Teema: Mida lapsed suvel teevad?

Meie ka suvel maal, seega samavanuseid pole ja ainuke on 4,5a noorem vend, kellega väga ei taha, aga samas enamasti mängib ikka.

Batuut, kiiged, loeb raamatut, pinksi, bassein, lahendab ristsõnu, sõidab ratta/tõuksiga, reketid, jalgpall, korvpall jne.

Enamus päeva on ikka õues, vahel küll sunniviisiliselt, aga samas kui tegevus juba käes, siis ei pane tähele, kuidas aeg lendab ja õhtul pigem peab tuppa kutsuma.

Me elame linna lähedal alevis ja peale trenni ja võistluste laps teeb siis absoluutselt kõike õues sõpradega. Skeidis, ujumas, noortekeskuses, üksteise pool, käivad linnas kinos jnejne
Tuppa on väga raske saada. 22.00 peab kodus olema, aga tihti lunitakse kuni 22.30.
Aga jah, kuigi meile mehega meeldiks maal ja kisast-kärast eemal elada, ei saa me lubada seda enne, kui lapsed suured. Vat just sellistel põhjustel ei taha lastelt lapsepõlve võtta ja oma egoismist karuper×se kolida.
Aa ja “tööl” käib ka, käib siin lähedal muru niitmas ühe pere juures. Üldiselt näen teda väga vähe päeva jooksul.
Samamoodi veedan ise 3aastadega päevad mänguväljakutel-metsas-rannas jne
Poiss on 12a, kohe saab 13a

Mul on maalapsed, piiratud nutiajaga. Nemad loevad raamatuid, hunnikute kaupa. Meisterdavad puust ja papist sõjavahendeid ja vanem laps tümitab vahel puumõõgaga puupakust “vaenlast”, aga enamasti vehib niisama ringi ja mängib luuremänge. Ujumas käime ka, aga koos minuga, kuna neile meeldib vettehüppeid teha ja ma ei saa seda mitte valvata.
Käivad veel ratastega poes, vahel teenivad taskuraha erinevate aiatöödega, kui päike liialt ei kõrveta. Mängime lauamänge kõik koos.
Ja kuna neil on väike vend, siis teda peavad ka aega-ajalt hoidma.

See nädal oleme mehega mõlemad tööl ja asi käest ära. Hommikul jääb laps magama, mina tulen lõunaks koju – siis sööme, käime basseinis ujumas. Õhtul möllame bassus, mängime lauamänge. Aga eks ta on päeval arvutis, telekas kindlasti. Varsti läheme maale – seal arvutit ei ole – sõidab rattaga, käime mere ääres, teeme väikse tripi kuhugi, siis läheme nädalaks reisile.
Praegu on suur huvi joonistamise vastu, peaks ka lugema suunama.

Mõned kodutööd (tassib puid sisse, korjab marju), loeb ja käib raamatukogus, mängib jalgpalli 3a noorema vennaga (oleme teinud väljaku väga lihtsate vahenditega), batuut täidab aega, ratas. Pool suve käis spordilaagrites ja võistlustel, nüüd ongi hea meel kodus “niisama” ka olla. Kehvema ilmaga vaatab mõne pika filmi DVD pealt. Augustis hakkab trenn ka jälle.

Kellel lapsed maal elavad või vanaemade juures siis hea aga kui linnalapsel pole ühtegi maa vanaema ega vanaisa kuidas siis istubki mobiilis .

#3185427:

Üldiselt ei magagi niisama ega olele. Tööd teevad. Samamoodi, kui suured inimesed. Kasivad ja roogivad enda tagant, koristavad majas ja aias, kastavad kasvuhooneid, niidavad muru, trimmerdavad, lõikavad õunapuudelt kasvusid, nudivad hekke ja piiravad kogu rohelise massi kroonilist edasitungi ettenähtud piiridest, plätserdavad igasuviselt puitaedu ja aiamööblit üle, puhastavad tolmuimejaga autosid seest ja pesevad survekaga väljast(loputavad seejuures ka kummimatid), käivad meiega metsas puid tegemas, veavad ja laovad neid, toovad koormad traktoriga ise riitade juurde, värvivad mõne aasta tagant katuseid, nii elu-kui abihoonetel. Jälgivad, et pesulõksud oleks nööri otsa aetud(mina viskan need lihtsalt kaussi, sest kui neid kohe nöörile lükkima hakkan, siis läheb jumalapäike enne looja, kui ma pesukoorma ära saan majandatud).

