Esileht Ajaviite- ja muud jutud Mida igatsete nõuka ajast?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 190 )

Teema: Mida igatsete nõuka ajast?

Postitas:
Kägu

KEK ehk ehitusettevõttesse või kolhoosi tööle minnes võisid saada jah korteri, aga õpetajad, kultuuritöötajad, juristid said oma 3 aastat suunamist ja elasid kuskil ühikas. Tuttava tädi elas aastaid oma perega mingis saras, 2 tuba+köök-koridor, solk toas-vesi väljas.
Nüüd on kõik võimalused olemas.
Ja mis kõige olulisem, ei ole seda f..king vene võimu. Võid sini-must-valget lippu lehvitada ja eesti hümni laula. Uhh, ma olen veel laulupeo mõju all…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mina mäletan veneajast poe järjekordi. poe avamise ajal seisid inimesed järjekorras, et poodi sisse saada. oli korvijärjekord. siis seisid vorstisabas. ja siis kassasabas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

gatsen seda, et prügi tekkis tunduvalt vähem kui tänapäeval! Esiteks kasutati kõiki asju hulga kauem ega visatud ära niisama tuju ajel, teiseks pakendati neid äärmiselt ökonoomselt ja seda jubedat sada pakendit ühe väikse junni ümber, ei olnud. Mu meelest on see nii irooniline, et võitleme kokteilikõrte vastu ja siis ostad poest näiteks grillimiseks ribi (suur plastikkarp), šašlõkki (suur plastiktops) ja tordi (suur plastikkarp) – ja prügikast on plastikurämpsu ääreni täis. Kokteilikõrred – my ass!

Nõukaajal käis selline saastamine ja mürgitamine. Just lugesin seda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina sain 3-toalise korteri 1979 kui asusin elama väikelinna ja KEK-i tööle. Elan selles praegugi.

Mina sain nii korteri 1982. See oli KEK-i korter ja me olime üürnikud (üür ja eluasemekulud olid muidugi üliodavad). 1990, kui oli juba vana riigikorra lagunemine ja ka KEK-i lagunemine, saime korteri erastada EVP-de eest. Natuke tuli juurde maksta, aga siiski saime korteri endale soodsalt.
Kus neid kortereid riik tasuta andis, seda tahaks minagi teada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väikesi loomadega maamajapidamisi. Selliseid pole praegu ühtki. Toonast maaelu. Nüüd elan küll maal ja teen kodust tööd, naabrid samuti, aga see pole see. Nõukaajal oli igas talus mõni lehm, rääkimata teistest loomadest.

See praegune pakendivärk ka ei istu ja mitmed praegu vägisi pealesurutavad räpased laisad värvilised kultuuririkastajad. Venelased meeldisid rohkem.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nõukaajal käis selline saastamine ja mürgitamine. Just lugesin seda.

Huvitav, et nõukaajal käis justkui hullem mürgitamine ja tänapäeval mitte, aga putukad surevad järjest just tänapäeval välja. Kus on tõde, kus vale…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väikesi loomadega maamajapidamisi. Selliseid pole praegu ühtki. Toonast maaelu. Nüüd elan küll maal ja teen kodust tööd, naabrid samuti, aga see pole see. Nõukaajal oli igas talus mõni lehm, rääkimata teistest loomadest.

See praegune pakendivärk ka ei istu ja mitmed praegu vägisi pealesurutavad räpased laisad värvilised kultuuririkastajad. Venelased meeldisid rohkem.

Aga võta lehm ja kanad siis 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

mina mäletan veneajast poe järjekordi. poe avamise ajal seisid inimesed järjekorras, et poodi sisse saada. oli korvijärjekord. siis seisid vorstisabas. ja siis kassasabas.

Vahepeal oli nii, et kell 17 hakati vorsti müüma (siis tulid inimesed töölt) ja saba oli poe ukse taga meeletu. Kui laps jäi kodus magama, siis sai järjekorda mindud ja oi, kui püsti närv oli, et järsku ärkab üles ja juhtub midagi. Müüdi siis igaühele latt vesivorsti (kõigile ei jätkunudki), millest sai mitu päeva süüa teha. Vorstikastet ei tee ma enam eladeski.
Meil levis tutvuse kaudu info, millal jalatsipoodi kaup tuli. Siis läksime sõbrannaga kell 5-6 varahommikul sappa, et midagi saada. Järjekorras oli 9-ks, kui pood avati, ikka vähemalt 20-30 inimest (väikelinn). Pood oli pisike ja müüja seisi uksel nagu tsaar. Jupi kaupa lasti sisse. Kord lendas ukse klaas kildudeks. Mäletan üht korda, kui tulid ainult 10 cm-se kontsaga saapad. Sai siis endalegi üks paar rebitud ja ära ostetud, sest muidu oleks see seismise vaev tühja läinud. Ei meeldinud need saaapd mulle ja nende kontsade otsas koperdamine, aga mis sa hädaga teed, ikka parem, kui mitte midagi.
Oli see siis normaalne elu või?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väikesi loomadega maamajapidamisi. Selliseid pole praegu ühtki. Toonast maaelu

Okei, selle osaga olen ma isegi nõus. Need ühe lehma tädid said hakkama just tänu sellele, et poes oli kõik defitsiit. Ise pidimegi oma suvila maalapil kasvatama nii kartulit kui porgandit, mune saime ühe naabri käest, piima teise käest, isa pidas mesilasi.
Hiljem sõi turumajandus nad välja ja ka endal pole sügavamat mõtet juurikaid kasvatada. Isa jäi vanaks ja haigeks ja andis mesilased ära.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.

