Kaksikutega oli meil nii, et kell 5 hommikul võttis mees tited teise tuppa – pesi, söötis, riietas, mängis. Kell 8 läks tööle. Mina sain 3 tundi segamatut und!
Aga muidu on ikka nii, et kummalgi on võrdselt oma aega.
Teema: Mida mees teeb?
18.03.2021 18:50
To report this post you need to login first.
19.03.2021 12:34
Kuidas teie peres pärast laste saamist on välja kujunenud magamisrütm ja kuidas jaotuvad ülesanded naise ja mehe vahel?
Meil on üsna hästi käituv ja pigem lihtne beebi, aga öösiti vahel ei maga hästi. Seetõttu on kujunenud olukord, kus mehe abi beebiga päevasel/ õhtusel ajal palju vaja pole, mina lähen juba varakult teda magama panema ja mees saab elada oma elu üsna endisel viisil edasi – nautida vaba aega nagu enne lapse sündi. Kuna ta käib tööl, olen üldjuhul mina see, kes ka öösel lapsega tegeleb, aga mõnikord tähendab see meie beebi puhul 2-3 tundi magama kussutamist. Mõnikord on mees öösel aidanud, kui mul tõesti närv mustaks läinud, aga üldiselt on kogu beebimajandus minu õlul ja emotsionaalselt tekitab veidi nördimust, et mees justkui ei saa palju aidata. Kodutöödega muidugi aitab kuigi palju, aga seda tegi ka enne. Põhimõtteliselt minu elus pöördus kõik pea peale, tema elus mitte nii väga.
Siit mu küsimus – kui palju teie mehed lastega tegelevad ja mida täpselt teevad? Kas aitavad näiteks magama panna ja öösel midagi teha, kuigi peavad ise hommikul tööle minema? Või ongi õigem, kui kodune naine pigem üksi tegeleb ja äkki peaks mees parema une nimel hoopis teises toas magama?
No minul oli ka üldjoontes sama moodi. V.a. tekitasin meelega endale mõnel tööpäeva õhtul trenni või käisin lähedal metsas jooksmas-suusatamas või kasvõi hilisõhtul perele süüa ostmas ja istusin selle käigus sageli niisama ka rahulikult kohvikus või autos lugedes või veebi sirvides. Lihtsalt selleks, et saada endale beebivaba aega. Ega mees ei ole ka selles süüdi, et peamiselt on beebiga raske öösel. Paraku on nii, et kes on kodune, peab suurema osa öisest trallist enda peale võtma, kui ta ei taha just riskida sellega, et partner töötuks jääb ja peret tuleb ülal pidada emapalga eest.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 05.03 15:22; 19.03 12:34; 14.04 10:17;
To report this post you need to login first.
20.03.2021 13:07
Minul aitas see, kui lasin lahti sellest mõttest, et päeval ei vaja abi, sest saan ise ka hakkama. Mul oli väga rinnalaps ja suht nõudlik ja suure tähelepanu vajadusega, tüdines tihti ja pikalt olid ka gaasidega probleemid. Õhtuti oli eriti viril ning siis oli mehel temaga ekstra raske, sest tal puudusid need anatoomilised osad. Magama ei jäänud temaga ööunne kordagi ükskõik kuidas ta proovis. Seega vaataski mees last rohkem hommikuti/päeval kui sai, et mina saaksin sel ajal paar tundi puhata või omale meelepäraseid tegevusi vahelduseks teha ja siis ei olnud õhtuks tige ja toss väljas ning jõudsin temaga tegeleda ja magama panna. Tööpäeva hommikuti ärkas mees lapsega, läks teise tuppa ja riietas ja tegeles temaga poolteist-kaks tundi ja mina magasin, ka töölt tulles oli laps tunnikese mehe vastutada. Nädalavahetustel oli laps terve päeva esimene pool mehe kantseldada, mind andsin ainult süüa.
Neil, kes siin arvavad, et maga, millal tahad, olid vist superlapsed. No mu laps ei maganud üle poole tunni korraga, ma isegi ei suuda nii ruttu magama jääda. Ainult liikuvas vankris võis pikemalt magada. Asi läks piisavalt paremaks alles seitsmenda kuu kandis, kui ta roomama hakkas. Imeväel kadusid gaasiprobleemid ja kuna ta ise ringi rohkem liikuda sai, siis kadus see pidev maas ägisemine ja nutt. Lõunat hakkas ka pikemalt magama.
To report this post you need to login first.
25.03.2021 19:01
Tõesti nagu loeks enda kohta.
