Esileht Koolilaps Mida mäletate oma esimesest koolipäevast?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )

Teema: Mida mäletate oma esimesest koolipäevast?

Postitas:

Läksin koos ema ja isaga kooli, minul olid käes roosad nelgid. Kui koolihoovi jõudsin – siis nägin oma venda õues ootamas, kes sõpradega hüüdsid tervitusi (sõpru tundsin varem). Aktust eriti ei mäleta, hirmus sigin-sagin, aga siis kutsuti mind ette ja anti aabits ning lilled. Kodus oli tort ja puidulik laud. Aga siis lesisin kombinee väel voodis ja šokolaadikarp oli käeulatuses – sõin kommi ja mõtlesin – sel koolil ei ole häda midagi!
Aasta oli siis 1980.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.09 22:24; 02.09 09:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

1984. väga palju detaile mäletan ja kõige eredamalt hetke enne uinumist kui ema voodiserval pead silitas ja küsis, et kuidas esimene koolipäev oli. mäletan isegi oma ohet kui ma talle ütlesin, et “esimene päev oli tore küll, aga MÕTLE, ÜKSTEIST aastat!”. see lause on mulle eluks ajaks ühe kandvama mälestusena meelde jäänud. ja nüüd on möödas nii need 11 aastat kui veel 23 aastat …

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

1987.

Auto peatus Pirita kino juures valgusfoori taga, istusin meie Moskvitši tagaistmel keskel, valged patsilehvid kumasid kahel pool mu näost veidi madalamal — ja sel hetkel jõudis päriselt mu teadvusse, et see enneolematu, erakordne, uskumatu, nii palju aastaid oodatud päev on lõpuks ometi käes! See hetk on vist kõige enam mällu sööbinud.

Aktust, pildistamist ja klassijuhatajatundi mäletan vaid põgusalt. Kukeaabitsat mäletan paremini, selle välimust ja sisu kinnistas ju kogu 1. kooliaasta. Koolis toimunust on kõige paremini meeles hoopis see, kuidas keemiatunnis (meie kooli traditsioon on ajast aega olnud 1. klassi juntsudele pärast aktust paar väikest “näidistundi” korraldada) pani keemiaõpetaja paberi keskelt põlema ja sealt põles välja kassi figuur. Teine “tund” oli vist füüsika, aga midagi täpsemat ei tule meelde.

Huvitaval kombel pole mu ajusopis säilinud ka vähimatki jälge sellest, kas või mis pärast kodus toimus.

Aga eleva kooliootuse võime säilitasin ma lõpuni, iga aasta augustikuu möödus kibedas igatsuses. Isegi siis veel, kui ma juba kogenud olin ja endale aru andsin, et hiljemalt 2. septembri õhtuks on koolist jälle kopp ees. 😀 Ometi ei takistanud see mind üha uuesti ja uuesti augustikuus kärsituks muutumast, mitu korda päevas uusi vihikuid nuusutamas käimast, päevikus kõiki võimalikke lahtreid ette ära täitmast (oleks mul jätkunud siis usinust päevikut ka hiljem aasta vältel jooksvalt täita!), suurejoonelisi süsteemse õppimise plaane tegemast jne. 🙂

Ning isegi nüüd täiskasvanuna on koolialgus minu jaoks eriline aeg, kuigi minu lapsed veel niipea kooli ei lähe.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.09 22:50; 01.09 23:21; 02.09 09:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Täitsa imelik, aga tolle 1.septembri hommikupoolsest osast (kooli minek, aktus jne) ei mäleta absoluutselt mitte midagi.
Küll aga mäletan väga palju asju sellesama päeva teisest poolest, kuna mu Suurel Õel oli samal päeval pulmad ja mina tema väike lilleneiu: mäletan valusalt torkivat roosikuhja, mäletan seda, kuidas olin pulmaautos tagaistmel peigmehe ja pruudi vahel. mäletan kuidas auto tegi tuututades mingil ringristmikul auringe, mäletan pulmamajas olevat kassi, aga tõesti, samast hommikust ei kildugi.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Täitsa imelik, aga tolle 1.septembri hommikupoolsest osast (kooli minek, aktus jne) ei mäleta absoluutselt mitte midagi.

