Esileht Ajaviite- ja muud jutud Mida igatsete nõuka ajast?

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 190 )

Teema: Mida igatsete nõuka ajast?

Postitas:
Kägu

see pole nõukaajaga seotud. Aga lihtsalt lapsepõlvemälestus.

Ei ela talinas.

Sõitsime päälinna, baltast sai mööda Nunne tänavat vanalinna. Ja tee peale jäi söögikoht 10minutit. SEal sai salatit ja sardelli ja kohvi ja kooki. vot selline mõnus mälestus, kus alati käisime peale sõitu nosimas.

Oli tõesti mõnus nt Haapsalu raudteejaamas sardelli süüa, sel lihtsal põhjusel, et poes polnud sardelli ollagi ja see oli ainus võimalus.
Üldse olid paljud lapsepõlvemaitsed just sellepärast nii head, et esiteks sai neid harva ja jaopärast ja mõnda asja ainult vedamise korral – ja teiseks on laste maitsemeeli tugevam, kui vanainimesed. No ja võrreldes maitsetu koolitoiduga oli iga asi hea.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kõige õudsema asjana, mis tuleb meelde – oli venelaste ülbus, siis olid nad ikka maailmavalitsejad, kui julgesid vastu hakata – siis mindi kaebama. Eestlaste ja venelaste vahelisis lööminguid toimus igal pool

Osaliselt nõustun, vähemasti selle osaga, et venelaste-eestlaste vahelisi lööminguid toimus. Isegi koolis. Seda, et nad eestlaste peale kaebamas oleks käinud või et neil mingid paremad tingimused oleks olnud, ma ei mäleta. Kummaline oli see, et vene lapsed lõpetasid kooli toona 10 aastaga, eesti lapsed käisid koolis 11 klassi.

Teine – nõukogude armee – kui palju eesti poisse seal sandistati ja tapeti – kas seda üldse keegi teab? Peksti iga asja eest.

Jällegi, (mitte, et ma ei õigustaks väärkohtlemist) ega ainult eesti poisid põlu all polnud, said ka teised, kel vale rahvus. Aga seda mitte alati, sest mul on mitu sõpra, kes oma sõjaväe-aegu väga sooja sõnaga meenutavad. Sealt leitud heade sõpradega suheldakse siiani. Mõlemad teenisid Venemaal. Seega, see oli puhas õnneasi, kuhu sattusid ja kuidas koheldi.

Sillamäe ja seal toiminu – ja miks on seal nii palju vähki.

Selle kohta ootaks mingeid fakte.

Kui aus olla – siis olen kade noorte pärast, kellel on nii suured võimalused reisida, õppida jne. Meie õppsime esimesed 2 aastat NLKP ajalugu, poliitökonoomiat jms. jura.

Jah, reisimine ja vahetusõpilaseks käimine on asjad mille üle olen tänapäeva noortele kade. Meie saime reisida vaid n-liidu piirides ja seda ka piiratult, sest kui perel võimalused/tutvused puudusid, siis pididki piirduma vaid suviste Läti, Leedu reisidega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui keegi veel tahab teha nostalgia-teemat, äkki siis pealkirjastaks need kuidagi nii “Mida igatsete oma lapsepõlvest?” või “Mis oli 30-40 aastat tagasi parem, kui praegu?” Siis ei ole asjal sellist poliitilist maiku juures. Saavad kirjutada ka need, kes on kasvanud välismaal, nn väliseestlased. Ma tean näiteks vähemalt kolme inimest, kes on sündinud-kasvanud Rootsis või Kanadas, aga tänaseks elavad juba paarkümmend aastat Eestis.
Kindlasti oli 1980ndatel palju sellist, mis on parem, kui on täna. Ilma Nõukogude Liiduta. Mis oli parem ka Rootsis ja Itaalias. See, et tootmist oli Euroopas veel alles. Ühelt poolt tagas see, et Euroopa riikides oli rohkem tööd ja just päris tööd, mitte mingit lõualõksutamist ja pool-sotsiaalseid ametikohti. Teiselt poolt tehti vanasti vist asju korralikumalt, sest nad pidasid kauem vastu. Asju parandati. Seetõttu tekkis ka vähem prügi. Üldse kogu see keskkonna ja prügiteema oli kuidagi parem. Ookeanid polnud ujuvaid prügimägesid täis, sest plasti kasutati vähem kui praegu. Puhtad kuldsed paradiisirannad olid veel alles. Muidugi keskkonnateadlikkus oli väiksem, tuimalt viidi oma prügi metsa alla. Aga samas seda prügi ennast tekkis vähem. Kõik asjad polnud kolm korda plasti ja kilesse mässitud. Teiselt poolt jälle hügieeniküsimus, kes kõik sinu paljast saiapätsi poes oma räpaste näppudega vajutada võisid …
Rohkem inimesi oli hõivatud põllumajanduses, mis tähendas, et maal oli rohkem elu. See on küll vist rohkem NL kui muu maailma teema. Aga eks ka Rootsis või Prantsusmaal või kus iganes oli põllumajandus 30 aastat tagasi töömahukam, vähem mehhaniseeritud ja seetõttu oli ka seal rohkem hõivatud inimesi.
Lihtsalt mind on häirima hakanud, nagu nostalgitsetaks nõuka-aja järele, kui midagi kirjutad, mida oma lapsepõlve ajast head meenutad. Tegelikult on ju asju, mis olid ka mujal maailmas, vähemalt nn valgetes riikides, tol ajal sarnaselt teistmoodi võrreldes praeguse ajaga.
Meenus veel, et mobiiltelefone ei näpitud siis kogu aeg, inimesed suhtlesid rohkem otse. Kui mingi koos kohvikusse, aeti omavahel juttu ja vaadati teineteisele silma, mitte ei näppinud igaüks oma telefoni. Muidugi on mobiiltelefon hea asi, tehnika areng, saad iga hetk asjadega kursis olla jne. Aga omad negatiivsed küljed on sellega ka kaasa tulnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meenus veel, et mobiiltelefone ei näpitud siis kogu aeg,

No neid telliskivist suuremaid oli vast raske näppida jah, midagi sellist

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

#3173603:
Sillamäe ja seal toiminu – ja miks on seal nii palju vähki.
Selle kohta ootaks mingeid fakte.