Minul ka nii, et olen 8 kuuse beebiga koguaeg koos. Reaalselt koguaeg. Hommikul ärkan temaga, teen talle putru ja panen ta sööma. Mees samal ajal teeb endale ja mulle kohvi. Siis läheb tööle. Meil ka siuke nõudlikum beebi, aint süles on hea ja omaette väga olla ei taha. Käin aga temaga päeval 3 korda jalutamas, kiikumas, mängin, söödan ja koristan ja panen magama. Käin beebiga koos poes, kui vaja süüa osta. Öösel ärkan ka ainult mina, ja mitte aint paar korda vaid ikka 6 korda öö jooksul. Niiet reaalselt enda aeg on olematu. Olen mehe suhtes juba alla andnud ja saanud aru, et nii on lihtsalt kahjuks. Tuleb üle elada. Alguses olin vääga vihane koguaeg, aga miskit ei ole muutunud. Tundub küll, et üksi tegin, üksi kasvatan, minu laps.
To report this post you need to login first.
25.03.2021 19:35
Äkki aitaks koos mõelda mingi paremini toimiv lahendus? Meil näiteks töötab kordamööda ärkamine. Laps tõuseb juba 6 v pool 7 ja isegi kui mees läheb 9ks tööle, jõuab ta talle putru keeta ja veidi mängida. See nende omavahel olemise aeg on oluline neile ka. Ilma et ema juures oleks. Vaikselt saab hakata beebit harjutama mehega olema mõne tunni või poole tunni kaupa, sest mõnikord juhtub ka see, et ema teab paremini (kuidas seda või teist teha ja mis meeldib) ja kipub ise selle ainurolli võtma (tahtmatult). Ja kui mees algusest peale kõrvalejäetud, siis ei oska ta ka kuskil poole peal järsku endale rohkem vastutust võtta. Seepärast julgustan kaaslasega rääkima. Süüdistamata. Lahendusele orienteeritult. Eesmärk ju ka nende omavahelist sidet tugevdada.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.01 20:58; 30.01 19:32; 25.03 19:35; 01.04 22:06;
To report this post you need to login first.
26.03.2021 19:54
31.03.2021 09:46
Esimese beebiga oligi jah nii, et tema elu jätkus üsna tavapäraselt. Mingi aeg kolis teise tuppa magama ka ära. Aitas siis sellega, et tõi poest ise süüa ja üldse kõik kodust väljas käimised olid tema teha, sest ma vaevalt sain koduste asjadega hakkama ja olin ülimagamata kogu aeg ega jaksanud veel kuhugi beebiga minema hakata va jalutamine. Teise lapse sündides pool aastat olin ma veel ülitubli ema ja naine ja pingutasin kodus beebi ja 1a9k. Siis hakkas hammaste vigisemine ja lisatoiduga mökerdamine ja mingi hetk murdusin. Ma lihtsalt lõpuks tunnistasin endale, et ma ei saa hakkama. Nii väsinud, et silmad ei püsinud lahti, suurem beebi vahtis selgelt liiga palju multikaid, et saaks väiksemat imetada, magama panna jne, ärritusin laste peale ja süüdistasin ennast pärast. Lahendus – suurem hakkas lasteaias käima ja mina hakkasin meest kamandama ja vajadusel ka vinguma. Ütlesin konkreetselt, nõud on vaja ära pesta, laps on vaja vankris magama jalutada, kumba tahad teha? Meil on on nüüd ka juba kolmas, 1a. Mees tegeleb suurematega palju, mh viib ja toob lasteaiast ja teeb kodus süüa. Areng esimese beebiajaga võrreldes on tohutu. Ja mees sooviks neljandat ka veel. Tuleb lihtsalt öelda, et mul on vaja abi selle konkreetse asjaga praegu. Mees (ja kõik teised inimesed) on nii laisad, kui neil lastakse.
To report this post you need to login first.
01.04.2021 19:52
01.04.2021 21:37
Aga kuidas ikkagi tulla toime selle frustratsiooniga, mis tekib sellest, et mees võib teha, mis tahab, minna kuhu tahab. Selles mõttes, et beebi ei sõltu temast nii nagu emast. Jah, see võib kõlada lapsikult, aga veidi ikka ärritab, et mehel on vabad käed teha mida tahes. Et kui mina olen ikkagi õhtuti kodune, sest laps tahab millalgi süüa, siis mees võib minna kuhu tahab. Ühelt poolt nagu tunduks aus, et mõlemad vanemad on beebi tõttu kodusemad, teisalt saan aru, et on jabur, kui mõlemad peavad elu pausile panema ja kodus beebit valvama. Lihtsalt tekib selline vastik üksindustunne, kui mees käib kus tahab – isegi kui ta seda üleliia tihti ei tee – kuid mina ei pääse eriti kuhugile ja jään lapsega üksi koju. Ilmselt lihtsalt tuleb leppida, et praegu on beebi minust nii sõltuv, aga tulevikus saan temast ka kauemaks eemale minna.
