Kohvikuid külastades on valik igal pool sarnane. Erinevad pirukad ja saiakesed. Tahaks vahelduseks midagi teistsugust nagu keel tarrendis või üks korralik kiluvõileib?
Kohvikuid külastades on valik igal pool sarnane. Erinevad pirukad ja saiakesed. Tahaks vahelduseks midagi teistsugust nagu keel tarrendis või üks korralik kiluvõileib?
Kilu või keelt küll kohvi kõrvale ei igatse.
Ainuke koht, kus on tekkinud tunne, et võtaks vahelduseks midagi muud, on tekkinud Estonia teatri etenduste vaheajatellimustega.
hea kohv + sigaret.
erinevalt kiluvõileivast suht võimatu kombo 2021.
aga…on kohti…
Võtaksin midagi sellist, mida kodus ei ole. Näiteks sellele kohvikule omaseid pirukaid ja kooke. Kindlasti mitte neid külmutatud stamppirukaid, muna-peekoni, viineri ja muid eesti pagari vms üldisi asju. Aga kus need on? Ei ela pealinnas.
Kas sa soovid näpuvahelt süüa või midagi soolast?
Mulle näiteks meeldib heeringas ning kui see kuskil eelroogades on, kohutavalt raske mitte tellida.
Mida eelistate kohvikus kohvi kõrvale?
Salatikorvikesi erinevate sisudega, nt lõhe-toorjuustu, BBQ-kana, seenesalati jne.
Midagi kitsejuustuga, ükskord sain päikesekuivatute tomatitega käsitöö leival , jumalik, teinekord peedihummusega. Isetehtud seene- sibula- kilupirukad. Magusasd kaneeli, rosina koogid, toorjuust koogikesed.
Ja veel isetehtud võileivatordid.
Oleneb ju, keel tarrendis kuidas pakutakse, mädarõika vahuga näiteks käsitöö leiva peal, miks mitte, samuti pasteedi võileib või kiluvõileib. Kõik oleneb kuidas serveeritakse.
Siin käiks justkui mingi võistlus, kes suudab rohkem kordi öelda “käsitöö”.
Ma imestan, kust te üldse selliseid kohvikuid leiate, kus on tavalised pirukad ja saiakesed. Ma käin väga palju väljas söömas, enamasti on menüü mitmekesine, ka kõige lihtsamates kohvikutes on ka soolasemenüü ja enamasti üsna huvitav (no kui pole päris Pagaripoisid vm ehtne saiakohvik).
Mina võtsin mõru kohvi juurde Pavlova. Viljandi Rohelises kohvikus on need imemaitsvad. Minu meelest kohvi juurde soolane võileib/sai ei sobi. Kui kõht tühi, sööksin enne suppi.
Kiluvõileib + kohv tekitab minus sellise tunde nagu oleks nälginuna pärast pikka sõitu bensiinijaama sattunud. Siis kõlbab kohvi kõrvale kõik söödav. Kohvikus tahaks kohvi juua pärast soolase söömist ja ikka koogi kõrvale. Pirukaid kohvi kõrvale olen nõus nostalgia mõttes sööma mingis bussijaama puhvetis.
Mina magusasõber ei ole. Meeldib mingi soolase piruka lõik või quiche.
Lõunasöögi lõpetuseks sobib kange musta kohvi kõrvale kas trühvlikomm, tilluke šokolaadi- või rummikook. Ühesõnaga, midagi pisikest ja väga maitsvat.
Ei söö eriti ûldse magusat, seega igasugune sai ja kook on välistatud. Hästi tehtud kiluvõileib sobib kohvi kõrvale imehästi, sageli söön hommikuti võileibu kohvi kõrvale.
Mulle meeldib topeltespresso koos sinihallitusjuustu ja vänge magusa kirsimoosiga. Kodus söön niimoodi.
Minule meeldib ka rohkem soolane värk, kui magus kook/saiake, ei ole suur magusasõber.
Mulle ei meeldi kohvi kõrvale midagi süüa. Mulle meeldib kohv ise.
Kui ma tahan süüa, siis ma kohvi tellin hiljem.
quiche meeldib, soolane napoleon, tordid meeldivad ka, aga polegi vist niimoodi koos kohviga midagi tellinud, kohvi ostan kodust väljas tavaliselt siis kui kui mingi pikem sõit ja uni peale kipub
Kohvi kõrvale võtan tavaliselt tüki kooki.