Perekooli Moderaator

Please wait...
Postitas:
Kägu

Väikesi loomadega maamajapidamisi. Selliseid pole praegu ühtki. Toonast maaelu. Nüüd elan küll maal ja teen kodust tööd, naabrid samuti, aga see pole see. Nõukaajal oli igas talus mõni lehm, rääkimata teistest loomadest.

See praegune pakendivärk ka ei istu ja mitmed praegu vägisi pealesurutavad räpased laisad värvilised kultuuririkastajad. Venelased meeldisid rohkem.

Aga võta lehm ja kanad siis 🙂

Naabrid ka? Nõukaajal oli ju pea IGAS maamajas loomad. Lehmast ei piisa. Sead-lambad-hobused, ühesõnaga kogu kupatus peaks olema. Kanu ja kasse pean praegu suviti niikuinii, aga see pole see. Mis sa arvad, mispärast praegu sellist elustiili maal mitte keegi ei viljele? Mõtlesid välja? Vaat seepärast ma teengi maakodust kaugtööd ega võta lehmi-sigu-lambaid. Naabrid samuti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nõukaajal käis selline saastamine ja mürgitamine. Just lugesin seda.

Huvitav, et nõukaajal käis justkui hullem mürgitamine ja tänapäeval mitte, aga putukad surevad järjest just tänapäeval välja. Kus on tõde, kus vale…

Alguse said putukate väljasuremise lained just siis, mürgitati muidugi igal pool maailmas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud.

Nõukaajal olid kõik “kapis” ja kes “vahele jäi”, pandi trellide taha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kõike pidi poest altleti sebima. Pooltuttavate käest sai vesivorsti, mune ja keefiri. Hea kui
nendega koju jõudsid – munad olid paberkotis, piim ja hapukoor hõbepaberikorgiga. Pidev nuputamine oli, mis süüa teha. Meil oli pühiline ahjukartul lihakillukestega. Taarat sai ära viidud ja selle eest kommi ostetud. Sai ja leib oli ilma pakendamata, kõik said peale köhida 🙂 Midagi vist ei igatse taga, kui siis tõesti, et koolis olid õpetajad autoriteedid. Aga koduvägivallast tol ajal midagi ei räägitud ja kui kõik teadsidki, et naine või laps peksa saab siis midagi ei tehtud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nõukaajal käis selline saastamine ja mürgitamine. Just lugesin seda.

Huvitav, et nõukaajal käis justkui hullem mürgitamine ja tänapäeval mitte, aga putukad surevad järjest just tänapäeval välja. Kus on tõde, kus vale…

Nõuka ajal oli rangelt keelatud ajalehes loodusele tehtud kahjust rääkida. Kui keegi oleks üritanud, oleks see riigivastane ajakirjanik kohe 10 aastat sitsinud kuskil keemiatehases. Loosungiks oli, et “me ei pea ootama looduselt armuande, me peame neid võtma”. Ma elasin Kunda linna lähedal, see oli kohutav mis sealkandis toona toimus. Praegu on Kunda küllaltki armas roheline väikelinn.

Keegi ei tea, kui palju Nõukogude Liidu tööstuste pärast looduslik mitmekesisus väheneda võis. Kohalikel teadlastele ei antud sellise asja uurimiseks ei luba ega raha ja esimese maailma teadlased ei saanud Nõukogude Liidus ammugi midagi uurida.

Eesti Fosforiidivastane liikumine oligi esimene suurem avalik ülesastumine looduse reostamise vastu ja sellest kasvas välja Eesti iseseisvumine. See oli sellepärast võimalik, et me oleme eestlased: kuskil venemaa põrgus avati ja avatakse ka praegu uusi kaevandusi sedasi, et kohalikud üldse ei teagi, mis toimub ja kes teab, see ei julge sissetuleku kaotamise kartuses piiksatada. Ilmselt pole sealmaal probleem mingi Rakvere rajooni suuruse ala pealt inimesed kuskile mujale ümber asustada, ka ümberasustatavad ise on rõõmsad kui linna uude majja korteri saavad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

koolis olid õpetajad autoriteedid.

Autoriteedid jah, aga kasutasid oma õigusi tihti kurjasti. Meie 2. klassi õpetaja andis poistele pidevalt joonlauaga piki pead. Õpetajaid lausa kardeti ja nad ikka mõnitasid mõnuga õpilasi. Sõnadega. Alandasid ja halvustasid, kus vähegi põhjust oli. Nüüd vist vastupidi, hoopis õpilased panevad õpetajaid “paika”.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mida igatsete nõuka ajast?

Nõukogude korda, mille jooksul hukati umbes 18 miljonit ebapuhast kodanikku. (Hitler oma 11 miljoniga oli poisike)

Täna ei tapa neid enam keegi ja nendest on tekkinudki lumehelbekesed, narkomaanid, pedofiilid, valgekrae pätid, rahapesijad, rollotajad jne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

– lastelaagrid ja huviringid olid tasuta;
Pioneerilaagri elu igapäeva kuulus “brežnevi pakikesena” laulud Leninist ja Stalinis, punalipu heiskamise rivistused ja muu kommunistlik ajupesu. Tänan, ei.