Niipalju on selliseid hooldustöid ja tegevusi, et kunstlikult midagi välja mõtlema küll ei pea.

Muidugi on ka täitsa nullpäevi. Magavad nagu nuiad, ja ega sestki midagi ei juhtu. Las lapsed magavad, kui isu on. Suvi ju. Aga muidu on nad ikkagi loomult hästi tragid ja tublid küll. Tunnevad kõiki tööriistu, oskavad vajadusel ka autol kummi pumbata ja teavad põhimõtteliselt ka rattavahetuse tõdesid.

Vahel vaatan, kuidas teistel lapsed lihtsalt vinguvad ja kägisevad, no taevastuleappi – pangu tööle inimesed, kaob see probleem igaveseks ja endal ka lihtsam. Ükskord ma panin suvilas naabrilapsed tööle. Mõtlesin, et misseolgu, nii suured inimesed ja karjuvad täiest kõrist päise päeva ajal teineteise peale, mina sealsamas tara taga teisel pool põlvitan vagude vahel ja pean sõukest seakisa kuulama. Käskisin oma juurde tulla, puhastasid kuuri all olevaid aiatööriistu. Alguses mullast puhtaks, siis nühkisid kuiva lapiga üle, lõpuks tõmbasid puitvartele tõrvaõli peale ja sättisid ritta tagasi või rippuma, kuidas parasjagu vaja. Ja see kisamise-mood kadus neil nagu nõidus päevapealt ära. Oskavad kuss olla küll.

Appi kui kohutav elu. Ja üldse mitte selle pärast, et lapsed koos täiskasvanutega tööd teevad, vaid et osad neist töödest on täiesti mittevajalikud. No miks peab pesulõkse nööri otsa ajama, kui on olemas lõksukorv, kuhu sisse lõksud viskad ja mis ripub mugavalt pesunööril? Miks peab iga aasta mööblit ja katuseid (!) värvima? Mida on ühes aias pidevalt trimmerdada, lõigata, rohida kui just müügiks ei kasvatata?
Ise olin lapsena maal ja ikka käis täiskasvanute aitamine asja juurde, aga et 10-12aastasena muud ei teegi kui tööd või magad, on küll imelik.

Meil linnalapsed ja kui linnas oleme, siis ikka tahavad sinna arvutisse. Nutitelefone/tahvleid pole aga arvutis saavad veeta kindla aja päevas. Aga kuna meil mehega mõlemal pikad puhkused, mitu kuud, siis oleme alati maal minu ema juures. Seal on lastel alati hästi põnev ja kunagi ei taheta ära tulla, kuna sõpru palju. Mul palju vendi ja õdesid ja kõigi lapsed maal. Me siis emaga kahekesi oleme selles lastekarjas. Hommikul lähevad õue ja õhtul nuiame neid tuppa tagasi. Vanused on siis alates 6 – 13. Käivad ise ka küla poes või metsas. Mere ääres käin alati kaasas. Meil ka omal suvila, mille alles ostsime, seal veel ööbida ei saa aga hommikul läheme sinna ja õhtul tagasi. Siis mul plikad kahekesi ja ikka leiavad tegevuat, samamoodi aitavad tööd teha, eriti meeldib neile isaga koos midagi ehitada. Poes käik ratastega jäätise järgi on alati põnev tegevus. Ujumas käime jne. Linnas olles ikka tuleb kohe arvuti meelde, kohe ka kaklevad rohkme lapsed omavahel, on ikka kurjajuur see tõesti aga samas ikka kuidagi see arvuti meil kodus on. Ma arvan, et eks ikka tuleb lapsed oma tegevustesse kaasata. Maal olles pole mul kunagi sellega probleemi, ema juures toimetavad ise ja tulevad kambakesi appi kartuleid koorima ja kui oleme oma maal(kuhu juba järgmine suvi võtan kõik sugulaste lapsed ka), siis alati saame koos asju teha, mis siis et võtab kauem aega. Aga linnas on keerulisem kúll. Mu suurema lapse sõbrannad on ka kõik maal ja väiksema omad lasteaias. Linnas kipub mul omal ka ruttu igavaks minema. Ise peab valmis olema ka teiste lapsi vaadata, väiksematega palju tööd aga koolilastega miks mitte, ka ööseks võtta. Lastele ikka sõbrad nii olulised. Mul mees ikka ja jälle imestab, et kuidas ma suudan olla kogu selle lastekarjaga aga mul on vedanud, mulle lapsed meeldivad ja ka võõrad lapsed 🙂 🙂 🙂