Teema: Mida mees teeb?

Tegelikult siin ei ole ilmselt abi teiste kogemustest, sest iga pere ja laps on erinev. Meil esimese lapsega oli nii, et mees ei pannud last magama, sest laps jäi magama imetades. Nüüd teise lapsega on nii, et enamasti panen küll beebit magama mina ja mees paneb samal ajal suuremat last magama, aga vahetevahel teeme ka vastupidi. Öösel olen mõlema lapsega ärganud mina, aga hommikuti kui soovin kauem magada, siis tegeleb mees beebiga. Millalgi ütlesin mehele, et tema võiks iga nädal ühe öö enda peale võtta, aga siis hakkas beebi jälle paremini magama ning üle ühe korra seda ei rakendanud. Beebi ei söö enama öösiti ja saan hästi välja puhata. Ütleme nii, et tõesti kuna mees teeb ka palgatööd, siis suurema osa ajast tegelen beebiga mina, sest olen olemas. Päeva jooksul ta ikka ka vahetab mähet korra või paar ja annab süüa lapsele (lisatoitu), vannitab mõnikord, sülle võtab koguaeg. Nüüd kui laps juba roomab ja on rohkem ärkvel, siis ka mängib temaga. Kui tahan siis saan igale poole minna (poodi, sõbrannaga kokku saama, arsti juurde, kosmeetikusse) ja tema jääb lastega koju. Esimese lapse ajal tegime tihti osasid asju koos, nüüd saab üks keskenduda beebile ja teine samal ajal suuremaga mängida.

Aga miks ta töölt tulles siis ei võiks lapsega tegeleda?

Minul on õnneks selline mees, kes samuti last väga soovis ja saab hästi aru, et tegemist on MEIE lapsega. Ta käib küll tööl, kuid võtab koju jõudes beebiga mässamise enda peale. Ma käin siis jooksmas, pesemas ja teen oma muid isiklikke asju. Kuskil kella 20 paiku annan süüa, siis mees sööb ka ise õhtust ja mina mängin beebiga. Seejärel mees vannitab last ja mina lähen voodisse, et beebi tissitades magama panna. Meil veel muudmoodi teda magama ei saa. Beebi on kolmekuune. Siis mees peseb nõud, kütab ahju ja teeb omi asju.

Nädalavahetusel käin väljas, st kohtun kohvikus sõpradega ja olen umbes 2 h ära, siis mees mässab beebiga ja vajadusel annab pudelist mu piima, mis eelnevalt pumbatud.

Magame ühes toas, sest beebi öösel okei ja ei sega. Meil on mõnikord äärmiselt keerulised õhtud, aga õnneks mitte ööd. Kuna meil suht rahutu beebi, saab mees hästi aru, et mu päevad on beebiga päris rasked.

Kokkuvõttes nagu keegi ütles, siis mees mitte ei aita, vaid tegeleb samuti oma lapsega nagu ema ja muudmoodi mina ette ei kujuta.

Mis puutub rahasse, siis minu palk on suurem kui mehe palk. See siis kommentaariks neile, kes arvavad, et mees ainsana peret toidab.

Kui mees tuleb töölt, siis ma viskan jalad seinale 😀 ja tema tegeleb lastega, sest ta ise tahab. (Mina teen suurema osa kodutöödest, sest muidu tal ei jääks aega lastega olla) Käib õues, vannitab, toidab, vahetab mähkmeid jne. Õhtul mina panen suurema lapse magama ja tema väiksema. Varem kui rinda sai väiksem, siis oli mees abis suurema magama saamisega. Lapsed on mõlemad suhteliselt kerged lapsed, kui nad öösel ärkasid, siis ikkagi ärkasin mina, aga kussutanud pole ma neid kunagi.