Küll aga mäletan väga palju asju sellesama päeva teisest poolest, kuna mu Suurel Õel oli samal päeval pulmad ja mina tema väike lilleneiu: mäletan valusalt torkivat roosikuhja, mäletan seda, kuidas olin pulmaautos tagaistmel peigmehe ja pruudi vahel. mäletan kuidas auto tegi tuututades mingil ringristmikul auringe, mäletan pulmamajas olevat kassi, aga tõesti, samast hommikust ei kildugi.

Loodetavasti Sa ise seda nii ei taju, aga tõtt-öelda kõrvalt lugedes tundub pruutpaarist väga egoistlik valida pulmapäevaks just oma väikese õe kõige esimene koolipäev. Sisuliselt nad võtsid sellega ju Sinult ära Sinu tähtsa päeva ning lõviosa lähedaste tähelepanust sel päeval — ise ju kirjutad ka, et Sul pole oma koolipäevast üldse mitte mingit muud mälestust, kui et see oli Sinu Suure Õe pulmapäev. 🙁

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.09 22:50; 01.09 23:21; 02.09 09:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Midagi head ei mäleta, ema oli purjus ja isa mul polnud, nii et läksin üksi kooli (u 1 km) ja seal kohkusin suurest rahvahulgast ära ja ei osanud kuskile minna, nii ma nutsin seal kuni üks õpetaja mind õigesse klassi viis ja suure paksu poisi kõrvale istuma pani, mäletan ainult hirmu, aktust ennast ei mäleta ja muud sellest päevast ka mitte.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ainult riietust, ema õmmeldud rahvariided olid seljas.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minule on jäänud sellest sinisest kukeaabitsast meelde need read – septembrikuus kõik, kõiki on uus, on aabits uus, uus koolipluus . Oli idai sellist.
Ning üks salm oli veel – kooli ma tõttan, käes on mul nelgid, pune täheke rinnas mul helgib! Ilmselt oli see juba siis hilisem salm, sest oktoobrilasteks saime oktoobrikuus ju.
Aga tõesti oli nii, et augustis sai kooli asjad ära ostetud ja nimed sisse kirjutatud, pinal valmis pandud, et hakkkaks juba kool. Samas kui august hakkas lõppema – siis unistasid, saaks veel paar nädalat kodus olla.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.09 22:24; 02.09 09:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minule on jäänud sellest sinisest kukeaabitsast meelde need read – septembrikuus kõik, kõiki on uus, on aabits uus, uus koolipluus . Oli idai sellist.

Ning üks salm oli veel – kooli ma tõttan, käes on mul nelgid, pune täheke rinnas mul helgib! Ilmselt oli see juba siis hilisem salm, sest oktoobrilasteks saime oktoobrikuus ju.

Aga tõesti oli nii, et augustis sai kooli asjad ära ostetud ja nimed sisse kirjutatud, pinal valmis pandud, et hakkkaks juba kool. Samas kui august hakkas lõppema – siis unistasid, saaks veel paar nädalat kodus olla.

Just-just! 🙂

Linnast väljas maanteepervel,
kus ei ole kõnniteed,
käi sa vasakpoolsel serval —
siis just õigesti sa teed.

Midagi head ei mäleta, ema oli purjus ja isa mul polnud, nii et läksin üksi kooli (u 1 km) ja seal kohkusin suurest rahvahulgast ära ja ei osanud kuskile minna, nii ma nutsin seal kuni üks õpetaja mind õigesse klassi viis ja suure paksu poisi kõrvale istuma pani, mäletan ainult hirmu, aktust ennast ei mäleta ja muud sellest päevast ka mitte.

