) ilma mingi mõistliku põhjuseta kõik kodused toimingud ja lapsed enda kanda, kahjustades sellega oma karjääri ja pärast uluvad, kui liigset vabadust nautiv mees tema ja laste juurest lihtsalt minema kõnnib, jättes naise üksi oma viletsa palgaga kogu seda koormat kandma. Mehel lihtsalt ei ole oma lastega mingit sidet tekkinudki, tema ainus kohus on olnud raha teenida. Ja seda saab ju üksi või teise naisega ka täpselt samamoodi teha.