Jäädki ootama, ega keegi täpselt ju ei räägi.

Ja vähi võid hoopis lähemaltki saada, näiteks Tallinnas, Telliskivi Loomelinnakust, mille territooriumile ju samuti nõukaajal mingeid radioaktiivseid aineid on maetud.
Asusid seal ju mingid salajased sõjatehased vms.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis oli parem ka Rootsis ja Itaalias. See, et tootmist oli Euroopas veel alles. Ühelt poolt tagas see, et Euroopa riikides oli rohkem tööd ja just päris tööd, mitte mingit lõualõksutamist ja pool-sotsiaalseid ametikohti.

Selle asemel, et keerata tootmisliinil mutrit juhib nüüd proletariaat masinat või tööstusrobotit, see on suurendanud tööviljakust inimese kohta ja see on ainult hea. Mida halba on selles, kui rutiinne liinitöö kuskil tehases on asendanud loovamate töökohtadega ehk “lõualõksutamisega”? Äärmiselt rutiinse musta “proletariaadi” tehasetöö ideaaliks pidamine on Nõukogude ajupesu tulemus. Vaadates Rootsis või Itaalia SKP näitajaid ei toimu seal “sotsiaalsetel töökohtadel” tulutut istumist vaid siiski toodetakse kõvasti lisandväärtust.

Aga eks ka Rootsis või Prantsusmaal või kus iganes oli põllumajandus 30 aastat tagasi töömahukam, vähem mehhaniseeritud ja seetõttu oli ka seal rohkem hõivatud inimesi.

Just nimelt Nõukogude Liidus olid “sotsiaalsed töökohad,” kus kolhoosis hoiti terve hulk lihtsa töö tegelasi palgal hoolimata viinaveast ja tegid nad siis mingit väheviljakat või mittekvaliteetset tööd. Rootsi või Soome talunik ei kannatanud ühtki seanahka vedavat sulast oma palgalehel. Esimesed Eesti mehed kes läksid 90’ndate alguses Soome talusulaseks (traktoristiks) said kerge kultuurišoki sellest, kui korretkset töössesuhtumist sulaselt nõuti, kui kvaliteetne ja heas korras oli sealne põllumajandustehnika. Erinevus oli siiski mäekõrgune.

USA’s kus viljapõllud ulatuvad silmapiiri taha, ei suuda ega suutnud ka siis keegi käsitsi midagi nendelt põldudelt kokku korjata. Kuigi Nõukogude liidus oli kvaliteetset põllumaad inimese kohta rohkem kui sealpool planeeti siis jäid “meie” uudismaade saagikused väikeseks ja Nõukogude Liit importis suure osa leivaviljast USA’st (arusaadavalt “Rahva Hääl” sellest eriti ei kirjutanud). Selle jaoks ehitati lausa terve Muuga sadam koos nende viljaelevaatoritega mis seal tänase päevani kõrguvad. Tolle aja naljamehed iseloomustasid seda paradoksaalset olukorda järgmiselt: “Nõukogude Sotsialistliku põllumajanduse viis vaenlast on: kevad, suvi, sügis, talv ja rahvusvaheline imperialism”. Tegelt tuli erinevus inimeste motiveerimisest ja töösse suhtumisest. Kolhoosi mittemotiveeritud “sotsiaalne” tööjõud lihtsalt ei olnud konkurentsivõimeline oma kolleegidega roiskuvast läänest. Muideks ka see potipõllumajandus ja ühelehmapidamine mida me siin taga nutame, tuli tihtipeale kolhoosi tagant varastamise arvelt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina igatsen nõukaajast seda, et siis ei olnud mentaliteeti “seks ja paljas keha müüb”. Telekast ei tulnud iga jumala minut reklaame, kus bikiinides naine õlut pakub või mingi põhjusel tagumikku hööritab. Komöödiafilmid olid naljakad ilma allapoole vööd naljadeta. Praegu käib teine Eesti kinos, vahib “Klassikokkutulekut”, kus peamiselt esinevadki nokunaljad, ja hirnub silmad peast välja. Igas Eesti filmis peab paljas tiss olema, muidu ei ole “päris”. Kahju, et rahvas nii labaseks on läinud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meenus veel, et mobiiltelefone ei näpitud siis kogu aeg,

No neid telliskivist suuremaid oli vast raske näppida jah, midagi sellist

need peopessa mahtuvad mobiiltelefonid tulid eestisse suht hilja, nii 1990ndate teises pooles (juba EV ajal). mul omal oli sarnane nii 1996-1997a paiku.
isegi 1990ndate algusaastatel (ka EV, mitte nõukaaeg) kasutati veel hoopis selliseid “mobiile”, mis kohvriga kaasa tassiti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei tea Sillamäest suurt midagi, aga Mati Talviku saates Ajavaod rääkis keemiareostusest Eestis ja seal hulgas ka Sillamäe keemiavabrikust, kus tehti mingi puhastussüsteem, mis tööle ei hakanudki. Selle asemel, et uus süsteem teha, kaevati suur auk maasse, kuhu kogu jääkvesi lasti. See vesi oli punast värvi ja ka jää oli talvel punane. Mingit aeda ega tõket selle järvekese ümber polnud. Ujumas seal ei käidud, aga kohalikud käisid talviti üle selle punase jää otseteed ja lapsed kelgutasid nõlvadest alla. Pikapeale imbus see solk põhjavette ja reostas ka ümbruskaudseid veekogusid.
Soovitan seda saatesarja vaadata. Kogu nõukanostalgia kaob nipsust. Lisaks kuulake Vseviovi Müstilist Venemaad. Neist saadetest saate fakte ja reaalsust, mite halearmsaid meenutusi maal elavast vanaemast, tema kahest lehmast ja pikkadest päikeselistest suvepäevadest keeduvorstiga saiadega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis oli parem ka Rootsis ja Itaalias. See, et tootmist oli Euroopas veel alles. Ühelt poolt tagas see, et Euroopa riikides oli rohkem tööd ja just päris tööd, mitte mingit lõualõksutamist ja pool-sotsiaalseid ametikohti.