Südantlõhestav lugemine 🙁

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.09 22:50; 01.09 23:21; 02.09 09:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on üks selge mälestus, millest olen kindel, et see on õige mälestus. Kooli oli väike 3.-klassiline maakool, väike armas puumaja külaservas. Meie kodu juures läks kooli juurde jalgrada, mis tegelikult läks poe ja bussipeatuse juurde. Aga läks koolimaja hoone tagant läbi. Mäletan, kuidas ema käekõrval läksin sealt koolimaja tagant läbi ja imestasin, kui suured kobrulehed seal kasvasid! Väike laps, nagu tollal olin, tundus mulle see tõeline džungel. Meenutas ka ühte “Inetu pardipoja” illustratsiooni. Need hiigelsuured kobrulehed on mul selgelt meeles. Eks hiljem olen seal koolimaja tagant sadu kordi käinud ja küllap need kobrulehed kasvasid seal aastaid ja ehk praegugi.
Päeva ülejäänud osast nii selget mälestust pole. Tundub, et minu klassijuhataja tuli just siis korraks trepile, kui meie emaga kohale jõudsime. Aga võib-olla selle mõtlesin hiljem ise juurde.
Ma ei ole kunagi tahtnud kooli minna. Mäletan lapsepõlvest hoopis seda, et kui 10.augusti paiku hakkasid põllud kolletama ja õhku tuli selline karge sügisene noot, siis hakkas südame ümbert valuvõru pigistama. Peab varsti jälle kooli minema! Mul läks aastaid pärast kooli lõpetamist, enne kui august minus enam kurbust ei tekita. Kuna mulle suvi meeldib, siis natuke on ikka augustis kurb. Aga enam ei lisandu seda koolimineku valu. See oli tõeline valu, süda valutas sõna otseses mõttes. Eks see stress oli.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mäletan klassi, päikeselist ilma. Istusin teise ritta akna alla, ehkki tahtsin esimesse, õpetaja laua vastu, aga seal istus juba üks tüdruk ja ma kartsin küsida, kas võin tema kõrvale istuda. Minu kõrvale tuli istuma üks tore heledapäine ja naerusuine poiss – aga mina olin kindel, et poisi kõrval ma küll istuda ei tohi, sest siis äkki keegi mõtleb, et mulle meeldivad poisid, kuigi üldse ei meeldi, ja pealegi olin juba kodus valmis mõelnud, kuidas ma leian endale klassist südamesõbranna, kellega kõrvuti istume – nii et kui see tore poiss vahepeal ringi vaatas, siis ma vaikselt ujusin ilma sõnagi lausumata selle esimeses pingis olnud tüdruku kõrvale ikkagi. Ja tundsin terve ülejäänud aja kohutavaid süümekaid selle toreda poisi ees, sain ise ka aru, et käitusin nõmedalt, ebaviisakalt.