– noored said kohe pärast kooli lõpetamist töö (ei poolda vägisi suunamist, vaid seda, et mingisugune töö oleks igaks juhuks olemas);
Eestis sisuliselt noorte töötus puudub. Inimesi ei sunnita vägisi tegema tööd, mis neile ei sobi.

– töökohast sai tasuta tuusikuid;
Tasuta asju polnud olemas ka siis, nende tuusikute eest maksti asutuse eelarvest, lihtsalt tuusikute saajate nimekirja otsustas nomenklatuur, kes ennast ja oma tallalakkujaid kunagi ilma ei jätnud. Ajupestud tööeesrindlane nihutas naba paigast ja sai tuusiku kord kolme või viie aasta tagant. Tavatöötaja lagi oli saada kaheks nädalaks kaks voodikohta Võrtsjärve või Peipsi järve äärde asutuse suvilasse. Praegu pane iga kuu palgast 50 eur kõrvale ja selle raha eest saad lõdvalt kord aastas lubada “tuusiku” Gruusiasse, Bulgaariasse või Krimmi, tolle aja sihtkohtade lagi. Praegu on su oma valik, kui palju reisimisele kulutad ja kuhu reisid. Tollal ootasid nagu kerjus armuandi ja koogutasid brigadiri ees.

– reisimine oli odav (kahju, et piirid kinni olid muidugi);
Kui reisimisena mõelda kuseplekiliste linadega rongikupees läbi venemaa loksumist, olematu nõukogude teeninduskultuuri talumist, räpaseid vaksaleid ja nõudepesulapi järgi lõhnavaid venemaa “dieetsööklaid”? Endistes liiduvabariikides reisimine, eriti Ukrainas ja Valgevenes aga ka Gruusias jms on siiamaani odav ja eestlase jaoks aina odavamaks läheb, mine proovi. Kvaliteet neis sihtkohtades on aga parem kui eales nõukogude ajal seda oli. Praegu võid hääletada või autoga sõita läbi terve Euroopa ja ka Vene viisa saamine pole probleem.

– AIDSi polnud;
Mul pole praegu ka Aidsi.

– ka väheharitutel oli võimalik ellu jääda ja piisavalt teenida;
Näiteks ehitaja võis sel ajal isiklikust autost vaid unistada, aga tänapäeval on igal teisel ehitusmehel saksa luksusauto.

– sai vabalt elada rändava elustiiliga, töötades ühes kolhoolis ja siis teises, ei pidanud end ühe töökohaga 40ks aastaks siduma (v.a kui olid kõrgharidusega ja riik suunas);
Misasi sunnib kedagi kuskil praegu 40ks aastaks ühe töökohaga siduma ja mida toredat on kodutu nomaadi elustiilil, elan seal kus müts ripub naela otsas? Samas kui soovi on maailma näha siis võta kott selga ja tööta aasta-paar kasvõi Austraalias kui soovid.

– riik andis korteri;
Kõigest kasutada, ja sa ei saanud valida ise kus sa elad. Ning vallalisele inimesele andis voodikoha ühiselamus.

– maakohad polnud väljasurnud, samas polnud maakohtade teed jällegi turistidest ülekoormatud nagu praegu saartel ja Pärnu lähedal suvel on;
– sellest lähtuvalt said vanainimesedki rahulikult rattaga sõita, kartmata auto alla jäämist;

Rattateid polnud üldse ja autosid inimesed endale lubada ei saanud.

– lapsed veetsid palju aega looduses ja käisid maakoolides, ei istunud nutitelefonis nagu praegu;
Nutitelefone polnud veel leiutatud. Linnalapsed mängisid palju ehitusjärgus olevates paneelmajades, raudteel, jms kohtades turnides, nii mõnigi sai kukkudes raske trauma sealt. Raskema trauma puhul läks kiirabi tulekuni aega ja inimesed surid vigastustesse millest tänapäeval saadakse kahe kuuga täiesti üle. Kuna kaldteid, lifte avalikesse hoonetesse ja muid liikumisvõimalusi invaliidide jaoks ei loodud, siis veetsid invaliidid oma elu harilikult kuni surmani kodu seinte vahel.

– inimesed oskasid oma tarbeks köögivilju kasvatada ja hoidiseid teha;
Ka praegusel ajal on lubatud sul aias köögivilju kasvatada. Inimesed ei tee seda, sest neil on valik ja pole enam seda kestvat hädaolukorda elanikkonna toiduainetega varustamisel. Kuskohas see Lasnamäe või Mustamäe elanik neid köögivilju niiväga kasvatas, ikka väga valitud inimesed olid need kellel oli aianduskooperatiivis oma lapikene.

– polnud igasuguseid väljamõeldud haigusi ega häireid nagu praegu, inimesed olid palju tervemad;
Tegelikult ei osatud haigusi diagnoosida. Inimeste eluiga oli lühem. Minu vanaisa suri ootamatult 40’ndates eluaastates, keegi ei hakanud isegi uurima, miks. Et seal taga olid tegelikult üleelamised sõjas, ületöötamine ja muu stress millele keegi tol ajal mingit tähelepanu ei pööranud, seda võib tagantjärgi vaid oletada. Pooled neist kes ajateenijatena sattusid Afganistani sõdima, moodustasid hiljem värisevate kätega joodikute armee… muidugi me usume, et põhjuseks ongi viin, millega Gorbatšov võitlema asus, ja mitte nende üleelamised.