Selle asemel, et keerata tootmisliinil mutrit juhib nüüd proletariaat masinat või tööstusrobotit, see on suurendanud tööviljakust inimese kohta ja see on ainult hea. Mida halba on selles, kui rutiinne liinitöö kuskil tehases on asendanud loovamate töökohtadega ehk “lõualõksutamisega”? Äärmiselt rutiinse musta “proletariaadi” tehasetöö ideaaliks pidamine on Nõukogude ajupesu tulemus. Vaadates Rootsis või Itaalia SKP näitajaid ei toimu seal “sotsiaalsetel töökohtadel” tulutut istumist vaid siiski toodetakse kõvasti lisandväärtust.

Aga eks ka Rootsis või Prantsusmaal või kus iganes oli põllumajandus 30 aastat tagasi töömahukam, vähem mehhaniseeritud ja seetõttu oli ka seal rohkem hõivatud inimesi.

Just nimelt Nõukogude Liidus olid “sotsiaalsed töökohad,” kus kolhoosis hoiti terve hulk lihtsa töö tegelasi palgal hoolimata viinaveast ja tegid nad siis mingit väheviljakat või mittekvaliteetset tööd. Rootsi või Soome talunik ei kannatanud ühtki seanahka vedavat sulast oma palgalehel. Esimesed Eesti mehed kes läksid 90’ndate alguses Soome talusulaseks (traktoristiks) said kerge kultuurišoki sellest, kui korretkset töössesuhtumist sulaselt nõuti, kui kvaliteetne ja heas korras oli sealne põllumajandustehnika. Erinevus oli siiski mäekõrgune.

USA’s kus viljapõllud ulatuvad silmapiiri taha, ei suuda ega suutnud ka siis keegi käsitsi midagi nendelt põldudelt kokku korjata. Kuigi Nõukogude liidus oli kvaliteetset põllumaad inimese kohta rohkem kui sealpool planeeti siis jäid “meie” uudismaade saagikused väikeseks ja Nõukogude Liit importis suure osa leivaviljast USA’st (arusaadavalt “Rahva Hääl” sellest eriti ei kirjutanud). Selle jaoks ehitati lausa terve Muuga sadam koos nende viljaelevaatoritega mis seal tänase päevani kõrguvad. Tolle aja naljamehed iseloomustasid seda paradoksaalset olukorda järgmiselt: “Nõukogude Sotsialistliku põllumajanduse viis vaenlast on: kevad, suvi, sügis, talv ja rahvusvaheline imperialism”. Tegelt tuli erinevus inimeste motiveerimisest ja töösse suhtumisest. Kolhoosi mittemotiveeritud “sotsiaalne” tööjõud lihtsalt ei olnud konkurentsivõimeline oma kolleegidega roiskuvast läänest. Muideks ka see potipõllumajandus ja ühelehmapidamine mida me siin taga nutame, tuli tihtipeale kolhoosi tagant varastamise arvelt.

See sotsiaalsete töökohtade küsimus on kahe otsaga asi. Ühest küljest mittevajalikud tõesti. Aga samas, töökohtade, eriti lihtsamate, hulk väheneb pidevalt. Paljud inimesed aga suudavadki teha vaid lihtsat tööd, isegi haridus ei aita, sest võimetel tuleb piir ette. Pealegi on ju praegu suund ka puuetega inimeste kaasamisele…
Lõunamaades on iga liigutuse jaoks inimene tööl – kes pakib poes kotti, kes täidab bensiinipaaki jne. Need inimesed tunduvad rahulolevad, nad on tunnevad end vajalikuna, kuuluvad kuhugi (töökollektiiv) ja nende aeg on mõistlikult sisustatud. Muidu hakkavad kurja tegema ja kuritegelikesse rühmitustesse kuuluma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina igatsen nõukaajast seda, et siis ei olnud mentaliteeti “seks ja paljas keha müüb”. Telekast ei tulnud iga jumala minut reklaame, kus bikiinides naine õlut pakub või mingi põhjusel tagumikku hööritab. Komöödiafilmid olid naljakad ilma allapoole vööd naljadeta. Praegu käib teine Eesti kinos, vahib “Klassikokkutulekut”, kus peamiselt esinevadki nokunaljad, ja hirnub silmad peast välja. Igas Eesti filmis peab paljas tiss olema, muidu ei ole “päris”. Kahju, et rahvas nii labaseks on läinud.

Jah, kõik müügiks. Isegi Estonia operetis on allapoole vööd naljad, et saaks rohkem publikult!
Kinos ei söödud ja teatris käidi pidulikult riides.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tänapäeva toitude, asjade, toimetamiste ja eriti kõikvõimaliku info üleküllus mõjub järjest väsitavamalt. Kunagine nõukogude ajastu oma võimaluste piiratuse ja lihtsa primitiivsema eluga tundub selle kõrval nagu kadunud paradiis.

