Teema: Kas mõni õpetaja suvel ka töötab?

#3756834:

Ei, see ei ole vihkamise teema. Lihtsalt tahaks teada, kas puhkate tööst või otsite suvel mingi ajutise otsa juurde, et sissetulekut suurendada?

Ametlikult lõppeb kool 11.juunil, aga koolimajas käime veel vähemalt nädala. Tööle naasen augusti keskel.
Seega ca kaks kuud puhkust ja sel ajal muuga ei tegele. Õppeperiood on piisavalt närvesööv ja oma pereelu tahaks ka elada. Sissetulekuid pole otseselt vaja suurendada – on säästud ja on investeeringud.

Algklasside õps

Absoluutselt iga suvi töötan. Muidu peaks võlgu elama hakkama. Minu püsikulud kuus on 1600 eurot netos. Õpetajatööst teenin 1270€ kontole. Nii et töötan kooli kõrvalt ja ka suvel.

Jah, see tapab tervist.

#3756984:

#3756972:

Absoluutselt iga suvi töötan. Muidu peaks võlgu elama hakkama. Minu püsikulud kuus on 1600 eurot netos. Õpetajatööst teenin 1270€ kontole. Nii et töötan kooli kõrvalt ja ka suvel.

Jah, see tapab tervist.

Kuidas saavad püsikulud nii suured olla? 🥺

Üliõpilase korteriüür jm kulud on kolmandik püsikuludest.

#3757024:

Ei tööta, naudin pikka puhkust. Tagumikutunde minu koolis ei nõuta, nii et enne augusti lõppu väga end liigutama ei pea.

Hiljaaegu oli artikkel, kus keegi õpetaja kurtis, et peab metseen-abikaasa toel elama, sest õpetajapalgaga ei tule toime. Ausalt öelda oli piinlik seda lugeda. Ei tasu üle oma võimete elada, et mees su elu kinni peab maksma. Tean peresid, kus nii mees kui ka naine on õpetajad, ei ole neil kummalgi “metseeni” seda eriala toetamas. Kui praeguse õpetajate palgaga inimene hakkama ei saa, siis on asi rahatarkuse puudumises ja oskamatus majandamises.

Praeguse õpetajapalgaga saab hakkama ja üsnagi hästi. Muidugi, on perioode, kui kulub rohkem, nagu keegi eespool tõi enda näite, et laps on kõrgkoolis ja sisuliselt siis maksta ka teise leibkonna kulud. Aga selline olukord ei kesta igavesti ja tudeng saab ka ise töö leida. Mul on mõned tõlkijatest-toimetajatest sõbrad, kui nende rabamist vaatan ja sedagi, kuidas suvi otsa ka rabavad, siis tunnen küll, et olen nagu või sees. Paar ringijuhist sõbrannat on ka rahaliselt kehvemas seisus. Kultuuritöötajate palkadest ei hakka rääkimagi. Õpetajatel on pikk puhkus, palk OK (seda, et suurem võiks olla, saab alati rääkida). Närvikulu oleneb ka inimtüübist, mina enda tööaastate juures veel ei tunne, et närvidele hakkaks, praegu olen ainult aineõpetaja, klassi juhatada ei ole, eks selle võrra ka lihtsam. Raske oli sel aastal, kui pärast lapsehoolduspuhkust jälle tööle läksin, kuni pereelu ja töörütm paika loksus.

Sinu vastus on küündimatu. Palga eest 1100-1200 netos elab ära ÜKSIK inimene. Ja sedagi peost suhu. Kõigil pole päranduseks saadud maja/korterit ja juba eluasemelaen kuus algab 300€. Kommunaalid veel peale korter, telefon, nett, elekter ca 150€. Söök läheb ka minimaalselt 300€ kuus. Hügieenitarbed ja rohud (hambapasta,šampoon, pesupulber, seep) lisab veel 20€ kuus juurde. Juuksuris on vaja kord kuus käia, veel ca + 50-60€ kuus. Katki minevad asjad ja riided on ka vaja välja vahetada, ka ca 100€ kuus. Kokku tuleb juba vegeteerimise eest 930€ kuus.