– naised oskasid kodu hoida, koristada, õmmelda, sokke parandada jne;
Kas meil on kodud halvemas korras kui Nõukogude ajal??? :O. Sokki nõeluda oskavad naised ka praegu, õnneks aga puudub vajadus käia nõelutud sokkidega. Pole aga keelatud, nõelu oma sokke ja käi nendega kui soovid.

– ei olnud kodutuid ja täiesti vaesed, sest kõik said võimetekohast tööd;
Kuna kõik olidki vaesed, siis ei paistnud vaesus välja.

– kaupa oli poes palju ja see oli odav (enne 80ndate lõppu);
Konserve ja must leiba oli lademetes. Aedviljadest kapsast ja sibulat samamoodi. Puuvilju üks kord aastas, eksootilisi puuvilju kord mitme aasta tagant. ABC poes müüdi kokku võibolla üldse 50 nimetust kaupa. Seda ei ole palju, praegu Maximaski on valida 5000 asja vahelt. Mina koos isaga käisin 80’nendatel Lasnamäe turul kartuleid ja porgandeid müümas nendele “poes valitsevas külluses ägavatele” linlastele. Päris paksu paki rublasid kogusime päeva jooksul nende käest kokku, ei arva et see odav oli nende jaoks, aga neil ei olnud teist valikut: poes müüdav kolhoosi jahune kartul mis keetes siniseks muutus, süüa ei kõlvanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui yltse midagi siis seda, et röömu tunti pisiasjadest. Kuna midagi saada polnud, poed olid tyhjad vöi asjad lihtsalt kallid, siis iga uus mänguasi oli sensatsioon. Nukud olid ilusamad kui nyyd. Jäätist tuli poodi ainult kord nädalas, kui sedagi ja siis osteti seda 15-20 korraga. Näärid olid näärid. Kuusk toodi ise metsast paar päeva enne uut aastat. Nyyd hakkavad kaubanduslikud jöulud oktoobris ja detsembriks ei taha ma jöuludest enam midagi kuulda.

Just, rõõmu oli rohkem. Õnnestus defitsiiti saada – milline rõõm! Said välismaale – fantastiline!
Kingituste üle tunti rõõmu, sünnipäevadele ja pulmadesse ei ostetud pileteid…
Jah, olid piiritsoonid, aga rannaalad säilusid tegelikult looduslikuna.
Praegune tarbimisühiskond tekitab meeletult raiskamist ja prügi – pakendid, midagi ei parandata jne.
Koolis tohtis distsipliini nõuda, erivajadustega, käitumishäiretega, koduste probleemidega lapsed said eriõpet erikoolides. Lapsed tohtisid koolis tööd teha – koristada, sööklas aidata, aknaid pesta, aiatöid teha jne. Preaegu lendab praht maha, küll koristaja üles võtab!
Alimendid võeti palgast maha, vanemad vastutasid laste pahategude eest (sai trahvi).
Maal oli elu…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Peded ei käinud uhkelt ringi ja ei kuulutanud, kuidas pede olla on uhke ja hää.

Nõukaajal olid kõik “kapis” ja kes “vahele jäi”, pandi trellide taha.

Kuldne kesktee oleks parim. Trellide taha pole vaja, aga paraade ka mitte. Magamistoas toimuv on isiklik asi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ise pole käinud ja ei kavatse ka, aga nõuka ihalejad saavad soovi korral külastada Põhja-Koread ja miks mitte sinna elamagi minna. Pakun, et pügi ei teki seal peal üldse, sest nö. tavalistel inimestel pole raha, et poes priisata või siis neil pole ligipääsu kauplustesse. Enamik juurikaid tuleb väidetavalt ise kasvatada. Arstidel pole ravimeid, mistõttu neil on lausa ametlikult vabad nädalad, et käia metsades vms ravimtaimi korjamas. Kuna toitu on vähe, siis valdav enamus on kõhnad. Riideid nad kindlasti kergekäeliselt ära ei viska, vaid nõeluvad, sest uusi pole saada. Kõik vähemused on täiega kapis. Õpetajale vaevalt, et keegi ülbitseb vastu. Reisida ei saa. Kui oled kõrge parteitegelase tuttav või sugulane, siis on ilmselt suuremad võimalused pääseda defitsiitkaubale või teenustele ligi. Jõudu soovijatele oma unistuste teoks tegemisel Põhja-Koreas!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ise pole käinud ja ei kavatse ka, aga nõuka ihalejad saavad soovi korral külastada Põhja-Koread ja miks mitte sinna elamagi minna. Pakun, et pügi ei teki seal peal üldse, sest nö. tavalistel inimestel pole raha, et poes priisata või siis neil pole ligipääsu kauplustesse. Enamik juurikaid tuleb väidetavalt ise kasvatada. Arstidel pole ravimeid, mistõttu neil on lausa ametlikult vabad nädalad, et käia metsades vms ravimtaimi korjamas. Kuna toitu on vähe, siis valdav enamus on kõhnad. Riideid nad kindlasti kergekäeliselt ära ei viska, vaid nõeluvad, sest uusi pole saada. Kõik vähemused on täiega kapis. Õpetajale vaevalt, et keegi ülbitseb vastu. Reisida ei saa. Kui oled kõrge parteitegelase tuttav või sugulane, siis on ilmselt suuremad võimalused pääseda defitsiitkaubale või teenustele ligi. Jõudu soovijatele oma unistuste teoks tegemisel Põhja-Koreas!