Öösel ärkan väiksemaga ikka mina ja ärkasin ka esimese lapsega, kuna ta ärkab selleks, et rinda saada, mis mehel seal teha oleks. Magama jääb õnneks kohe pärast söömist.
Kui suurem laps peaks öösel ärkama, siis tegeleb temaga mees, aga seda ei juhtu iga öö. Kui ainult üks laps oli, siis panin mina peamiselt last magama, kuna minuga ta jäi kiiremini, nüüd paneb mees vanemat last ise magama. Üldse tegeleb mees kodus olles rohkem vanema lapsega ja mina beebiga ja kuna vanem laps on toimekas 2-aastane, siis on temaga tegemist tegelikult palju rohkem.
Isiklikult arvan, et öösel meest mitmeks tunniks lapsega tegelema panna ei ole õige, kui tema peab tööle minema, sest sina saad ju päeval magada, aga tema ei saa. Nädalavahetusel jagaks kuidagi kohustused ära.
Ma saan aru, et su peamine mure on kibestumus seoses sellega, et mehel on endiselt lihtne elu, aga sul enam ei ole. Ma ütleks, et see on natuke nagu paratamatu, et esimestel kuudel on beebi rohkem emmega seotud, aga kindlasti saab ka mees pisikese beebiga toimetada, mähkmeid vahetada või kasvõi niisama süles hoida. Samas see beebiaeg, kus laps peamiselt magab, sööb ja lamab niisama, on tegelikult väga väike osa kogu lapsekasvatamise ajast ja ma ei jääks väga kinni sellesse, kuidas teie elu praegu on, sest see muutub juba üsna pea. Varsti laps juba roomab ja liigub ringi ja siis on temaga toimetamist ikka oluliselt rohkem.

#3666030:

Öösel ärkan väiksemaga ikka mina ja ärkasin ka esimese lapsega, kuna ta ärkab selleks, et rinda saada, mis mehel seal teha oleks. Magama jääb õnneks kohe pärast söömist.

Kui suurem laps peaks öösel ärkama, siis tegeleb temaga mees, aga seda ei juhtu iga öö. Kui ainult üks laps oli, siis panin mina peamiselt last magama, kuna minuga ta jäi kiiremini, nüüd paneb mees vanemat last ise magama. Üldse tegeleb mees kodus olles rohkem vanema lapsega ja mina beebiga ja kuna vanem laps on toimekas 2-aastane, siis on temaga tegemist tegelikult palju rohkem.

Isiklikult arvan, et öösel meest mitmeks tunniks lapsega tegelema panna ei ole õige, kui tema peab tööle minema, sest sina saad ju päeval magada, aga tema ei saa. Nädalavahetusel jagaks kuidagi kohustused ära.

Ma saan aru, et su peamine mure on kibestumus seoses sellega, et mehel on endiselt lihtne elu, aga sul enam ei ole. Ma ütleks, et see on natuke nagu paratamatu, et esimestel kuudel on beebi rohkem emmega seotud, aga kindlasti saab ka mees pisikese beebiga toimetada, mähkmeid vahetada või kasvõi niisama süles hoida. Samas see beebiaeg, kus laps peamiselt magab, sööb ja lamab niisama, on tegelikult väga väike osa kogu lapsekasvatamise ajast ja ma ei jääks väga kinni sellesse, kuidas teie elu praegu on, sest see muutub juba üsna pea. Varsti laps juba roomab ja liigub ringi ja siis on temaga toimetamist ikka oluliselt rohkem.

Väga oleneb beebist. Meil näiteks on asi väga kaugel sellest, et beebi ainult magab, sööb ja lesib. Algusest peale on tahtnud kõvasti tegelemist ja päeval on pigem üleval. Meie laps magab päeval ainult kärutades, mis tähendab, et ma ei saa ise ka muud teha kui kärutada. Õnneks mulle liikuda meeldib ja kärutame 2-3 korda päevas. Et meie puhul pole sellist asja, et ema saab päeval beebiga koos magada. Aga nagu eelnevalt kirjeldasin, on meil õnneks ööd head.

