Mul oli sarnane kogemus, ara erinevus selles, et mina noormehega koos ei elanud. Me olime üle aasta koos, aga me kohtusime väga harva ja alati vaid korraks. Kõige pikem koos oldud aeg oli kusagil 4h. Eks olid ka erinevad linnad ja palju tööd mõlemal, aga samas sõprade jaoks ta leidis alati aega. Kui olid tal vabad nädalavahetused ja ta tööl polnud, siis pani alati sõpradega pidu ja elas ennast klubides välja. Lisaks olid veel muul ajal sõpradega istumised ja õlletamised. Algusest peale kohtusime vähe ja tundus et sõbrad olid olulisemad, aga üritasin oma tunnet eemale suruda, mõtlesin et ehk olen lihtsalt armukade äkki. Juhtus ka paar korda seda, et meie kohtumised lükkusid edasi, sest sõbrad kutsusid külla ja viimasel kohtumisel saime olla koos väga vähe, sest kohe kohtumise algul ütles, et sõpradega on istumine ja muljetamine ja tal pole palju aega, et minuga olla. Meil midagi tõsisemat peale käsikäes jalutamise ja suudlemiste polnud, sest noormees ei soovinud, pigem ehmatas ära selle peale, kui ütlesin et ta võiks ööseks ka kunagi jääda. Ma ei öelnud seda meie kohtumiste algul vaid viimase kohtumise ajal. Tema arvates oli kõik hästi ja tore. Lõpuks ütles, et tema jaoks pole seks lihtsalt suhte puhul esialgu oluline. Kui ütlesin, et mulle tundub et ta ei taha koos olla tegelikult ja tahab olla vaba hing ja ma ei meeldi talle, et seepärast ka tihedamalt kohtuda ei soovi, siis sain vastuseks et soovib küll koos olla ja et ma mõtlen üle. Mina tundsin aga ennast üleliigsena, mõttetuna ja algatasin lahkumineku, sest tundsin, et ega siin mingit lahendust ei ole loota. Tema jaoks oli ju kõik korras ja hästi meil. Muidugi oli minu jaoks see raske otsus ja tunnen, et ehk tegin talle kuidagi liiga, et nii oli. Ma olin tihti kurb, sest kuna kohtusime nii harva, siis igatsesin teda pidevalt, aga tema suhtumine oli, et me ju suhtleme netis koguaeg, see peaks igatsust leevendama. Samas kui mina suhtlesin sõpradega just interneti teel, sest peaagu kõigil on kaaslased või pered ja osadega erinevad linnad ka, siis lihtsalt aega et sõpradega palju kokku saada. Noormehe suhtumine oli, et sõpradega peaks ikka rohkem kohtuma ja otse rääkima, et suhtlus ongi liiga palju netti ära kolinud, et ta küll üritab sõpradega nii palju kokku saada kui võimalik. Sõpradega ei saanud internetis rääkida, aga minule justkui pidi piisama, et netis vaid suhtleme. Samas mind valdab süütunne, et tegelikult lõpus ei suutnud oma tundeid ja mõtteid rahulikult väljendada, vaid olin kärkiv ja paukuv. Mul on süütunne ja justkui lein, et olen jäänud ilma kellestki ja äkki oli minus süü, äkki ma tegin midagi enese teadmata, et mees nii käitus.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.02 23:18; 22.02 23:15;