Ükski äärmus pole hea. Igast ajast peaks võtma parima. Väga vale oli suure hurraaga kõik nõuka-aegne kõrvale heita. See eespool olev homonäide on hea – ei pea vangi panema, aga pole vaja ka paraade teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üldiselt ma arvan, et kõik Nõukogude nostalgia on trollimine.

Kui vanad on siis need inimesed, kes tegelikult ka mäletavad nõukogude aja igapäeva, sitaste marlimähkmete pesemist, vetsupaberi defitsiiti, sooja vee puudumist suvel ja igipõlist häda rasedusest hoidumisega. No vanus 60 kuskil. Siin foorumis aga “nostalgitsevad” need kes olid nõukogude ajal lapsed ja kelle igapäev oli pigem “Buratino” limonaad ja kes ei tea kui mitu korda ema pidi partorgilt suhu võtma, et terve pere Sotši sõita saaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nõukaajal olid piirid kinni, kuid süda lahti.
Tänapäeval on piirid lahti, kuid süda kinni.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

– lastelaagrid ja huviringid olid tasuta;

Pioneerilaagri elu igapäeva kuulus “brežnevi pakikesena” laulud Leninist ja Stalinis, punalipu heiskamise rivistused ja muu kommunistlik ajupesu. Tänan, ei.

– noored said kohe pärast kooli lõpetamist töö (ei poolda vägisi suunamist, vaid seda, et mingisugune töö oleks igaks juhuks olemas);

Eestis sisuliselt noorte töötus puudub. Inimesi ei sunnita vägisi tegema tööd, mis neile ei sobi.

– töökohast sai tasuta tuusikuid;

Tasuta asju polnud olemas ka siis, nende tuusikute eest maksti asutuse eelarvest, lihtsalt tuusikute saajate nimekirja otsustas nomenklatuur, kes ennast ja oma tallalakkujaid kunagi ilma ei jätnud. Ajupestud tööeesrindlane nihutas naba paigast ja sai tuusiku kord kolme või viie aasta tagant. Tavatöötaja lagi oli saada kaheks nädalaks kaks voodikohta Võrtsjärve või Peipsi järve äärde asutuse suvilasse. Praegu pane iga kuu palgast 50 eur kõrvale ja selle raha eest saad lõdvalt kord aastas lubada “tuusiku” Gruusiasse, Bulgaariasse või Krimmi, tolle aja sihtkohtade lagi. Praegu on su oma valik, kui palju reisimisele kulutad ja kuhu reisid. Tollal ootasid nagu kerjus armuandi ja koogutasid brigadiri ees.

– reisimine oli odav (kahju, et piirid kinni olid muidugi);

Kui reisimisena mõelda kuseplekiliste linadega rongikupees läbi venemaa loksumist, olematu nõukogude teeninduskultuuri talumist, räpaseid vaksaleid ja nõudepesulapi järgi lõhnavaid venemaa “dieetsööklaid”? Endistes liiduvabariikides reisimine, eriti Ukrainas ja Valgevenes aga ka Gruusias jms on siiamaani odav ja eestlase jaoks aina odavamaks läheb, mine proovi. Kvaliteet neis sihtkohtades on aga parem kui eales nõukogude ajal seda oli. Praegu võid hääletada või autoga sõita läbi terve Euroopa ja ka Vene viisa saamine pole probleem.

– AIDSi polnud;

Mul pole praegu ka Aidsi.

– ka väheharitutel oli võimalik ellu jääda ja piisavalt teenida;

Näiteks ehitaja võis sel ajal isiklikust autost vaid unistada, aga tänapäeval on igal teisel ehitusmehel saksa luksusauto.

– sai vabalt elada rändava elustiiliga, töötades ühes kolhoolis ja siis teises, ei pidanud end ühe töökohaga 40ks aastaks siduma (v.a kui olid kõrgharidusega ja riik suunas);

Misasi sunnib kedagi kuskil praegu 40ks aastaks ühe töökohaga siduma ja mida toredat on kodutu nomaadi elustiilil, elan seal kus müts ripub naela otsas? Samas kui soovi on maailma näha siis võta kott selga ja tööta aasta-paar kasvõi Austraalias kui soovid.

– riik andis korteri;

Kõigest kasutada, ja sa ei saanud valida ise kus sa elad. Ning vallalisele inimesele andis voodikoha ühiselamus.

– maakohad polnud väljasurnud, samas polnud maakohtade teed jällegi turistidest ülekoormatud nagu praegu saartel ja Pärnu lähedal suvel on;

– sellest lähtuvalt said vanainimesedki rahulikult rattaga sõita, kartmata auto alla jäämist;

Rattateid polnud üldse ja autosid inimesed endale lubada ei saanud.

– lapsed veetsid palju aega looduses ja käisid maakoolides, ei istunud nutitelefonis nagu praegu;

Nutitelefone polnud veel leiutatud. Linnalapsed mängisid palju ehitusjärgus olevates paneelmajades, raudteel, jms kohtades turnides, nii mõnigi sai kukkudes raske trauma sealt. Raskema trauma puhul läks kiirabi tulekuni aega ja inimesed surid vigastustesse millest tänapäeval saadakse kahe kuuga täiesti üle. Kuna kaldteid, lifte avalikesse hoonetesse ja muid liikumisvõimalusi invaliidide jaoks ei loodud, siis veetsid invaliidid oma elu harilikult kuni surmani kodu seinte vahel.

