See ei ole ju võrgutamine. Võrgutamine on see, kui mees ronib veranda-aknast sisse, krabab sind tagumikust, sosistab sulle kõrva, et musi, viska see tolmuimeja nurka, lähme teeme parem tiiru paekaldal ja pärast väikese prosecco. (Mitte sõna-sõnalt võtta, aga mõttest saate aru ju – rutiinist põgeneda on vaja, et elus oleks värvi) Armukese juurde rutiinist põgenemine tõmbabki, eriti kui olemuslikult, vanusest olenemata on armukeses romantilist tüdrukut.
Väga kena kõik, jah, ilmselgelt oled mingit arhetüüpe tutvustavat teost lehitsenud. Aga teinekord loe raamat ikka ilusti lõpuni ja analüüsi loetut – ja siis tule siia “seiklushimulistest poisikestest” ja “romantilistest tüdrukutest” kilkama.
Iga taoline teos räägib, et küps mees – ja ka naine – peab leidma tasakaalu eri arhetüüpide vahel. Kui mees on elu aeg poisike, kes otsib ainult teist tüdrukut, kellega “katlamajas seksida” – no kas see on normaalne või?!
Mees peab vajadusel suutma olla kohusetundlik abikaasa, kes ei ütle naisele, et viska see tolmuimeja nurka ja korista hiljem, vaid läheb hoopis ja valab oma naisele proseccot, ning võtab siis toad ise tolmuimejaga üle.
Ja küps mees on pühendunud isa, kes õpib oma pojaga matemaatikat mitte sellepärast, et ehk naine siis halastab ja annab pärast seksi, vaid sellepärast, et tegu on ta enda lapsega, kelle käekäik talle korda läheb.
Mõistad?
Ideaalis peaks, jah, iga naine suutma olla tüdruk, armuke, ema ja täiuslik perenaine ühes isikus, aga see on tõenäoline vaid siis, kui mees suudab samaaegselt olla sarmikas poisike, hoolitsev abikaasa, hea isa ja osav töömees. Kui sina seda suudad, siis olen täiesti kindel, et naine on nõus iga kell sinuga katlamajja seksima hiilima. Vastasel juhul on see lihtsalt ülespuhutud jutt.