Meeldis, et poodi toitu ostma minnes ei pidanud tollal väljakusuuruses poesaalis pikkade rikkalikult täidetud riiulite vahel jalutama ja valima ning ära otsustama, mida siis täna söögiks osta. Selle asemel astusid sisse toasuurusesse agulipoekesse ja palusid müüjatädilt kõike seda mida seal parajasti oli. Ometi sellest vähesest sai üht kui teist tehtud ja sööduks saadud. Maitse üle ei vaieldud. Maitsemeel polnud ka ära rikutud. Veidi äratilgastanud piima jõime ikkagi ära või siis lasime sel kodus hapupiimaks minna.

Kooliajal tekkis tahtmine minna võimlemistrenni. Trenn oli saadaval, kohti jätkus, aga võimlemistrikoo oli kaubanduses defitsiit. Teadjad rääkisid, et pidi igal hommikul Kaubamaja ukse taha kogunema ja siis ehk ühel päeval sattusid peale kui poodi tuli väike partii. Mu tootmises töötaval emal polnud võimalik igal hommikul sinna passima minna. Läksime kurtsime muret võimlemistreenerile. Ta imestas, et no mis probleem, võta kleit seljast ära, lähme praegu kohe edasi võimlasse. Mul jalas ainult kodused laste aluspüksid, valged roosade ahvipiltidega. Hetkeks tekkis hirm, et teised hakkavad narrima, aga tegelikult ei huvitanud see minu paljasus mitte kedagi.

Ajalehed olid täpselt 4 lehekülge ainult. Sellest 3 esimest lehekülge sageli parteipleenumite ja kongresside tekstid. Kuid meile täiesti piisas ka ülejäänud neljandal leheküljel leiduvast infost. Saigi kiiremini praktilisemate tegevuste juurde tagasi pöörduda. Polnud vaja taluda tänases stiilis igast aknast ja uksest sissetrügivaid uudiseid mingis kauges X riigis kellegi kodaniku trepil komistamisest. Ning milline reklaamivabadus kõikjal! No siiski oli veidi reklaame ka telekas ja mõnel kuulutustega tänavapostil, aga need mõjusid nagu lõbusad vahepalad lihtsalt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ajalehed olid täpselt 4 lehekülge ainult. Sellest 3 esimest lehekülge sageli parteipleenumite ja kongresside tekstid. Kuid meile täiesti piisas ka ülejäänud neljandal leheküljel leiduvast infost. Saigi kiiremini praktilisemate tegevuste juurde tagasi pöörduda. Polnud vaja taluda tänases stiilis igast aknast ja uksest sissetrügivaid uudiseid mingis kauges X riigis kellegi kodaniku trepil komistamisest. Ning milline reklaamivabadus kõikjal! No siiski oli veidi reklaame ka telekas ja mõnel kuulutustega tänavapostil, aga need mõjusid nagu lõbusad vahepalad lihtsalt

Ma olen alati mõelnud, milleks ometi edastatakse meile neid uudised, kuidas Ameerikas lasi 5-aastane poiss oma väikse õe maha. Või Venemaal viskas vanaisa lapselapse ahju. Või Indias tükeldati noor naine. Või kuskil välismaal oli eriti võigas loomapiinamisjuhtum. MA EI TAHA SEDA TEADA! Ma ei saa mitte midagi maailmamastaabis muuta, sellised uudised tekitavad stressi kogu päevaks, kui mitte kogu nädalaks. Harras nõukaaeg, kui igasugust välismaa s.tta ei toodud meie koduõuele!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina igatsen nõukaajast seda, et siis ei olnud mentaliteeti “seks ja paljas keha müüb”. Telekast ei tulnud iga jumala minut reklaame, kus bikiinides naine õlut pakub või mingi põhjusel tagumikku hööritab. Komöödiafilmid olid naljakad ilma allapoole vööd naljadeta. Praegu käib teine Eesti kinos, vahib “Klassikokkutulekut”, kus peamiselt esinevadki nokunaljad, ja hirnub silmad peast välja. Igas Eesti filmis peab paljas tiss olema, muidu ei ole “päris”. Kahju, et rahvas nii labaseks on läinud.

Jah, kõik müügiks. Isegi Estonia operetis on allapoole vööd naljad, et saaks rohkem publikult!

Nõukogude ajal oli teatrietendustes väga sageli ridade vahele peidetud kriitika ja tögamine nii parteilaste ja poliitika kohta kui ka olmeliste veidruste üle.

Tegelikult seksiteemat ikkagi ka esines, samamoodi veidi ümbernurga ja kujundite abil vihjatuna, sest ametlikult seksist rääkimine oli karistatav. Ka kinos, tollased Tallinfilmi kinomehed tootsid (pooleldi põranda all) mitu lühifilmikest, mis tolleaegses kontekstis olid üpris otsekohesed. Oli ka üks selline film kus esitati seksi ja sellega kaasnevat sümbolitena, mis andekate lõikudena välja nopitud üldtuntud Eesti mängufilmidest. See “välja nopitud” tähendab nii ametlikes filmides olnud süütuid lõike, mida sai aga teises kontekstis teisiti mõelda (näiteks “Viimse reliikvia” stseen kus suure palgiga rammitakse lahti uks – see lõik pandi tolle seksistliku monteerija poolt siis veel ka edasi-tagasi “pumpama”) kui ka neid lõike mida tsensor oli ametlikest filmidest (näiteks “Siin me oleme”) käskinud enne avaldamist välja lõigata. Viimaste hulgas esines ikka päris palju paljast tissi, sellest võis järeldada, et ka tollased eesti filmirežissöörid püüdsid ka veidi erootikat igal võimalusel filmidesse sisse saada, lootuses et ehk tsensoril mõni vilksatus jääb märkamata. Ahjaa, neid nö. põranda all tehtud erootilisi lühifilme näidati spetsiaalsetel filmiklubide seanssidel, mis toimusid regulaarselt ühel juhul näiteks tollases kinos “Oktoober” Viru tänava kangialuses hoovimajas. Kusjuures neile filmiklubide vaatajatele ei esitatud isegi mingit vanusepiirangut, enamuses olidki seal just kooliõpilased!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Amatöör

Mina igatsen nõukaajast seda, et siis ei olnud mentaliteeti “seks ja paljas keha müüb”. Telekast ei tulnud iga jumala minut reklaame, kus bikiinides naine õlut pakub või mingi põhjusel tagumikku hööritab. Komöödiafilmid olid naljakad ilma allapoole vööd naljadeta. Praegu käib teine Eesti kinos, vahib “Klassikokkutulekut”, kus peamiselt esinevadki nokunaljad, ja hirnub silmad peast välja. Igas Eesti filmis peab paljas tiss olema, muidu ei ole “päris”. Kahju, et rahvas nii labaseks on läinud.