Ma ei olnud päevagi lasteaias käinud ja seepärast polnud mu sotsiaalsed oskused esimeses klassis üldse kuigi head, katsetasin, rapsisin erinevate “sõprade” vahet, vahetasin palju pinginaabreid jne. Kuna olin iseloomult lapsena siiski pigem seltsiv ja rõõmus, siis õnneks esimese aasta kevadeks sain enam-vähem sotid selgeks, kuidas suures lastekarjas käituda.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu esimeseks klassijuhatajaks sai minu ema töökoha vihavaenlane ja tema tütrekegi oli samasse klassi võetud, kuigi oli veel noorekene ja oleks võinud aasta veel lasteaias veeta. Mul oli lasteaiast juba pinginaaber tekkinud ja tahtsin temaga kokku istuda, kuid see klassijuhataja pani mind kokku istuma ühe joodikperest pärit tüdrukuga. Sellest langes tuju ikka päris nulli. Oma lasteaiaaegse pinginaabriga sain kokku istuma alles kolme päeva pärast. Seitse aastat hiljem hülgas see pinginaaber mind ise, sest saabunud oli uus ärkamisaeg ja selle kommunistide pere ja poolvenelasest lapse kõrvale ei kõlbanud enam istuda. Seega kool seostub mulle pidevate alandustega.
Ka mu lapsel ei ole olnud toredaid 1. septembreid. Tema esimesele koolipäevale ei suvatsenud isa kohale tulla, sest “tööd oli palju”. Ma isegi sain selle 1. septembri töölt vabaks ainult tingimusel, et pärast teen selle päeva nädalavahetusel järgi. Kui tollel perioodil veel noortel ülemustest meestel endal lapsi ei olnud, siis tundus neile selline lahendus õiglane. Nüüd, kui neil enadal on juba lapsed, siis on lapse esimene koolipäev kõigil töötajatel alati vaba. Paraku mina selles firmas ammu enam ei tööta.

Sel aastal oli mu lapse viimane 1. september, sest ta läks 12. klassi. Lõpuks on ta jõudnud omadega eliitkooli, kus on hämmastavalt ja haruldaselt hästi kasvatatud lapsed ja uskumatult targad ja mõistlikud lapsevanemad. Viis pisikese 1. klassi juntsu aktusesaali, kellest hiljem jutustas mulle kodus elavalt. Kohtas esimest korda elus koolis sõpru (varem tal ei ole neid tema väikese defekti/diagnoosi tõttu kunagi olnud), läks peale aktust sõbraga välja sööma ja mõlemad rääkisid teineteisele oma suvest ja sellest, mis hinge peal on. Aktus oli kena, sest eliitkooli lapsed oli nende tubli õpetaja kenasti laulma pannud.
Ja peale seda läks isaga kuskile söögikohta sööma. Isal käib nüüd uue naisega tehtud laps ka juba mitu aastat koolis ja äkki on isalgi tekkinud soov tähistada 1. septembrit “pereringis”. Lapse lõpupeole see “perekond” loomulikult ei tule, sest seal on ju see vihatud nõid – mina.
Ei tea, miks mu laps nii leplik on ja kõigile sigadele oma elus nii lihtsalt andestab.

+2
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olid ilusad riided seljas ja pidulik ning tähtis tunne. Vaatamata sellele, et kool oli kodule lähedal, läksime millegipärast terve perega autoga ja auto ust kinni lüües jäi mu sõrm sinna vahele. Jube valus oli, aga imekombel jäi luu terveks.
Aasta oli 1992.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mitte midagi ei mäleta imelikul kombel.
Mäletan esimest lasteaiapäeva, kui olin pisut üle 3 a vana ja lasteaia lõpupidu. Mäletan seda augustipäeva, vahetult enne kooliminekut, kui mulle ranits osteti ja kui uhke ma selle üle olin. Esimesest koolipäevast ei ole mitte ühtegi mälestust, ainult pildid, aga ka need ei too mulle midagi meelde.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mäletan selgelt seda päeva. Mul on kehv mälu asjade peale, mida on vaja kohe teha ja teada – unustan lapse trenni, vajaliku telefonikõne või minnes poodi jahu tooma – ostan kõike muud, kui jahu.
Oli päikseline päev ning mindi autoga – pabistasin, kuid koolimajas tuli vastu ja võttis käest eelkooliaegne sõbranna. Jäimegi pinginaabriteks.
Koju tulles oli vanaema meile tulnud.
Mäletan ka seda kukeaabitsat – imekenad pildid olid sees.
Koolis mingeid erilisi kibestumisi ei meenu, küll, kui läksin 3ndasse klassi, siis kõik olid juba pinginaabrid valinud ja jäin üksi – siis aga selgus, et klassi tuli uus tüdruk – hakkasime koos istuma. Ta jäi meie kooli vaid paariks aastaks.
Olen oma lastele ka meeldejäävaid koolialguseid korraldanud -eile läks väheke nihu, kuna jäin ise tõbiseks.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma jällegi ei arva, et selles midagi imelikku on, et ma ei mäleta. Tegelikult natuke oleks justkui meeles selle suure tüdruku käekõrval saali minek – aga võibolla tekitab seda tunnet foto, kus me temaga käsikäes peal oleme. Mul on küll ka lasteaiast üksikuid selgeid mälestusi, samuti esimesest-teisest klassist – mingitest minu jaoks eriti emotsionaalsetest vestlustest või stseenidest (näiteks lasteaias suve hakul koos sõbraga aia peal kõõludes teatasime uhkelt möödakäijatele, et oleme juba koolilapsed). Ju siis esimene koolipäev seda polnud, või polnud seal ühtegi teistest selgelt eristuvat detaili.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Koolist mäletan peamiselt jubedat sagimist, rahvahulka ja kahekaupa ritta võtmist aula ukse taga. Rohkem eriti ei midagi. Isegi mitte seda, kellega ma siis lõpuks kahekesi ritta võtsin. Aasta oli 1981. Peale aktust ostsime emaga Viru kohvikust mingi rullkoogi ja ta pani mu Viru väljakult marsaka peale, millega ma siis ise koju sõitsin. Ema pidi tööle tagasi minema.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

