Kartulit on ju just kõige kergem põllukultuuridest kasvatada, kui pole omal tehnikat ja peab ise kõik käsitsi tegema. Ma kaevan maa labidaga läbi (permakultuuri katsetada pole veel jõudnud), panen maha, 2x suvel rohin ja võtan üles. Pole nagu eriline vaev. Odavam on muidugi poest osta, aga enda kasvatatud on maitsvam (puhtam ka) ja panen nii palju, kui viitsimist on, teades, et midagi ei juhtu, kui see mul suvel siiski umbrohu alla mattub ja sügisel eriti saaki ei saa või pole mahti üles võtta. Kes raha tahab teha, võib eriti varajast kartulit kasvatada. Looritamise ja muu taolisega on tegemist, kuid kilo maksab vähemalt 4-5 eurot ja ostjaid jagub.
Kui suur see maatükk on? Ja mida on viitsimist teha? Kui on suurem maatükk ja metsa ei taha, siis rendi välja. Mina välja enam ei rendi, sest mulle ei meeldi see mürgitamine. Traktorist rentnikul kah selline, et “aga metsa ääres ju tuult pole”, ehk ta ei suuda ise tuvastada, millal on ilm sobilik pritsimiseks ja millal mitte. Alati ei saa traktoristi telefonitsi kätte ka, nii et pole kasu rentnikulegi helistamisest. Ma külvasin sellele maale hoopis kõrrelisi ja liblikõielisi ja kasutan edaspidi heinamaana. Toetused katavad niitmise ja seemnete kulu, seni on ka maamaksu kulu katnud. Kui hein õnnestuks maha müüa, saaks mingit tulu isegi.
Aga selle osa, mida põllumaana säilitada tingimata ei taha, paneksin mina küll metsa alla. Haava saab juba 15-30 aasta pärast rahaks teha, okaspuud jäävad järgmisele põlvele.