Jah, kõik müügiks. Isegi Estonia operetis on allapoole vööd naljad, et saaks rohkem publikult!

Kinos ei söödud ja teatris käidi pidulikult riides.

Olen ise kinos pirukaid söönud, aga venelased jahvtasid sihvkasid seal kahe suu poolega.
Mis puudutab Sillamäge, keemiareostust ning seda, et tegu oli kinnise linnaga ja seal tegeleti uraanoksiidi tootmisega ja selle rikastamisega, üldse toodeti Sillamäel 25% Nõukogude Liidu uraanitoodangust ning praegugi on seal jäätmeid tonnide viisi. Mis aga puudutab vähki haigestumist, siis seda rääkisid kohalikud, et vähki haigestumist oli palju. Tol ajal seda ei avaldatud muidugi.
Hea küll, ei meeldi ka allpoole vööd naljad, aga tõemeeli lavastati Draamateatris etendust “Seoses üleviimisega teisele tööle”, “Kremli kellad” . Eks neid punaseid etendusi oli veel, kus kooris nõukogude võimu ülistati!

Please wait...
Postitas:
Kägu

#3173603:

Sillamäe ja seal toiminu – ja miks on seal nii palju vähki.

Selle kohta ootaks mingeid fakte.

Jäädki ootama, ega keegi täpselt ju ei räägi.

Ja vähi võid hoopis lähemaltki saada, näiteks Tallinnas, Telliskivi Loomelinnakust, mille territooriumile ju samuti nõukaajal mingeid radioaktiivseid aineid on maetud.

Asusid seal ju mingid salajased sõjatehased vms.

Praegune hipsterite jumaldatav Telliskivi Loomelinnak oli Kalinini nimeline Elektrotehnikatehas. Rahvakeeli “Elavhõbealaldite tehas”. See oli üpris täpne nimetus, sest seal toodetigi kõrgepinge-alaldeid elavhõbeda baasil. Lisaks oli seal ka üks radioaktiivne seade või reaktor (vahetult raudtee kõrval olevas suures tööstushallis), täpsemalt mille jaoks, ma praegu ei oska kirjeldada. Igatahes kui see likvideeriti, transporditi seda suures paksude tinaseintega spetsiaalses raudteevagunis.

Kas sinna ka radioaktiivseid aineid maetud on, selle kohta täpset infot pole, aga vägagi võimalik. Küll aga laristati seal suurtes kogustes elavhõbedaga, mida väga tõenäoliselt on seal pinnasesse imbunud kuni aluspõhja savikihini (meeter kuni paar meetrit). Lisaks suurtes kogustes väljavoolanud trafoõlisid (ka väga mürgine) ja muid kemikaale. See, et nüüd tänapärva meie hipsterid on sinna oma kõrgkultuuri linnaku asutanud, kuid maapinda absoluutselt pole korrastatud (vaja oleks olnud pinnas kui alussavini eemaldada, välja vahetada), näitab ilmselt nende hipsterite tõelist sinisilmsust ja lühinägelikkust…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Muidugi keskkonnateadlikkus oli väiksem, tuimalt viidi oma prügi metsa alla. Aga samas seda prügi ennast tekkis vähem. Kõik asjad polnud kolm korda plasti ja kilesse mässitud. Teiselt poolt jälle hügieeniküsimus, kes kõik sinu paljast saiapätsi poes oma räpaste näppudega vajutada võisid …

Nii oli jah. Hügieenitase oli üleüldiselt madal, ka tavalistes sööklates siis. Aga ometi sellest mingeid suuremaid haiguspuhanguid ei tekkinud. Oli ka selline asutus nagu Sanepidjaam (Sanitaar-Epidemioloogia Jaam) kes ikkagi ka käis inspekteerimas pidevalt ja tegi ettekirjutusi toitlustuses, lasteasutustes jne. Aga see ei seganud meie sööklatädil jätkuvalt taldrikuid ka põrandakaltsuga kuivatada… Peamiseks kaitsevahendiks oligi tollal ilmselt inimeste oluliselt tugevam immuunsussüsteem. Just sellesama räpasuse tõttu organismi enda poolt välja kujunenud. Polnud siis eriti palju ka mingeid allergikuid ega muid sarnaseid eluhädalisi, kellest nüüd lehekülgede kaua meedias hädaldatakse.