Mina käisin ikka õhtuti väljas kui soovisin ja mees andis nendel õhtutel pudelist süüa beebile ja pani ta ise magama. Samuti käisin koos mehega kohtades, kus lapse sai vaikselt kärusse magama panna seniks kuni seal oleme. Mõnel korral pudeli andmine ei riku kindlasti imemisvõtet nagu kõik imetamisnõustajad ühes kooris räägivad. Mujal maailmas emad imetavad ja annavad pudelit esimesest päevast ja lapsed ei unusta imemisvõtet ära, aga Eestis unustab laps kohe rinna ära kui ühe korra pudelit anda.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.01 16:12; 01.04 21:37;
To report this post you need to login first.
01.04.2021 22:06
Jaa, pumpa välja piim ja mees annab pudelist/lusikaga või kuidas beebi nõus on. See on täiesti okei. Vabastab sind veidi pikemaks ajaks ja saad midagi endale meelepärast teha. Kõige parem on ikka võimalikult puhanud ja rõõmus ema 🙂
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.01 20:58; 30.01 19:32; 25.03 19:35; 01.04 22:06;
To report this post you need to login first.
02.04.2021 11:23
Kurb lugeda, et paljudel on mehed, kes oma lapse eest hoolitsemisest huvitatud pole. Tundub, et pole last planeerides omavahel asju ja vastutust läbi arutatud. Et kas see, kui mees ka tahtis last tähendabki ainult tahet ka kogu moos? Naised, miks olete selliste meestega? Miks te ei austa end rohkem?
To report this post you need to login first.
02.04.2021 16:58
Aga kuidas ikkagi tulla toime selle frustratsiooniga, mis tekib sellest, et mees võib teha, mis tahab, minna kuhu tahab. Selles mõttes, et beebi ei sõltu temast nii nagu emast. Jah, see võib kõlada lapsikult, aga veidi ikka ärritab, et mehel on vabad käed teha mida tahes. Et kui mina olen ikkagi õhtuti kodune, sest laps tahab millalgi süüa, siis mees võib minna kuhu tahab. Ühelt poolt nagu tunduks aus, et mõlemad vanemad on beebi tõttu kodusemad, teisalt saan aru, et on jabur, kui mõlemad peavad elu pausile panema ja kodus beebit valvama. Lihtsalt tekib selline vastik üksindustunne, kui mees käib kus tahab – isegi kui ta seda üleliia tihti ei tee – kuid mina ei pääse eriti kuhugile ja jään lapsega üksi koju. Ilmselt lihtsalt tuleb leppida, et praegu on beebi minust nii sõltuv, aga tulevikus saan temast ka kauemaks eemale minna.
Meil ei ole sellist asja, et käime eraldi, va eelmine suvi oli üks poissmeeste- ja tüdrukute õhtu. Siis mees käis üksi peol ja mina lapsega tüdrukuteõhtul. Läksin küll vara ära ja mees sai poole ööni olla, aga parim sõber ikkagi abiellus. Rohkem ei ole selliseid eraldi käimisi olnud. Tavaliselt tulevad sõbrad külla või kui soovime kahekesi aega veeta, siia korraldame hoidja. Kui oleme küla peal, siis lapse uneajaks koos koju.
To report this post you need to login first.
03.04.2021 21:27
Aga kuidas ikkagi tulla toime selle frustratsiooniga, mis tekib sellest, et mees võib teha, mis tahab, minna kuhu tahab. Selles mõttes, et beebi ei sõltu temast nii nagu emast. Jah, see võib kõlada lapsikult, aga veidi ikka ärritab, et mehel on vabad käed teha mida tahes. Et kui mina olen ikkagi õhtuti kodune, sest laps tahab millalgi süüa, siis mees võib minna kuhu tahab. Ühelt poolt nagu tunduks aus, et mõlemad vanemad on beebi tõttu kodusemad, teisalt saan aru, et on jabur, kui mõlemad peavad elu pausile panema ja kodus beebit valvama. Lihtsalt tekib selline vastik üksindustunne, kui mees käib kus tahab – isegi kui ta seda üleliia tihti ei tee – kuid mina ei pääse eriti kuhugile ja jään lapsega üksi koju. Ilmselt lihtsalt tuleb leppida, et praegu on beebi minust nii sõltuv, aga tulevikus saan temast ka kauemaks eemale minna.