#3666126:

#3666030:

Öösel ärkan väiksemaga ikka mina ja ärkasin ka esimese lapsega, kuna ta ärkab selleks, et rinda saada, mis mehel seal teha oleks. Magama jääb õnneks kohe pärast söömist.

Kui suurem laps peaks öösel ärkama, siis tegeleb temaga mees, aga seda ei juhtu iga öö. Kui ainult üks laps oli, siis panin mina peamiselt last magama, kuna minuga ta jäi kiiremini, nüüd paneb mees vanemat last ise magama. Üldse tegeleb mees kodus olles rohkem vanema lapsega ja mina beebiga ja kuna vanem laps on toimekas 2-aastane, siis on temaga tegemist tegelikult palju rohkem.

Isiklikult arvan, et öösel meest mitmeks tunniks lapsega tegelema panna ei ole õige, kui tema peab tööle minema, sest sina saad ju päeval magada, aga tema ei saa. Nädalavahetusel jagaks kuidagi kohustused ära.

Ma saan aru, et su peamine mure on kibestumus seoses sellega, et mehel on endiselt lihtne elu, aga sul enam ei ole. Ma ütleks, et see on natuke nagu paratamatu, et esimestel kuudel on beebi rohkem emmega seotud, aga kindlasti saab ka mees pisikese beebiga toimetada, mähkmeid vahetada või kasvõi niisama süles hoida. Samas see beebiaeg, kus laps peamiselt magab, sööb ja lamab niisama, on tegelikult väga väike osa kogu lapsekasvatamise ajast ja ma ei jääks väga kinni sellesse, kuidas teie elu praegu on, sest see muutub juba üsna pea. Varsti laps juba roomab ja liigub ringi ja siis on temaga toimetamist ikka oluliselt rohkem.

Väga oleneb beebist. Meil näiteks on asi väga kaugel sellest, et beebi ainult magab, sööb ja lesib. Algusest peale on tahtnud kõvasti tegelemist ja päeval on pigem üleval. Meie laps magab päeval ainult kärutades, mis tähendab, et ma ei saa ise ka muud teha kui kärutada. Õnneks mulle liikuda meeldib ja kärutame 2-3 korda päevas. Et meie puhul pole sellist asja, et ema saab päeval beebiga koos magada. Aga nagu eelnevalt kirjeldasin, on meil õnneks ööd head.

TA ütles, et tal on päeval lihtne, seega tema saab ju päeval magada, sellepärast ka nii kirjutasin. Muidugi see, et ta päeval ja õhtusel ajal mehe “abi” ei vaja, ei tähenda, et siis ei pea mees lapsega üldse tegelema. Isegi kui neil praegu on lihtne laps, siis liikuva lapsega ei ole enam nii lihtne ja kui mees juba praegu lapsega väga ei tegele, siis  on hiljem naisel veel raskem.

Hakka ise ka trennis käima, siis saab mees lapsega rohkem tegeleda! Ehk sa ise ei lase tal päevasel ajal lapsega tegeleda – kasvõi õhtuti mähkmeid vahetada ja magamiseks valmis sättida selle osa, mis ei sisalda imetamist.

Esimene laps oli meil suhteliselt rahulik. Kui mees oli kodus, siis ikka vahetas ka mähkmeid – tavaliselt käis meil kakaste mähkmete üle vaidlus, et kelle kord 😀 Aga sellist asja, et see oleks minu töö, ei olnud kunagi teemaks, rõvedad olid kakased mähkmed mõlemale.

Laps tegi kõik päevauned õues. Nädala sees juhtus tihti, et kui mees koju jõudis, siis mina juba kärutasin. Enne seda olin teinud õhtusöögiks ettevalmistusi, nt koorinud kartulid, tükeldanud porgandit vmt ja jätsin mehele kirjakese, kas täpsete juhtnööridega või lihtsalt toidu nime, millega ta juhtnööridetagi hakkama saab (nt hakklihakaste ei vaja juhtnööre).