Paljaid ja kes teab kelle poolt käperdatud leiva-saia pätse olen söönud mitu aastakümmet. Ei mäleta, et otseselt sellest oleks mingi tõbi või kõhuhäda tekkinud (roiskunud lihast mõnikord siiski läks ka kõht lahti, aga seegi taandus kiiresti). Ning mis peamine, vaatamata kogu tänapäevaste poolt hirmutatud tollase aja mürgisusele, kiirgustele, õhusaastele ja antisanitaarsusele olen jätkuvalt tänaseni elus ja vanuse kohta ilma suuremata kaebusteta-vaevusteta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ning mis peamine, vaatamata kogu tänapäevaste poolt hirmutatud tollase aja mürgisusele, kiirgustele, õhusaastele ja antisanitaarsusele olen jätkuvalt tänaseni elus ja vanuse kohta ilma suuremata kaebusteta-vaevusteta

Julgeksin isegi väita, et tervem ja vastupidavam kui tänapäeva noored on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Need asjad, mida igatsen, ei ole otseselt nö nõukogude võimu teene või eripära, vaid selle ajastu nähtused üle maailma. Kõik, minu välismaised tuttavad vabast maailmast nostalgitsevad sarnaste asjade järgi. Vähem autosid, lastekambad mänguväljakutel, kodusemad toidud, maalähedasemad vanavanemad ja aeglasem elutempo jne. Nende elus oli rohkem reisimist ja parem materiaalne olukord.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ning mis peamine, vaatamata kogu tänapäevaste poolt hirmutatud tollase aja mürgisusele, kiirgustele, õhusaastele ja antisanitaarsusele olen jätkuvalt tänaseni elus ja vanuse kohta ilma suuremata kaebusteta-vaevusteta

Julgeksin isegi väita, et tervem ja vastupidavam kui tänapäeva noored on.

Oi antisantitaarsust pole küll nõukaajale ette heidetud. Ikka vastupidi, äärmuslik santitaarsuse taga nõudmine. Marlimaskis ja kosmonaudi ülikonnas tite imetamine ja regulaarsed kammi-taskuräti kontrollid koolides.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Metsik Meeta

Meeldis, et poodi toitu ostma minnes ei pidanud tollal väljakusuuruses poesaalis pikkade rikkalikult täidetud riiulite vahel jalutama ja valima ning ära otsustama, mida siis täna söögiks osta. Selle asemel astusid sisse toasuurusesse agulipoekesse ja palusid müüjatädilt kõike seda mida seal parajasti oli. Ometi sellest vähesest sai üht kui teist tehtud ja sööduks saadud. Maitse üle ei vaieldud. Maitsemeel polnud ka ära rikutud. Veidi äratilgastanud piima jõime ikkagi ära või siis lasime sel kodus hapupiimaks minna.

Tore, kui kellelegi selline asi meeldis, aga minu meelest näitas kaupade vähesus siiski majanduse üldist viletsat pilti. Jah, turumajandusega seoses saabus müügile ka palju rämpsu, aga igal indiviidil võiks siiski omal niipalju mõistust olla, et ebavajaliku ostmata jätta (kui see peaks probleemiks olema).

Ma olen alati mõelnud, milleks ometi edastatakse meile neid uudised, kuidas Ameerikas lasi 5-aastane poiss oma väikse õe maha. Või Venemaal viskas vanaisa lapselapse ahju. Või Indias tükeldati noor naine. Või kuskil välismaal oli eriti võigas loomapiinamisjuhtum. MA EI TAHA SEDA TEADA! Ma ei saa mitte midagi maailmamastaabis muuta, sellised uudised tekitavad stressi kogu päevaks, kui mitte kogu nädalaks. Harras nõukaaeg, kui igasugust välismaa s.tta ei toodud meie koduõuele!

Mind jällegi hirmutaks see, kui ma EI TEAKS mis maailmas päriselt toimub. Ei pea ju seda oma õuele (hinge) laskma, aga teadmine ja uudiste kättesaadavus PEAB vabas ja demokraatlikus ühiskonnas olemas olema.

Minu meelest on hirmutav, et paljude siin kirjutanute tekstist kumab läbi igatsus ja nostalgia raudse rusika järele. Tahate tõesti totalitaarset riigikorda tagasi?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu meelest on hirmutav, et paljude siin kirjutanute tekstist kumab läbi igatsus ja nostalgia raudse rusika järele. Tahate tõesti totalitaarset riigikorda tagasi?

No mina tahan. Mitte mingi vorstivalik poes või hilpude kättesaadavus ei kompenseeri minu jaoks kindlustunnet homse päeva ees. Olen krdi väsinud sellest, et hea spetsialistina pean pidevalt õigustama oma olemasolu tööl ja vabandama, et olen nii pikaks samale ametikohale jäänud. Nõuka ajal oleksin ma pensionil või võiksin töötada, kuni tervis lubab, kuulamata pidevalt ülemuse jutte värske vere ja noorte särasilmade vajalikkusest kollektiivis. Olen tüdinud noorusele ja ilule suunatud maailmast, kõigist neist võltsrindadest, võltsripsmetest, vòltstagumikkudest ja muust tühisusest, mis meie igapäeva osaks on saanud. Tänapäeva ühiskond on ainult noorte ja vòimekate jaoks, vähemvõimekad või vanad ja väsinud tallatakse jalge alla. Raha on meie jumal. Raha eest saab kòike: kvaliteetset ravi, ehituslube keelutsooni, jahpidamislube välismaa tontidele, lube irvitada igasugu seaduste ja moraali peale. Üha sagedamini olen mõelnud nagu Jane Paberit ühes intervjuus: “Isegi kui saab, mina ei tule siia tagasi!” Mina ka ei tule.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest on hirmutav, et paljude siin kirjutanute tekstist kumab läbi igatsus ja nostalgia raudse rusika järele. Tahate tõesti totalitaarset riigikorda tagasi?

No mina tahan. Mitte mingi vorstivalik poes või hilpude kättesaadavus ei kompenseeri minu jaoks kindlustunnet homse päeva ees. Olen krdi väsinud sellest, et hea spetsialistina pean pidevalt õigustama oma olemasolu tööl ja vabandama, et olen nii pikaks samale ametikohale jäänud.