Kiluvõileiba või keelt küll ei sooviks kohvi kõrvale. Saiakesi ja kooke ka eriti ei söö, kohvi joon eraldi. Pigem söön seal kohvikus enne mingi salati või midagi sellist.
Rakveres Pihlaka kohvikus saad kõiki teemaalgatuses nimetatud asju, pluss kooke ja saiakesi kohvi kõrvale osta. Nemad on oma populaarsuse välja teeninud eriliselt maitsvate kookidega aga ka üheski teises tootes ei ole nad kvaliteedile järeleandmisi teinud. Minu üks lastest võtab seal iga kord mitu keelt tarrendis ja vitsutab need ära seni kuni mina kohvi joon. Ise ma reeglina kohvi kõrvale süüa ei taha.
Kohvi kõrvale eelistan seda, mida hetkel just isutab.
Vahel on selleks kook, vahel viil juustu vms.
Kilu või keelt küll kohvi kõrvale ei igatse.
Ainuke koht, kus on tekkinud tunne, et võtaks vahelduseks midagi muud, on tekkinud Estonia teatri etenduste vaheajatellimustega.
teatrites tahaks kohe konjakit kohvi kõrvale, ma ei tea miks nii, aga nii on
võtaksin midagi soolast, eriti meeldib külm salat (kartuli vms)
teatrites tahaks kohe konjakit kohvi kõrvale, ma ei tea miks nii, aga nii on
see on tõesti huvitav refleks. ma ei ole üldse konjakisõber, lihtsalt ei oska vääriliselt hinnata seda jooki, aga teatrikohvikus on esimene reaktsioon, et võtaks kohvi kõrvale konjakit. õnneks alati meenub enne tellimist, et ma ju ei joo konjakit…
Mina eelistan ka kohvi kõrvale soolast magusale. Kooke ja torti söön harva, välja arvatud Pavlova. Ja selline vanakooli kohupiimakorp meeldib ka.
Pirukad meeldivad ka, eelistan ikkagi soolaseid, vahel, kui siiski magusaisu on siis midagi kohupiimaga.
Miks peab kohvile veel mingit kooki ja korvikest lisama. Kas on vaja seda suhkrut nii palju sisse ajada.
Ühest Põlva toidukohast olen võtnud kohvi kõrvale heeringaleiba. Täpselt see, mis parasjagu puudu.
Võru pisikesest kohvikust (Tamula lähedal) olen saanud kilu-munapirukat, kohviga sobis ideaalselt.
Kui juhtub, et stardin liiga vara minu jaoks hommikul, siis tanklates kohvi kõrvale parim amps on Mamma leivad-ampsud.
Ma ei saa kahjuks enam pea et üldse kohvi ei joo.
Töötasin enne baristana ja teema on tuttav, kohv on maitsev, huvitav jne, aga tervis ei luba hetkel.
Kohvi kõrvale süüa – paneb mõtlema. Quiche oleks vist ka esmavalik, aga paraku elan skandinaavias ja siin saab ainult kaneelirulle
Mulle meeldib topeltespresso koos sinihallitusjuustu ja vänge magusa kirsimoosiga. Kodus söön niimoodi.
Jah, miks kõik kohvikud sellist asja ei paku! 😀
Kui ma kohvikusse juba lähen, siis ma tahaks just torditüki vms, mida kodus ei viitsi teha. Kiluvõileiba ma võin kodus ise ka valmis teha just sellise, nagu mulle meeldib. Aga eks sellepärast ma kohvikus ei käi eriti ka, sest teen ise süüa ja kohvikusse mingit võileiba või kartulisalatit sööma ei lähekski.
Kui ma kohvikusse juba lähen, siis ma tahaks just torditüki vms, mida kodus ei viitsi teha. Kiluvõileiba ma võin kodus ise ka valmis teha just sellise, nagu mulle meeldib. Aga eks sellepärast ma kohvikus ei käi eriti ka, sest teen ise süüa ja kohvikusse mingit võileiba või kartulisalatit sööma ei lähekski.
Mina satungi kohvikusse peamiselt teistes linnades käies. Ei mäletagi, millal oleks Tallinnas seda teinud. Kui veel Tartus kaugõppes olin, siis hommikul vara bussi pealt maha astudes oli esimene käik kohvikusse, et enne pikka koolipäeva võtta suur piimakohv, kartulisalat ja lihapirukas. Kõht oli pea õhtuni täis.