Teema: Mida oma lastele süüa teete kui koolist tulevad kella 13.30 paiku?

No enamus vanemaid on ju sel ajal tööl?
2. klassi lapsed, jõuavab koolist kl 14 ajal. Siis söövad võileiba, puuvilja, kama, kohupiima, meega kreeka jogurtit, müslit vms. Õhtusöök kl 18. Muna oskavad ka praadida.

Lapsel lõpeb u kella 12 ajal kool. Toon ta sealt oma töö juurde, meil on majas oma töötajatele mõeldud söögikoht – seal sööme sooja toitu ning pärast seda saadan ta koju.

Kool kestab kella 14-ni ja siis antakse teist korda süüa. Alles peale seda tuleb laps koju ja enamasti ta enne õhtut siis ei söö. Vahel mõni jäätis või komm vms, kui isu on, aga need pole meil keelatud.

Külmikus on toit valmis, soojendab mikrolaineahjus ja sööb. Enamasti mõni supp. sööb ka kohupiima, võileiba, näksib juustupulkasid, näkileiba

Üheksane käib tavaliselt kooli ja trenni vahel kodus ning soendab ise eelmise õhtu toitu, kui midagi järgi pole, siis teeb omletti, võileibu, pelmeene vms.

Laps läks esimesse klassi ja ise olen väiksemaga kodus. Teen tavalist toitu, mis ennegi lõunaks oleme teinud. Kuna laped on koguaeg olnud kaasatud kodustesse toimetustesse siis oksab suurem ka ise lihtsamaid toite valmisatda. Plaan on hakata väiksemat tantsutreeni viima, seega peab ta paaril päeval ise endale söögi tegema. Ta tahab nendel päevadel ise teha, et mina ei teeks enne ära minekut valmis. Saab endale tehtud pasta, paneb makaronid keema, purustab blenderis pastakastme jaoks asjad ja valab kokku, oskab keeta ja praadida muna, sinna kõrvale lõigata tomatit, kurki, avokaadot jne. Oskab keeta kartulit, riisi, tatart jne. Millegi praadimine pole mingi probleem. Ma ei arva küll, et see minu kodus olemine oleks kuidagi liigne poputamine või laps tunneb, et nii titekas värk. Ta oskab just rohkem ise asju teha ja on iseseisvam, kui teised teama sõbrad. Juba vähemalt aasta on ta mõnel hommikul meile mehega kohvi valmis teinud ja endale tee, samuti katnud laua, et kõik saaks kohe hommikust sööma asuda. Väiksem (3a) tahab ka hirmsasti kõike võimalikku söögitegemisel ise teha ja luban ka, ise muidugi kõrval jälgides ja abistades aga oskab ja saab kasutada asju, mida teised temavanused ei tohi puutuda. Meil juba mõnda aega ongi suurem laps tahtnud mõne söögikorra ise valmistada ja keegi ei solvu selle peale, just uhke tunne on, et oleme kasvatanud hakkaja lapse.

#2916180:

Ma ei ole koduperenaine, ma ju töötan kl 14.00-16.00.
Kasvatamatuid ja tänamatuid lapsi on nii töötavatel emadel kui ka koduperenaistel.

Kaks tundi päevas pole just väga suur koormus, seega võiks pigem koduperenaiseks pidada küll, aga eu teinud ma seda enne ja ei tee nüüd ka. Lihtsalt tekkis küsimus – miks sa reageerid, kui ma tegelikult pole sind koduperenaiseks nimetanud? Ja kui oleksin, kas see tiitel oleks siis ebameeldiv? Olen pk kägude jutust aru saanud, et kodusolemine on just luksus, muda igaüks ei saa lubada.

#2916125:

Laps läks esimesse klassi ja ise olen väiksemaga kodus. Teen tavalist toitu, mis ennegi lõunaks oleme teinud. Kuna laped on koguaeg olnud kaasatud kodustesse toimetustesse siis oksab suurem ka ise lihtsamaid toite valmisatda. Plaan on hakata väiksemat tantsutreeni viima, seega peab ta paaril päeval ise endale söögi tegema. Ta tahab nendel päevadel ise teha, et mina ei teeks enne ära minekut valmis. Saab endale tehtud pasta, paneb makaronid keema, purustab blenderis pastakastme jaoks asjad ja valab kokku, oskab keeta ja praadida muna, sinna kõrvale lõigata tomatit, kurki, avokaadot jne. Oskab keeta kartulit, riisi, tatart jne. Millegi praadimine pole mingi probleem. Ma ei arva küll, et see minu kodus olemine oleks kuidagi liigne poputamine või laps tunneb, et nii titekas värk. Ta oskab just rohkem ise asju teha ja on iseseisvam, kui teised teama sõbrad. Juba vähemalt aasta on ta mõnel hommikul meile mehega kohvi valmis teinud ja endale tee, samuti katnud laua, et kõik saaks kohe hommikust sööma asuda. Väiksem (3a) tahab ka hirmsasti kõike võimalikku söögitegemisel ise teha ja luban ka, ise muidugi kõrval jälgides ja abistades aga oskab ja saab kasutada asju, mida teised temavanused ei tohi puutuda. Meil juba mõnda aega ongi suurem laps tahtnud mõne söögikorra ise valmistada ja keegi ei solvu selle peale, just uhke tunne on, et oleme kasvatanud hakkaja lapse.