Alguses me ei tahtnud last pimedal ajal õue magama panna ja siis viimane uinak oli toas, mis eeldas kiigutamist. Siis olid õhtud ikka 50/50, kumb last magama kussutas, kuni lõpuks ikka hakkasin kärutama, sest kopp oli ees 🙂 Nädalavahetustel käis ka mees kärutamas.

Kuna laps oli rinnal, siis öine värk oli loomulikult minu rida. Va hammaste tuleku aeg, kui oli vaja last rohkem rahustada ja siis ikka ka mees võttis rolli üle. Samuti kui jõudis kätte aeg öisest söömisest võõrutada, siis ilma meheta poleks ma vastu pidanud neid öid.

Käisin ka kord nädalas trennis. vahepeal nädalvahetusel ka üksi šoppamas paar tundi. Kui laps oli juba 5-6kuune, siis vist hakkasin ka õhtusel ajal sõbrannadega kohvikus kohtuma – mees andis enne ööund pudelit ja ise sättisin end südaööks koju tagasi. varem poleks mu rinnad lihtsalt vastu pidanud nii pikalt eemalolemisele 😀

teise lapsega oli väheke raskem alguses, sest laps oli jube memmekas ja issi süles väga olla ei tahtnud esimestel kuudel. Aga hiljem siiski loksus kõik paika, kui harjus ka isaga olema.

Mind hoopis rohkem on häirinud hiljem, kui nüüd vanemad lapsed juba suuremad, et kogu see laste asjadele mõtlemine on minu töö-. No et kas ikka on piisavalt puhtaid riideid kapis, kas riided on veel parajad või juurde vaja, kas saame uusi kingi proovimata osta või vaja proovida (ja siis see tüli, et minu valitud kingad ei meeldi), kas riided on piisavalt soojad, aga ka kas kodus mängud ja mänguasjad on eakohased, kas raamatud on neil huvitavad või aeg uusi osta jne vettpidavad jne – et nagu see pool. Mitte tegelemine, vaid laste asjade organiseerimine on küll minu õlul…

#3665894:

ei maksa unustada,et kui mees rabeleb tööd teha et endal ja naisel ja lapsel hing sees hoida,siis ei saa mehelt nõuda et ta tegeleks lapsega samapalj ukui naine. naine ju lapsega kodus päevast päeva vedeleb niisama.

Naine on eelnevalt mitu aastat rabelenud, et pärast lapse sündi olek normaalne vanemahüvitis ja mees ei pea midagi hinge rabelema. Veelgi enam – vanemahüvitise samaise ajal on ilmselt enamuses pered küll naise õlul raha kogumine ajaks, kui VH läbi saba, et ei peaks kohe tööle minema. Sest mehed ei mõtle sellele, kas 1,5aastane on piisavalt vana hoiu jaoks või võiks veel 6 kudu kodus olla ja kust SEE raha tuleb.

Kust üldse tulevad need mehed, kes vanemahüvitist sissetulekusk ei loe? Ja kui võtad naise, kellel puudub töö ja sissetulek, siis on see ju mehe oma valik olnud diivanikaunistust omada. Et siis pärast vihane olla, et naine peale lapsesaamist ei muutundki töökaks koduperenaiseks…

#3667913:

Riik maksab sulle kuupalka, et sinult lapsega tegeleda. Maga, millal tahad, söö, millal tahad, palka lapsehoidja, käi trennis, millal tahad. Ei ole kellaaja peale tööd, ei pea isegi hommikumantlist välja tulema. Pesu ja nõysid peseb masin. Kuller toob valmistoidu kojugi.

Ja ikka on halb.

 

Kas hakkas kergem? Said ka teemaalgatajat aidata. Selle osa unustasid ära, et beebi on 24/7 “töö” ja heas suhtes tahab ka isa beebiga omaette olla, mis annab emale väga vajaliku puhkepausi.

Hea meel kuulda, et teemaalgataja sai mõtteid ja ideid mehega rääkimiseks. Jõudu teile kasvamisel perena!