Aga kui inimesel on veel laps või hoidku jumal selle eest, lapseD, siis ei tule kuidagi selle raha eest toime, sest toidukulud, hügieenitarvetele ja riietele tekkivad kulud tuleb korrutada kahega. Väga paljud naised kasvatavad oma lapsi üksi. Meie liberaalne valitsus alandas lapse miinimumelatise hiljuti 200 eurole kuus! Ja kõigil pole ka paariaastaseid tibukesi kodus, kes söövad kui linnupojad vaid paar nokatäit päevas ja kannavad kasutatud riideid, millest poole aastaga niikuinii välja kasvavad.

Kõigi lapsed ei õpi ka pehmeid erialasid (a la filoloog või sotsiaalteadused, mille kõrvalt on võimalik ülikoolis tööl käia). Tõsiste erialade õppimine toimub üliõpilasel hommikust õhtuni, aeg läheb ka toidu varumise ja valmistamise ning majapidamistööde peale. Mõnel inimesel on lisaks veel koduloom või koduloomad, sest inimestega suhtlemisest ei ole selles aina mürgisemaks muutuvas maailmas võimalik enam erilist rõõmu ega rahuldust tunda. Koduloomadelegi kulub paarsada eurot kuus.

Nii et pole vaja kogu elu oma mätta otsast vaadata ja ennast finantsgeeniuseks pidada. Õpetaja palga eest ei ole võimalik ära elada, kui peres on juba vähemalt kooliealine laps või lausa mitu last. Tuleb teha lisatööd või toetuda mehe või vanemate abile.

#3757311:

Anna nüüd andeks, aga laste saamine, kodulaenu suurus, koduloomade arv jms on siiski valikute küsimus.

Ja kuhu see õpetaja oma lapsed siis paneb? Mis on alternatiiv kodulaenule? Oluliselt kallim üürikorter?

Loomulikult on see valikute küsimus. Lõpuks teebki see õpetaja endale kasulikuma ja vähem närvesööva valiku ning valib teise eriala. Või lahkub üldse riigist. Pole mõtet endale valetada, et meie riik väärtustab õpetajaid. Veelgi vähem väärtustab riik huviharidust ja huvikoolide õpetajaid (vaktsineerida pole neid vaja ja nüüd tõmmati rahastuse kinni keeramisega maapiirkondade huviharidusel üldse vaip jalge alt).  Siinkohal pole vaja hakata demagoogitsema et “kuskilt peab ju ära võtma” või “kust see raha siis leida” ja hakata tooma näiteid, kuidas “kuskil on veel hullem” või et “kas peaks siis vanemahüvitisest loobuma või peretoetust vähendama” vms. Lapsed pole see koht, kelle arvelt võtta, lapsed on meie tulevik. Küsimus on, kus on riigi prioriteedid.

#3757276:

#3757024:

Ei tööta, naudin pikka puhkust. Tagumikutunde minu koolis ei nõuta, nii et enne augusti lõppu väga end liigutama ei pea.

Hiljaaegu oli artikkel, kus keegi õpetaja kurtis, et peab metseen-abikaasa toel elama, sest õpetajapalgaga ei tule toime. Ausalt öelda oli piinlik seda lugeda. Ei tasu üle oma võimete elada, et mees su elu kinni peab maksma. Tean peresid, kus nii mees kui ka naine on õpetajad, ei ole neil kummalgi “metseeni” seda eriala toetamas. Kui praeguse õpetajate palgaga inimene hakkama ei saa, siis on asi rahatarkuse puudumises ja oskamatus majandamises.

Praeguse õpetajapalgaga saab hakkama ja üsnagi hästi. Muidugi, on perioode, kui kulub rohkem, nagu keegi eespool tõi enda näite, et laps on kõrgkoolis ja sisuliselt siis maksta ka teise leibkonna kulud. Aga selline olukord ei kesta igavesti ja tudeng saab ka ise töö leida. Mul on mõned tõlkijatest-toimetajatest sõbrad, kui nende rabamist vaatan ja sedagi, kuidas suvi otsa ka rabavad, siis tunnen küll, et olen nagu või sees. Paar ringijuhist sõbrannat on ka rahaliselt kehvemas seisus. Kultuuritöötajate palkadest ei hakka rääkimagi. Õpetajatel on pikk puhkus, palk OK (seda, et suurem võiks olla, saab alati rääkida). Närvikulu oleneb ka inimtüübist, mina enda tööaastate juures veel ei tunne, et närvidele hakkaks, praegu olen ainult aineõpetaja, klassi juhatada ei ole, eks selle võrra ka lihtsam. Raske oli sel aastal, kui pärast lapsehoolduspuhkust jälle tööle läksin, kuni pereelu ja töörütm paika loksus.