– inimesed oskasid oma tarbeks köögivilju kasvatada ja hoidiseid teha;

Ka praegusel ajal on lubatud sul aias köögivilju kasvatada. Inimesed ei tee seda, sest neil on valik ja pole enam seda kestvat hädaolukorda elanikkonna toiduainetega varustamisel. Kuskohas see Lasnamäe või Mustamäe elanik neid köögivilju niiväga kasvatas, ikka väga valitud inimesed olid need kellel oli aianduskooperatiivis oma lapikene.

– polnud igasuguseid väljamõeldud haigusi ega häireid nagu praegu, inimesed olid palju tervemad;

Tegelikult ei osatud haigusi diagnoosida. Inimeste eluiga oli lühem. Minu vanaisa suri ootamatult 40’ndates eluaastates, keegi ei hakanud isegi uurima, miks. Et seal taga olid tegelikult üleelamised sõjas, ületöötamine ja muu stress millele keegi tol ajal mingit tähelepanu ei pööranud, seda võib tagantjärgi vaid oletada. Pooled neist kes ajateenijatena sattusid Afganistani sõdima, moodustasid hiljem värisevate kätega joodikute armee… muidugi me usume, et põhjuseks ongi viin, millega Gorbatšov võitlema asus, ja mitte nende üleelamised.

– naised oskasid kodu hoida, koristada, õmmelda, sokke parandada jne;

Kas meil on kodud halvemas korras kui Nõukogude ajal??? :O. Sokki nõeluda oskavad naised ka praegu, õnneks aga puudub vajadus käia nõelutud sokkidega. Pole aga keelatud, nõelu oma sokke ja käi nendega kui soovid.

– ei olnud kodutuid ja täiesti vaesed, sest kõik said võimetekohast tööd;

Kuna kõik olidki vaesed, siis ei paistnud vaesus välja.

– kaupa oli poes palju ja see oli odav (enne 80ndate lõppu);

Konserve ja must leiba oli lademetes. Aedviljadest kapsast ja sibulat samamoodi. Puuvilju üks kord aastas, eksootilisi puuvilju kord mitme aasta tagant. ABC poes müüdi kokku võibolla üldse 50 nimetust kaupa. Seda ei ole palju, praegu Maximaski on valida 5000 asja vahelt. Mina koos isaga käisin 80’nendatel Lasnamäe turul kartuleid ja porgandeid müümas nendele “poes valitsevas külluses ägavatele” linlastele. Päris paksu paki rublasid kogusime päeva jooksul nende käest kokku, ei arva et see odav oli nende jaoks, aga neil ei olnud teist valikut: neile poes müüdav kolhoosi jahune kartul mis keetes siniseks muutus süüa ei kõlvanud.

Aitäh! Täpselt minu mõtted – iga teemapüstituses toodud punkti tahtsin samamoodi ümber lükata, aga sinu kommentaari lugedes sain veel lisaks naerda ka! (A la – “mul pole praegu ka AIDSi” :D)

Olin ka nõukaajal laps ja tunnistan, et ma kindlalt ei tea pooltki sellest vaevast või õudusest, mis mu vanemad pidid hambad ristis taluma sel ajal, aga nii palju tean ja mäletan küll väga hästi, et mitte midagi head selles ajas küll polnud! See on ikka veider, kuidas inimesed suudavad sellest ajast mingi nostalgialaksu välja imeda.

Tasuta korter – minu vanematele ei pakkunud keegi tasuta korterit, ise tuli vaadata. Aga nojah, mu vanemad ei paindunud ka nii palju, et oleksid astnud parteisse, võibolla jäidki tol ajal igasugu “hüved” seetõttu saamata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

– lastelaagrid ja huviringid olid tasuta;

Pioneerilaagri elu igapäeva kuulus “brežnevi pakikesena” laulud Leninist ja Stalinis, punalipu heiskamise rivistused ja muu kommunistlik ajupesu. Tänan, ei.

– noored said kohe pärast kooli lõpetamist töö (ei poolda vägisi suunamist, vaid seda, et mingisugune töö oleks igaks juhuks olemas);

Eestis sisuliselt noorte töötus puudub. Inimesi ei sunnita vägisi tegema tööd, mis neile ei sobi.

– töökohast sai tasuta tuusikuid;

Tasuta asju polnud olemas ka siis, nende tuusikute eest maksti asutuse eelarvest, lihtsalt tuusikute saajate nimekirja otsustas nomenklatuur, kes ennast ja oma tallalakkujaid kunagi ilma ei jätnud. Ajupestud tööeesrindlane nihutas naba paigast ja sai tuusiku kord kolme või viie aasta tagant. Tavatöötaja lagi oli saada kaheks nädalaks kaks voodikohta Võrtsjärve või Peipsi järve äärde asutuse suvilasse. Praegu pane iga kuu palgast 50 eur kõrvale ja selle raha eest saad lõdvalt kord aastas lubada “tuusiku” Gruusiasse, Bulgaariasse või Krimmi, tolle aja sihtkohtade lagi. Praegu on su oma valik, kui palju reisimisele kulutad ja kuhu reisid. Tollal ootasid nagu kerjus armuandi ja koogutasid brigadiri ees.