esimene (ja põhimõtteliselt ainuke) asi, mida ma esimesest koolipäevast mäletan, on see, et sisenesin klassi ja mõtlesin, et see nüüd ongi. et siin lapsed istuvad ja ma valin endale kõige ilusama pinginaabri. leidsin ühe meeletult pikkade patsidega tüdruku ja istusin tema kõrvale. järsku märkasin oma naabritüdrukut ja jooksin siuhti tema juurde ja esimene tüdruk oli unustatud. sellest tüdrukust, kelle kõrvale ma esimesena istusin, sai mitu aastat hiljem mu parim sõbranna ja ta oli seda kooli lõpuni.

aktust, kusagile minekut ega midagi muud ma ei mäleta üldse. pärast kodus toimunust on ka null mälestust.

aasta oli 1986.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aasta 1979. Aktusest ei mäleta suurt midagi, ainult meeletut rahvamassi ja seda, et toimus õues. Tegemist oli tolle hetke Eesti suurima kooliga, kus esimesi klasse oli 7, s.t kuni G klassini. Meie klassis oli 42 õpilast, siit võite järeldada, kui palju kooliminejaid kokku oli. Veel mäletan, et klassis istusin ainsa tuttava tüdruku kõrvale. Ei mingeid eredaid mälestusi sellest päevast, küll aga järgmisest, kui kahe korruse vahel ära eksisin 🙂 ja (vanema õe klassikaaslase abiga) vaevu õigeks ajaks klassi jõudsin.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.09 14:15; 04.09 13:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mäletan, et mul oli seljas teksaseelik ja õelt saadud heleroosa pitsikestega pidulik pluus. Selle üle olin eriti uhke. Mäletan veel, et pildistamise ajal maa oli märg ja õues lõhnas sambla ning märja muru järele, aga päike paistis.

Ja kui nüüd meenutan, siis tuleb ka meelde, et aktusel räägiti, et me saame uued aabitsad, kuna nüüd on Eesti riik vaba. Aabits on siiani alles. Pehmete kaantega Epp-Maria Kokamäe illustratsioonidega aabits. Seal oli ilus pilt koduaiast lipuvardaga ja vardas lehvis Eesti lipp. Alustasin kooli 1992.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Absoluutselt mitte midagi ei mäleta. Ma ei tea isegi, mis aastal ma kooli läksin. Olen ema käest mitu korda küsinud, aga ta ka ei mäleta.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mitte midagi. Aga eelnevast õhtust mäletan, et ma ei suutnud uinuda ja vaatasin muudkui valgeid põlvikuid.