Sa ajad midagi segamini. Olin nõuka ajal küll laps ja noor, aga mäletan seda pidevat hirmu ja totaalset ebakindlust tollest ajast – toona ei määranud sinu tööalast sobivust mitte sinu kompetents ega enda motiveeritus vaid see, kas sa tundusid poliitorganitele usaldusväärne, kas sinu ideed olid poliitiliselt korrektsed, kas sa oskasid õigel ajal suu kinni hoida ja maha salata selle, mida sa asjadest tõesti arvasid ja mõtlesid. Kusjuures asi polnud kunagi nii lihtne, et lihtsalt ära ütle riigi vastu ühtegi halba sõna. Vaid väga paljud kunstivoolud, kirjandusstiilid, teaduslikud suunad olid riigivastased täiesti sõltumata sellest, kas neil tegelikult oli poliitikaga seost või mitte. Kogu aeg oli ka hirm, et keegi lihtsalt leiutab sinu peale mõne kaebuse.
Hirmu ja ebakindlust täiesti absurdsete ja raskesti ennustatavate ajendite alusel oli palju rohkem kui nüüd.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen ise kinos pirukaid söönud, aga venelased jahvtasid sihvkasid seal kahe suu poolega.

Samad mälestused. Pirukaid, komme ja sihvkasid pugiti paremal ja vasakul.

Ning mis peamine, vaatamata kogu tänapäevaste poolt hirmutatud tollase aja mürgisusele, kiirgustele, õhusaastele ja antisanitaarsusele olen jätkuvalt tänaseni elus ja vanuse kohta ilma suuremata kaebusteta-vaevusteta

Samas keskmine eluiga oli ikka oluliselt madalam kui praegu, nii et kõikidel nii hästi ei läinud. Eestis pole vist kunagi varem oodatav eluiga nii kõrge olnud kui praegu.

Olen krdi väsinud sellest, et hea spetsialistina pean pidevalt õigustama oma olemasolu tööl ja vabandama, et olen nii pikaks samale ametikohale jäänud. Nõuka ajal oleksin ma pensionil või võiksin töötada, kuni tervis lubab, kuulamata pidevalt ülemuse jutte värske vere ja noorte särasilmade vajalikkusest kollektiivis.

Huvitav, ma kuulen pidevalt vastupidiseid jutte headest spetsialistidest, kes tahaks pensionile minna, aga keda ei lasta ära, sest noori pole peale tulemas. Ma arvan, et sul lihtsalt pole ülemusega vedanud, aga see pole praeguse ühiskonna üldisem probleem.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen krdi väsinud sellest, et hea spetsialistina pean pidevalt õigustama oma olemasolu tööl ja vabandama, et olen nii pikaks samale ametikohale jäänud. Nõuka ajal oleksin ma pensionil või võiksin töötada, kuni tervis lubab, kuulamata pidevalt ülemuse jutte värske vere ja noorte särasilmade vajalikkusest kollektiivis.

nõus sinuga. minu ema läks pensionile juba 50a vanuses (muidu oleks läinud 55, aga oli “mürgine töö”), aga minu põlvkond ei saa enne 65a pensionileminekust isegi mitte unistada. isegi kui töölt ära tulla, siis tuleb midagi kohe uut välja mõelda (kasvõi kutsekasse õppima minna), sest vastasel juhul kaob haigekassakindlustus ja iga väiksemagi tervisemure korral on arved suured.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Amatöör

Minu meelest on hirmutav, et paljude siin kirjutanute tekstist kumab läbi igatsus ja nostalgia raudse rusika järele. Tahate tõesti totalitaarset riigikorda tagasi?

No mina tahan. Mitte mingi vorstivalik poes või hilpude kättesaadavus ei kompenseeri minu jaoks kindlustunnet homse päeva ees. Olen krdi väsinud sellest, et hea spetsialistina pean pidevalt õigustama oma olemasolu tööl ja vabandama, et olen nii pikaks samale ametikohale jäänud. Nõuka ajal oleksin ma pensionil või võiksin töötada, kuni tervis lubab, kuulamata pidevalt ülemuse jutte värske vere ja noorte särasilmade vajalikkusest kollektiivis. Olen tüdinud noorusele ja ilule suunatud maailmast, kõigist neist võltsrindadest, võltsripsmetest, vòltstagumikkudest ja muust tühisusest, mis meie igapäeva osaks on saanud. Tänapäeva ühiskond on ainult noorte ja vòimekate jaoks, vähemvõimekad või vanad ja väsinud tallatakse jalge alla. Raha on meie jumal. Raha eest saab kòike: kvaliteetset ravi, ehituslube keelutsooni, jahpidamislube välismaa tontidele, lube irvitada igasugu seaduste ja moraali peale. Üha sagedamini olen mõelnud nagu Jane Paberit ühes intervjuus: “Isegi kui saab, mina ei tule siia tagasi!” Mina ka ei tule.

Et siis nõuka ajal ei saanud raha eest kõike? Altkäemaksu anti igal pool – nii saapapaari eest, kui ka selleks, et saada korteri vahetamiseks luba. Rääkimata altkäemaksu andmiste süsteemist, mida varustajad pidid korraldama, et ettevõttele defitsiitseid osi, seadmeid saada- alates Vana Tallinnast ja Norma kuivainekarpide komplektist kuni priskete ümbrikeni välja.
Kindlustunnet ei olnud kellelgi – kolhoosi esimehi, ettevõtete juhte võeti kriminaalvastutusele vaid sel põhjusel, et ettevõtte huvides tegid midagi ebaseadislikku, tippteadlane Johannes Hint suri vanglas. Isegi tippkommunistid, kes nõukogude võimu 1940 palavalt tervitasid – käisid vangilaagris ära (Hendrik Allik sai ka 25+5).
See elu oli jube ja kõigele sellele mõeldes tuleb öövastus peale, kas tõesti keegi tahaks seda aega tagasi.
Ülemusi oli ka nõuka ajal igasuguseid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meeldis, et poodi toitu ostma minnes ei pidanud tollal väljakusuuruses poesaalis pikkade rikkalikult täidetud riiulite vahel jalutama ja valima ning ära otsustama, mida siis täna söögiks osta. Selle asemel astusid sisse toasuurusesse agulipoekesse ja palusid müüjatädilt kõike seda mida seal parajasti oli. Ometi sellest vähesest sai üht kui teist tehtud ja sööduks saadud. Maitse üle ei vaieldud. Maitsemeel polnud ka ära rikutud. Veidi äratilgastanud piima jõime ikkagi ära või siis lasime sel kodus hapupiimaks minna.