– reisimine oli odav (kahju, et piirid kinni olid muidugi);

Kui reisimisena mõelda kuseplekiliste linadega rongikupees läbi venemaa loksumist, olematu nõukogude teeninduskultuuri talumist, räpaseid vaksaleid ja nõudepesulapi järgi lõhnavaid venemaa “dieetsööklaid”? Endistes liiduvabariikides reisimine, eriti Ukrainas ja Valgevenes aga ka Gruusias jms on siiamaani odav ja eestlase jaoks aina odavamaks läheb, mine proovi. Kvaliteet neis sihtkohtades on aga parem kui eales nõukogude ajal seda oli. Praegu võid hääletada või autoga sõita läbi terve Euroopa ja ka Vene viisa saamine pole probleem.

– AIDSi polnud;

Mul pole praegu ka Aidsi.

– ka väheharitutel oli võimalik ellu jääda ja piisavalt teenida;

Näiteks ehitaja võis sel ajal isiklikust autost vaid unistada, aga tänapäeval on igal teisel ehitusmehel saksa luksusauto.

– sai vabalt elada rändava elustiiliga, töötades ühes kolhoolis ja siis teises, ei pidanud end ühe töökohaga 40ks aastaks siduma (v.a kui olid kõrgharidusega ja riik suunas);

Misasi sunnib kedagi kuskil praegu 40ks aastaks ühe töökohaga siduma ja mida toredat on kodutu nomaadi elustiilil, elan seal kus müts ripub naela otsas? Samas kui soovi on maailma näha siis võta kott selga ja tööta aasta-paar kasvõi Austraalias kui soovid.

– riik andis korteri;

Kõigest kasutada, ja sa ei saanud valida ise kus sa elad. Ning vallalisele inimesele andis voodikoha ühiselamus.

– maakohad polnud väljasurnud, samas polnud maakohtade teed jällegi turistidest ülekoormatud nagu praegu saartel ja Pärnu lähedal suvel on;

– sellest lähtuvalt said vanainimesedki rahulikult rattaga sõita, kartmata auto alla jäämist;

Rattateid polnud üldse ja autosid inimesed endale lubada ei saanud.

– lapsed veetsid palju aega looduses ja käisid maakoolides, ei istunud nutitelefonis nagu praegu;

Nutitelefone polnud veel leiutatud. Linnalapsed mängisid palju ehitusjärgus olevates paneelmajades, raudteel, jms kohtades turnides, nii mõnigi sai kukkudes raske trauma sealt. Raskema trauma puhul läks kiirabi tulekuni aega ja inimesed surid vigastustesse millest tänapäeval saadakse kahe kuuga täiesti üle. Kuna kaldteid, lifte avalikesse hoonetesse ja muid liikumisvõimalusi invaliidide jaoks ei loodud, siis veetsid invaliidid oma elu harilikult kuni surmani kodu seinte vahel.

– inimesed oskasid oma tarbeks köögivilju kasvatada ja hoidiseid teha;

Ka praegusel ajal on lubatud sul aias köögivilju kasvatada. Inimesed ei tee seda, sest neil on valik ja pole enam seda kestvat hädaolukorda elanikkonna toiduainetega varustamisel. Kuskohas see Lasnamäe või Mustamäe elanik neid köögivilju niiväga kasvatas, ikka väga valitud inimesed olid need kellel oli aianduskooperatiivis oma lapikene.

– polnud igasuguseid väljamõeldud haigusi ega häireid nagu praegu, inimesed olid palju tervemad;

Tegelikult ei osatud haigusi diagnoosida. Inimeste eluiga oli lühem. Minu vanaisa suri ootamatult 40’ndates eluaastates, keegi ei hakanud isegi uurima, miks. Et seal taga olid tegelikult üleelamised sõjas, ületöötamine ja muu stress millele keegi tol ajal mingit tähelepanu ei pööranud, seda võib tagantjärgi vaid oletada. Pooled neist kes ajateenijatena sattusid Afganistani sõdima, moodustasid hiljem värisevate kätega joodikute armee… muidugi me usume, et põhjuseks ongi viin, millega Gorbatšov võitlema asus, ja mitte nende üleelamised.

– naised oskasid kodu hoida, koristada, õmmelda, sokke parandada jne;

Kas meil on kodud halvemas korras kui Nõukogude ajal??? :O. Sokki nõeluda oskavad naised ka praegu, õnneks aga puudub vajadus käia nõelutud sokkidega. Pole aga keelatud, nõelu oma sokke ja käi nendega kui soovid.

– ei olnud kodutuid ja täiesti vaesed, sest kõik said võimetekohast tööd;

Kuna kõik olidki vaesed, siis ei paistnud vaesus välja.

– kaupa oli poes palju ja see oli odav (enne 80ndate lõppu);

Konserve ja must leiba oli lademetes. Aedviljadest kapsast ja sibulat samamoodi. Puuvilju üks kord aastas, eksootilisi puuvilju kord mitme aasta tagant. ABC poes müüdi kokku võibolla üldse 50 nimetust kaupa. Seda ei ole palju, praegu Maximaski on valida 5000 asja vahelt. Mina koos isaga käisin 80’nendatel Lasnamäe turul kartuleid ja porgandeid müümas nendele “poes valitsevas külluses ägavatele” linlastele. Päris paksu paki rublasid kogusime päeva jooksul nende käest kokku, ei arva et see odav oli nende jaoks, aga neil ei olnud teist valikut: neile poes müüdav kolhoosi jahune kartul mis keetes siniseks muutus süüa ei kõlvanud.