Laps kurnab ka ise? keev vesi ja esimese klassi laps..mina ei lubaks (kuna lihtsalt õnnetus võib jutuda..komistab nt)

Mina olen ka õpetanud oma esimese klassi lapsed süüa tegema, saavad täiesti hakkama ohutusreeglite järgimisega. Aga enamasti nad siiski üksi kodus olles ei viitsi ilma sunnita midagi isegi soojendada.

Minu laps jõuab koju alles kell 17 paiku, trennipäevadel ka hiljem.
Tegu gümnasistiga.
Koolis on gümnaasiumiosa söögivahetund alles umbes sellel kellaajal, millele teemaalgataja viitas.
Nii et sellel kellaajal sööb ta alles koolilõunat.
Enne seda on jõudnud ühe korra ka puhvetis raha eest ühe sooja söögi süüa, sest muidu küll vastu ei peaks. Kui peale kooli veel trenn või mõni muu käimine on, siis sööb veel ühe korra linnas raha eest ühe sooja toidu.
Teismelise asi – kogu aeg on isu ja kõht tühi.
Aga kodus ikka enne kuut/seitset õhtul naljalt sooja sööki ei saa.

Soojendatud sööki meie laps ei armasta ja eriti ei viitsi soojendamisega tegeleda ka. Kuna meie peres mikrolaineahju ei ole (ega tule), siis saan temast tegelikult aru. Mõne toidu ahjus või pliidil soojendamine on suurem kunst, kui selle toidu algne valmistamine oligi.
Toidud, mida ta on valmis ise soojendama ja sööma, on lasnje, ahjupasta, ažuu ja chilli con carne. Aga ta oskab ise teha pastatoite, kanatoite, omletti, sooje võileibu, risotot, pizzat, pelmeene jne. Neid ja nende tooraineid on kodus alati igaks juhuks varuks. No kui peaks ootamatult kõht tühjaks minema ja kodus pole kedagi, kes korraliku söögi teeks kiiresti.

Küsimus on ebaselgelt püstitatud: ei saa aru, kas ema on ise kodune või tööl ja teda huvitab, mida üks olevale lapsele söögiks ette valmistada.

Ise töötan kodukontoris ja saan alati söögi valmis teha selleks ajaks, kui koju tullakse. Vanemal lapsel oli sellest küll üsna suva, tema soov oli võimalikult palju rämpsu endale sisse ajada, mida meie kodus enamasti pole ja üldse oli ema kodusolek nõme, nagu juba eespool kirjeldatud. Nüüd elab teise lapsevanema juures.

Noorem seevastu peab korralikku sooja sööki vägagi oluliseks. Esimese asjana uksest tulles hõiskab, et mis süüa on. Kui saabub ootamatult varem või mul on väga kiire tööpäev ja teatan, et tehku endale üks soe võileib kõigepealt, siis vajub nägu kohe mossi. Ei ole äpu laps ja saab ise ka lihtsamad söögid tehtud, aga on lihtsalt öelnud, et niiii mõnus on, kui koolist tulles sooja söögiga oodatakse. Tegu siis 4. klassi tüdrukuga.

Kui midagi kiiresti vaja teha, siis tuleb tavaliselt puder (täisterahelvestest) või omlett köögiviljasalatiga või lihtsalt ahjus grillitud rohke lihaga viinerid ja salat kõrvale. Tihti segan eelnevalt valmis erinevad kausisalatid, mida mugav mis tahes ajal võtta (kartuli, makaroni, riisi, kodujuustu). Muidu ikka tavalised toidud: pasta juustu või singitükikestega, kartulipuder ja mingil kujul kala, kanarisotto, tatrapuder võiga, ahjuliha köögiviljadega, frikadellisupp, pannkoogid jms. Müsli on meil tavaliselt hommikusöögiks ja võileivad lähevad käiku siis, kui muud tõesti ei ole.

#2916125:

Laps läks esimesse klassi ja ise olen väiksemaga kodus. Teen tavalist toitu, mis ennegi lõunaks oleme teinud. Kuna laped on koguaeg olnud kaasatud kodustesse toimetustesse siis oksab suurem ka ise lihtsamaid toite valmisatda. Plaan on hakata väiksemat tantsutreeni viima, seega peab ta paaril päeval ise endale söögi tegema. Ta tahab nendel päevadel ise teha, et mina ei teeks enne ära minekut valmis. Saab endale tehtud pasta, paneb makaronid keema, purustab blenderis pastakastme jaoks asjad ja valab kokku, oskab keeta ja praadida muna, sinna kõrvale lõigata tomatit, kurki, avokaadot jne. Oskab keeta kartulit, riisi, tatart jne. Millegi praadimine pole mingi probleem. Ma ei arva küll, et see minu kodus olemine oleks kuidagi liigne poputamine või laps tunneb, et nii titekas värk. Ta oskab just rohkem ise asju teha ja on iseseisvam, kui teised teama sõbrad. Juba vähemalt aasta on ta mõnel hommikul meile mehega kohvi valmis teinud ja endale tee, samuti katnud laua, et kõik saaks kohe hommikust sööma asuda. Väiksem (3a) tahab ka hirmsasti kõike võimalikku söögitegemisel ise teha ja luban ka, ise muidugi kõrval jälgides ja abistades aga oskab ja saab kasutada asju, mida teised temavanused ei tohi puutuda. Meil juba mõnda aega ongi suurem laps tahtnud mõne söögikorra ise valmistada ja keegi ei solvu selle peale, just uhke tunne on, et oleme kasvatanud hakkaja lapse.

Oksab, laped, treeni, teama. Ise ka aru saad, mida kirjutad?