Mina käisin ikka õhtuti väljas kui soovisin ja mees andis nendel õhtutel pudelist süüa beebile ja pani ta ise magama. Samuti käisin koos mehega kohtades, kus lapse sai vaikselt kärusse magama panna seniks kuni seal oleme. Mõnel korral pudeli andmine ei riku kindlasti imemisvõtet nagu kõik imetamisnõustajad ühes kooris räägivad. Mujal maailmas emad imetavad ja annavad pudelit esimesest päevast ja lapsed ei unusta imemisvõtet ära, aga Eestis unustab laps kohe rinna ära kui ühe korra pudelit anda.
Esimene laps sai mul 1 korra pudelist süüa, kui oli 1kuune, edaspidi keeldus rinnast. Siis keeldus nii pudelist kui rinnast ja sõi ainult siis, kui ma temaga ringi kõndisin, kussutasin, kiigutasin, hüpitasin ja laulsin, ja niimoodi kuni 9kuuseks saamiseni. Siis lõpetasin imetamise üldse.
To report this post you need to login first.
04.04.2021 14:44
Meil on tänu karantiinile nüüd mõnevõrra parem elu. Kuna mees kodukontoris ja hommikud pole seetõttu nii kiired, teeb mees lapsele hommikuse mähkmevahetuse ja paneb ta riidesse. Ise ma sel ajal kahjuks muidugi enam ei maga, sest beebi toitmine on juba piisavalt üles äratanud, aga vähemalt saan sel ajal end pesta või hommikusööki teha – isegi see viimane on äärmiselt mõnus vaheldus beebiga tegelemisele. Loodan väga, et meil jääb selline korraldus kestma ka siis, kui mees ühel hetkel tööle naaseb, kuid kardan, et ei pruugi nii jääda. Eks ole näha. Selles mõttes on tunda küll, et need hommikused koosviibimised on nende lähedusele ka hästi mõjunud. Aga kui olen siin mehele pakkunud, et nädalavahetusel võiks ta rohkemgi veel olla beebiga ja mina annaksin ainult süüa, siis selle ideega ta kaasa ei läinud. Eks ikka mängib lapsega ja vahetab mähet, aga üldiselt tunnen ikka, et ta ei taju täpselt, kui väsinud ja õnnetu ma juba kohati olen. Eks me oleme nüüd ikka paar tüli maha pidanud, aga kahjuks väga konkreetse plaani väljatöötamist see kaasa ei toonud – no nii hästi kõlavad need vastused, kus on konkreetne värk, et isa käib kindlatel aegadel üksi jalutamas või tegeleb nädalavahetusel kindlasti rohkem. Praegu olen muidugi nende hommikute üle õnnelik, aga pikemas plaanis tahaks ju veel veidi enam beebit tema hoolde jätta. Eks siis ilmselt tuleb neid jutuajamisi veel.
Jube kurb, et isa keeldub oma lapsega tegelemast. Et peab eraldi paluma ja siis ka ei soovi. Mees ilmselt last ei tahtnud. Mis see tulevik veel siis tuleb? Tülitseda lapsega tegelemise pärast – lahku parem sellise mehe juurest kohe.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.01 20:13; 28.01 23:40; 28.01 23:43; 04.04 14:44;
To report this post you need to login first.
14.04.2021 10:17
Et kui mina olen ikkagi õhtuti kodune, sest laps tahab millalgi süüa, siis mees võib minna kuhu tahab
Mina ei ole küll kusagile minemata jätnud, beebi tuleb lihtsalt ka kaasa kandelinas, mees tuleb kaasa, et aidata beebit kanda. Või kui läksin kohta, kuhu beebit ei saanud kaasa võtta, siis mees jäi lapsega koju. Kui tahtsin pikemat beebivaba aega õhtul, siis kõigepealt treenisin beebi lutipudelit kasutama, pumpasin piima rinnast pudelisse ja läksin. Mees jäi koju lapsega ja andis lutipudelist rinnapiima. Mehega rääkisime läbi, et kõigil oleks võrdne võimalus õhtul kusagile minna ning lisaks oleks ka piisavalt koos käimisi. Õpetasin lapsed varakult magama jääma kus iganes, kandelinas, vankris, autos. Või õigupoolest ei õpetanud, vaid neil ei jäänud muud üle, sest spetsiaalset koju magama viimist ei toimunud. Ma ei teinud päevaplaani nii, et alati tingimata lapse magamise ja söömise ajaks peab kodus olema. Aga võtsin kõiki tegevusi sügava rahu ja kiirustamiseta, sest kui püüda kiirustades last sööta ja magama saada siis laps tajub närvilisuse ära ja ei jää magama.Vahepeal oli mul lausa kolm väikelast korraga. Kaks tükki toppisin nagu kilud küljele ühte vankrisse koos magama, kui ära väsisid, vahel istus kolmas veel kukil või vankri serval ja ikka läksin sinna, kuhu plaan oli.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 05.03 15:22; 19.03 12:34; 14.04 10:17;
To report this post you need to login first.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