Tore, kui kellelegi selline asi meeldis, aga minu meelest näitas kaupade vähesus siiski majanduse üldist viletsat pilti. Jah, turumajandusega seoses saabus müügile ka palju rämpsu, aga igal indiviidil võiks siiski omal niipalju mõistust olla, et ebavajaliku ostmata jätta (kui see peaks probleemiks olema).

Muidugi oli majandus vilets, ega seda ei vaidlustagi keegi. Mõte siinkohal oli aga selles, et ka väga vähese kaubaga suutsime ära elada, keegi polnud näljas, keegi polnud päris paljas.

Ma nagu ei mäleta sedagi, et kas tollal olid mingid vaestele toiduabi jagamised ja supiköögid nagu täna on? Võib-olla olid, aga mina neid ei märganud vist. Lihtsalt, elasime askeetlikumalt, oskasime olla vähenõudlikumad, ei tekkinud isu delikatesside ja gurmeetoitude järele.

Saime hakkama ka vähema riietuskomplektide hulgaga. Sellegipoolest igaühel olid kapis olemas ka pidulikud riided ning jalatsid teatris, pulmades jne kandmiseks, kuigi paljudel seda vaid üks komplekt, millest praktikas täiesti piisas. Lisaks olid töölkäimise riided, olid koduriided, palju isekootud kampsuneid, salle, mütse, mõned ostetud talveriided (kasukas, karvamüts), lisaks olid ka musta töö tegemise riided (selleks enamasti komplekt vanemaid ärakantud koduriideid). Mida aga võrreldes tänase rikkalikkusega tollal peaaegu ei olnud, olid näiteks spordiriided eraldi iga spordiala jaoks, piirduti vaid ühe puuvillase dressipluusi-dressipükste komplektiga ja lühikeste spordiriietena oli sageli kasutusel tavaline aluspesu. Riideid enamasti kanti niikaua kuni nad vastu pidasid, enamus inimesi ei vahetanud igal hooajal moe järgi kõike välja. Moeriietega tegelesid eelkõige välismaal käivatelt meremeestelt kauba vahendajad-hangeldajad ja nende käest ostjad kel raha rohkem raisata oli.

Ma olen alati mõelnud, milleks ometi edastatakse meile neid uudised, kuidas Ameerikas lasi 5-aastane poiss oma väikse õe maha. Või Venemaal viskas vanaisa lapselapse ahju. Või Indias tükeldati noor naine. Või kuskil välismaal oli eriti võigas loomapiinamisjuhtum. MA EI TAHA SEDA TEADA! Ma ei saa mitte midagi maailmamastaabis muuta, sellised uudised tekitavad stressi kogu päevaks, kui mitte kogu nädalaks. Harras nõukaaeg, kui igasugust välismaa s.tta ei toodud meie koduõuele!

Mind jällegi hirmutaks see, kui ma EI TEAKS mis maailmas päriselt toimub. Ei pea ju seda oma õuele (hinge) laskma, aga teadmine ja uudiste kättesaadavus PEAB vabas ja demokraatlikus ühiskonnas olemas olema.

Seda võiks nimetada juba uudishimuks ja patoloogiliseks hirmuks, mis tekkinud nüüd viimastel aegadel just selliste uudiste tarbimise sõltuvuse mõjul. Praktilises mõttes pole igaühel vaja teada mujal maailmas toimuvaid nüansse, sest seda me niikuinii (üksikisiku tasandil) mõjutada ei saa. Eriti veel tollal kui välisturism polnud meie jaoks võimalik. Aga kes ikka väga tahtis, kuulas tollal võõrkeelseid lühilaine-raadiojaamu mistahes maailmanurgast ja sai selle info ka siis kätte. Seejuures ilma sisu moonutavate vahendajate-ajakirjaniketa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tööle suunamine on ikka päris rõve, ei saa ise valida.

Vähemalt kõrgkoolides oli võimalik töökoht ise valida, etteantud ca 25 variandi hulgast. Õppegrupi parimad lõpetajad said esimestena kõigi nende töökohtade vahel valida endale meeldivaima. Viimastele loodritele jäid aga jah kõige kehvemad töökohad ja siis valikut enam praktiliselt polnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen sündinud – kasvanud maal ja igatsen suuri ja laiu viljapõlde, töötavaid kombaine ja kündvaid traktoreid. Laudad, mille ümber sõid suured loomakarjad ja teedel vuravad põllutöömasinad. Ristikuväljad ja peedipõllud. Heinategu ja silovedu. Suured traktorikoormad heinapalle ja nende lõhn. Külviaeg ja lõikusaeg.
Praegu on selle asemel võsa, lagunenud hooned ja suur vaikus. Ja suur kurbus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen sündinud – kasvanud maal ja igatsen suuri ja laiu viljapõlde, töötavaid kombaine ja kündvaid traktoreid. Laudad, mille ümber sõid suured loomakarjad ja teedel vuravad põllutöömasinad. Ristikuväljad ja peedipõllud. Heinategu ja silovedu. Suured traktorikoormad heinapalle ja nende lõhn. Külviaeg ja lõikusaeg.

Praegu on selle asemel võsa, lagunenud hooned ja suur vaikus. Ja suur kurbus.

Eks siis, kui need suured põllud ja hooned rajati, kurvastasid vangilaagrites need talunikud oma peredega, kelle maadele see kõik rajati.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 190 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Mida igatsete nõuka ajast?