Ma ei tea isegi, mis aastal ma kooli läksin

Vau. Ja välja ka mõelda ei suuda? Äkki vaatad mõnest paberist? Või jäid palju kordi istuma ja arvutus kujuneks segaseks?

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Just mõtlesin sellele. Läksime kolmekesi autoga, mina, ema ja vanaema. Auto jätsime ühe vanamammi õue kooli lähedale ja vanaema jäi ka sinna juttu ajama. Aktusel pidin luuletust lugema. Olin ju ennem koolis n.ö. 0-klassis käinud ja siis sain juba kevadel selle luuletuse kaasa.
“Kas sa tunned seda teed?
See on sinu koolitee.
Tähetihnikutes väänleb, numbrinurmedel teeb käände.
Kas sa tunned seda teed?
See on sinu koolitee.”
Umbes nii on ta meelde jäänud, ei usu, et päris täpselt. Aktusest palju rohkem ei mäletagi, aabits – see tähtis õpik tundus nii mõttetu, sest selles vanuses lugesin ikka juba päris asjalikke raamatuid. Meie juba tuttavasse 0-klassi punti tuli juurde teist nii palju uusi, lasteaialapsi.
Aasta oli 1978. 40 aastat tagasi…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minule on jäänud sellest sinisest kukeaabitsast meelde need read – septembrikuus kõik, kõiki on uus, on aabits uus, uus koolipluus . Oli idai sellist.

Ning üks salm oli veel – kooli ma tõttan, käes on mul nelgid, pune täheke rinnas mul helgib! Ilmselt oli see juba siis hilisem salm, sest oktoobrilasteks saime oktoobrikuus ju.

Aga tõesti oli nii, et augustis sai kooli asjad ära ostetud ja nimed sisse kirjutatud, pinal valmis pandud, et hakkkaks juba kool. Samas kui august hakkas lõppema – siis unistasid, saaks veel paar nädalat kodus olla.

Mul meeles niimoodi…
Septembrikuu on tähtis kuu,
Siis aabits uus ja ranits uus,
uus vormipluus,
kõik-kõik on uus septembrikuus..
See teine luuletus oli jah oktoobrilapseks saamise ajal ja see kõlas nii:
Koju ma kiirustan,
käes on mul nelgid.
Rinnas mul punane täheke helgib. Punane täheke kaugele särab, igaüks tunneb mind otsemaid ära. “Tere, oktoobrilaps!”, tervitab isa.

“Tere, oktoobrilaps!” tervitab ema.
“Tere, oktoobrilaps!”, tervitab vend.
Nõuab mult märki, et ehtida end. 😀

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.09 14:15; 04.09 13:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aasta oli 1984 ja alevis avati just uus kool. Aktuaalne kaamera käis filmimas ja toonane haridusminister Elsa Gretškina viibis ka seal. Mäletan, et tal oli seljas tumeroheline kleit. Mingil hetkel küsisin ema käest, et kes see Rettina on ja miks temast nii palju räägitakse.
Koolimajast mäletan nii palju, et olime esimesel korrusel ühe klassi juures ja keegi pidas seda esimeseks klassiks. Siis tuli keegi teine ja ütles, et see on hoopis pikapäevarühm.
Pinginaabri valimist mäletan ka, läksin nullklassist tuttava tüdruku kõrvale. Enamik lapsi olid võõrad. 7.klassis käivat naabripoissi nägin ka.
Ema oli kohal, aga kas isa ka, seda küll enam ei mäleta.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ei mäleta peaaegu mitte midagi, piltide järgi mäletan, mis oli seljas ja milline kott oli. Emotsioon – kerge ootusärevus- on meelde jäänud. Muud ei mäleta.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oli aasta 1992 ja ma mäletan väga häguselt aktust. Peale aktust läksime oma klassi ning lapsevanemad olid ka seal. Õpetaja rääkis midagi ja siis viis meid koolimajja ringkäigule ning meie pinginaabriga eksisime ära. Olime kuskil valel korrusel ja nutsime ning mingid suured poisid tulid küsima, mis klassis me käime ning siis viisid meid meie õige klassi juurde tagasi. Ülejäänud klass oli juba tagasi jõudnud ja meie vanemad olid veidi mures. Järgmistel päevadel viidati meile kui “need tüdrukud, kes esimesel koolipäeval nutsid” aga õnneks see unustati kiiresti 🙂 Üldse tundus mulle koolimaja alguses väga hirmutav, kohutavalt palju (suuri) lapsi, õudne lärm, kõik muudkui jooksid ja põrandad olid libedad.