Aitäh! Täpselt minu mõtted – iga teemapüstituses toodud punkti tahtsin samamoodi ümber lükata, aga sinu kommentaari lugedes sain veel lisaks naerda ka! (A la – “mul pole praegu ka AIDSi” :D)

Olin ka nõukaajal laps ja tunnistan, et ma kindlalt ei tea pooltki sellest vaevast või õudusest, mis mu vanemad pidid hambad ristis taluma sel ajal, aga nii palju tean ja mäletan küll väga hästi, et mitte midagi head selles ajas küll polnud! See on ikka veider, kuidas inimesed suudavad sellest ajast mingi nostalgialaksu välja imeda.

Tasuta korter – minu vanematele ei pakkunud keegi tasuta korterit, ise tuli vaadata. Aga nojah, mu vanemad ei paindunud ka nii palju, et oleksid astnud parteisse, võibolla jäidki tol ajal igasugu “hüved” seetõttu saamata.

Minu ema oli nõuka ajal täiskasvanu ja ta leiab, et elu oli siis kordades parem kui praegu. Inimestel oli kindlustunne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üldiselt ma arvan, et kõik Nõukogude nostalgia on trollimine.

Kui vanad on siis need inimesed, kes tegelikult ka mäletavad nõukogude aja igapäeva, sitaste marlimähkmete pesemist, vetsupaberi defitsiiti, sooja vee puudumist suvel ja igipõlist häda rasedusest hoidumisega. No vanus 60 kuskil. Siin foorumis aga “nostalgitsevad” need kes olid nõukogude ajal lapsed ja kelle igapäev oli pigem “Buratino” limonaad ja kes ei tea kui mitu korda ema pidi partorgilt suhu võtma, et terve pere Sotši sõita saaks.

Enamik neist asjadest ei ole ometi ühiskonnakorraga seotud! Kunagi elasime koobastes ja pesime jões.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üldiselt ma arvan, et kõik Nõukogude nostalgia on trollimine.

Kui vanad on siis need inimesed, kes tegelikult ka mäletavad nõukogude aja igapäeva, sitaste marlimähkmete pesemist, vetsupaberi defitsiiti, sooja vee puudumist suvel ja igipõlist häda rasedusest hoidumisega. No vanus 60 kuskil. Siin foorumis aga “nostalgitsevad” need kes olid nõukogude ajal lapsed ja kelle igapäev oli pigem “Buratino” limonaad ja kes ei tea kui mitu korda ema pidi partorgilt suhu võtma, et terve pere Sotši sõita saaks.

Enamik neist asjadest ei ole ometi ühiskonnakorraga seotud! Kunagi elasime koobastes ja pesime jões.

Kuidas see pole seotud ühiskonnakorraga, kui soomlased elasid Nõukoduge ajal ja elavad ka praegu hoopis teistsugust elu kui meie. Lähtepunkt 1918 oli meil sama ja 1938 oli Eesti isegi väidetavalt paremas olukorras kui Soome. Aga milliseks oli erinevus kasvanud 1989’ks aastaks? Meie elasime sisuliselt koobastes ja osad pesidki pesu sõna otseses mõttes jões kui nemad elasid esimeses maailmas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üldiselt ma arvan, et kõik Nõukogude nostalgia on trollimine.

Kui vanad on siis need inimesed, kes tegelikult ka mäletavad nõukogude aja igapäeva, sitaste marlimähkmete pesemist, vetsupaberi defitsiiti, sooja vee puudumist suvel ja igipõlist häda rasedusest hoidumisega. No vanus 60 kuskil. Siin foorumis aga “nostalgitsevad” need kes olid nõukogude ajal lapsed ja kelle igapäev oli pigem “Buratino” limonaad ja kes ei tea kui mitu korda ema pidi partorgilt suhu võtma, et terve pere Sotši sõita saaks.

Enamik neist asjadest ei ole ometi ühiskonnakorraga seotud! Kunagi elasime koobastes ja pesime jões.

Kuidas see pole seotud ühiskonnakorraga, kui soomlased elasid Nõukoduge ajal ja elavad ka praegu hoopis teistsugust elu kui meie. Lähtepunkt 1918 oli meil sama ja 1938 oli Eesti isegi väidetavalt paremas olukorras kui Soome.

Jah, teatud piirides. 100 aastat tagasi polnud ka Soomes ühekordseid mähkmeid ja pidevalt sooja vett.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu


Tasuta korter – minu vanematele ei pakkunud keegi tasuta korterit, ise tuli vaadata. Aga nojah, mu vanemad ei paindunud ka nii palju, et oleksid astnud parteisse, võibolla jäidki tol ajal igasugu “hüved” seetõttu saamata.

Minu ema oli nõuka ajal täiskasvanu ja ta leiab, et elu oli siis kordades parem kui praegu. Inimestel oli kindlustunne.[/quote]

Kindlasti! Kui oskasid vajalikult painduda ja koogutada, siis oli kindlasti elu hea.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 190 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Mida igatsete nõuka ajast?