#3668030:

#3667913:

Riik maksab sulle kuupalka, et sinult lapsega tegeleda. Maga, millal tahad, söö, millal tahad, palka lapsehoidja, käi trennis, millal tahad. Ei ole kellaaja peale tööd, ei pea isegi hommikumantlist välja tulema. Pesu ja nõysid peseb masin. Kuller toob valmistoidu kojugi.

Ja ikka on halb.

Kas hakkas kergem? Said ka teemaalgatajat aidata. Selle osa unustasid ära, et beebi on 24/7 “töö” ja heas suhtes tahab ka isa beebiga omaette olla, mis annab emale väga vajaliku puhkepausi.

Hea meel kuulda, et teemaalgataja sai mõtteid ja ideid mehega rääkimiseks. Jõudu teile kasvamisel perena!

Õige jah, beebi ju 24/7/365 on ainult üleval ja karjub. Sekunditki ei maga.

Nendele kõnelejatele, kes ütlevad, et naine vedeleb ju kodus – no ma ei tea, mis lapsed teil on (kui üldse on?), aga beebi, kes juba roomab (vabalt juba 4-5-kuune võib nii tegutseda), on paras peavalu ses mõttes, et teda tuleb kogu aeg jälgida, kus ta on, mis ta näpib.

Rääkimata sellest, et alati ei ole neil hea tuju, et mängida, vahest on neil uni peal, aga ei uinu, midagi segab, nad tahavad süles olla, siis jälle ei taha, aga üksi olla ka ei taha jne – mina tundsin, kuidas see oli niiii kurnav, et õhtuks olin nagu tige herilane, kui ma ei saanud 10 minutit kasvõi lihtsalt diivanil olla ja pea tühjaks lasta. See võib tunduda füüsiliselt mitte väsitav, et naine lebotab diivanil ja ei tee midagi, aga vaimselt ei saa sa enda mõtetega 100% üldse olla või oma mõtteid välja lülitada beebi pealt ja see väsitab.

Minu elukaaslane võttis ka pisikesena beebi ja jalutas temaga, kui ma tahtsin paar h magada või puhata.. enne lapse sündi tegeles tema turvahälli ja vooditega, uuris kõiki asju, miks ja kuidas on hea. Tahtis väga ise olla kaasatud ja muidugi ma ei keelanud seda, ta on tehnika valdkonnas targem kui mina. Praegugi tegeleme öösiti kordamööda beebiga, oleneb, kuidas mina jaksan. Kui mõni öö on mul kehvasti magatud, siis üldjuhul järgmine öö jälle väga kaua last kussutada ei jaksa, siis palun mehe abi ja siiani on alati olnud nõus aitama.

Ma isegi ei tea, mdia soovitada, aga arvan, et siinkohal aitab kõige rohkem rääkimine, rääkimine, rääkimine.. enda elukaaslasega.

Ühes teises teemas oli perel ära jaotatud vaba aeg tunni kaupa. Stiilis: mees jõuab koju kell x, siis on magamaminekuni on 4 tundi: 2 kuuluv mehele ja 2 naisele. Väga konkreetne värk.

Aga teemasse: eeldus on maailma suurim ämber. Oma tunnetest, mõtetest, raskustest ja ka rõõmudest tuleb rääkida. Kui sa teatad rõõmsal häälel mehele, et meil on niiii lihtne laps, siis ei pruugi ta üldsegi aru saada, et isegi kerge lapsega ei taha sa, et ta su küljes 24/7 on. Ja asjadest PEAB rääkima enne kui tekib tunne, et ollakse vihane ja nördinud.

#3665894:

ei maksa unustada,et kui mees rabeleb tööd teha et endal ja naisel ja lapsel hing sees hoida,siis ei saa mehelt nõuda et ta tegeleks lapsega samapalj ukui naine. naine ju lapsega kodus päevast päeva vedeleb niisama.

kui lapsega tegelemine puhas vedelemine on, siis ei peaks ju isal probleemi olema peale tööpäeva ka vedeleda lapsega.. ja miks mitte ka öösel..