Koju minnes ootasid ees vanavanemad ning keegi oli toonud mingi kännu või puuhalu moodi tordi. Kuna olin suur magusasõber, siis tundus see eriti hea.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

1967
Sain katsetega sisse kesklinna kooli. See aasta oli eriline, sest vähem kui kuu aega varem oli olnud Suur Augustitorm. Bussiga Nõmmelt kesklinna sõites oli veel näha tuulemurde.
Sel aastal tuli ka uus koolivorm. Kuna kõike piizsavalt poes saada polnud, õmbles tumesinise pihikseeliku ja valge pluusi ema. Kogu selles ilus ja uute kingadega tundsin end imehästi. Vahetult enne kooli lõigati mu pikad patsid maha ja jäi järele tänapäeva mõistes “lokiline bob”.
Mäletan, et meie esimene õpetaja oli hästi noor ja väga ilus (hiljem selgus, et ka päris range). Aktusel anti kollased aabitsad. Sain aru, et see on osa pidulikust tseremooniast. Aabits ise jättis mind külmaks, kuna tolleks ajaks olid mul juba pooled “Seiklusjutud….” läbi loetud. Hoopis huvitavam oli tutvuda uue pinginaabriga.
Pärast sõime ema ja isaga Tallinna kohvikus salatit ja kooki. Selle (vist Pealinna salati) lõhn on siiani meeles.
Ilm oli samasugune nagu praegu – soe ja sume.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aasta 1993. Ei mäleta mitte midagi, isegi fotot vaadates ei meenu. Mitte ühtegi meenutust pole 1.-4. klassist. Koolimaja mäletan, aga seda, et ma seal õppisin ja elasin, seda mitte. Mitte ühtegi seika isegi ei meenu. Koolikaaslaseid mäletan ähmaselt, nimed on aga siiani peas. Käisin internaatkoolis, sest kodu oli lihtsalt liiga kaugel, et väike laps iga päev saaks sõita, lähemal kooli polnud. Siis me kolisime ja läksin suurde kooli ja seda päeva ma mäletan hästi, kui läksin 5.klassi. Olin suures segaduses ja ei teadnud üldse kuhu minna ja kus miski asub, küsimise peale tehti mu üle lihtsalt nalja ja juhatati mitu korda valesti.

Kadestan sõbrannat, kes mäletab väga palju asju ka ajast, kui ta oli 3-4 aastane. Oma esimest koolipäeva mäletab ka nii hästi, et isegi teiste riietused ja käitumine tollest päevast on meeles.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

1996. Mäletan vaid, et ema käskis mul selga panna mingi lilla pluusi, mis mulle üldse ei meeldinud. Meeles on vaid üks moment, kus ma siis selles tobedas pluusis klassis laua taga istusin ja kartsin phe poisi kõrval istuda.
Rohkem ei mäleta üldse midagi.
Esimestest kooliaastatest mäletan üldse väga vähe üksikuid momente. Enne kooli mäletan ka üsna vähest.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )


Esileht Koolilaps Mida mäletate oma esimesest koolipäevast?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.