Sinu vastus on küündimatu. Palga eest 1100-1200 netos elab ära ÜKSIK inimene. Ja sedagi peost suhu. Kõigil pole päranduseks saadud maja/korterit ja juba eluasemelaen kuus algab 300€. Kommunaalid veel peale korter, telefon, nett, elekter ca 150€. Söök läheb ka minimaalselt 300€ kuus. Hügieenitarbed ja rohud (hambapasta,šampoon, pesupulber, seep) lisab veel 20€ kuus juurde. Juuksuris on vaja kord kuus käia, veel ca + 50-60€ kuus. Katki minevad asjad ja riided on ka vaja välja vahetada, ka ca 100€ kuus. Kokku tuleb juba vegeteerimise eest 930€ kuus.

Aga kui inimesel on veel laps või hoidku jumal selle eest, lapseD, siis ei tule kuidagi selle raha eest toime, sest toidukulud, hügieenitarvetele ja riietele tekkivad kulud tuleb korrutada kahega. Väga paljud naised kasvatavad oma lapsi üksi. Meie liberaalne valitsus alandas lapse miinimumelatise hiljuti 200 eurole kuus! Ja kõigil pole ka paariaastaseid tibukesi kodus, kes söövad kui linnupojad vaid paar nokatäit päevas ja kannavad kasutatud riideid, millest poole aastaga niikuinii välja kasvavad.

Kõigi lapsed ei õpi ka pehmeid erialasid (a la filoloog või sotsiaalteadused, mille kõrvalt on võimalik ülikoolis tööl käia). Tõsiste erialade õppimine toimub üliõpilasel hommikust õhtuni, aeg läheb ka toidu varumise ja valmistamise ning majapidamistööde peale. Mõnel inimesel on lisaks veel koduloom või koduloomad, sest inimestega suhtlemisest ei ole selles aina mürgisemaks muutuvas maailmas võimalik enam erilist rõõmu ega rahuldust tunda. Koduloomadelegi kulub paarsada eurot kuus.

Nii et pole vaja kogu elu oma mätta otsast vaadata ja ennast finantsgeeniuseks pidada. Õpetaja palga eest ei ole võimalik ära elada, kui peres on juba vähemalt kooliealine laps või lausa mitu last. Tuleb teha lisatööd või toetuda mehe või vanemate abile.

Väga ebameeldiv ja ülbe suhtumine.

Samas on selge, et majandada ei oska sa üldse, loodetavasti ei õpeta sa koolis seda eriala. Eks sa ise tead kuhu oma raha kulutad, aga sellist vinguviiulit nagu sina ei võta keegi tõsiselt.

Eluaseme hind on Eesti eri paigus ikka väga erinev, aga õpetaja palk on ju üle riigi sama.  Ma mõtlen, et kui inimesed ei trügiks niiväga sinna Tallinnasse elama, vaid pärast ülikooli lõpetamist läheksid tagasi oma kodukohta, siis oleks nende toimetuleks seal ju märksa parem.  Ma mõistan, et kõigi erialade inimesed ei saa töötada jumal teab kus, aga õpetajaid on küll igas paigas vaja.  Nt ise õppisin ülikoolis Tallinnas, kuid pärast lõpetamist tulin oma kodulinna Pärnusse tagasi.  Pool aastat hiljem jõudsin laenuga korteri osta, hiljem maja. Tallinnasse jäänud kursusekaaslased elasid ca 10 aastat veel erinevatel üüripindadel, enne kui ka oma laenukodud ostsid.  Ja kasvõi see juuksur on Tallinnas kallim – Pärnus käin ka 15.- euri eest.

#3757495:

#3757311:

#3757276:

S

Et mis siis täpsemalt see õpetaja valik on: jääda lastetuks, igasuguse meelelahutuse ja rõõmuta elus, elada kuuse all (sest üürikorter on veelgi kallim), rabada hommikust õhtuni tööd teha, taluda tööst tulenevat meeletut stressi ja vegeteerida? Või üldse elamine ära lõpetada? Õpetaja palk ei jäta just rohkem muid valikuid veelgi enam kulusid koomale tõmmata.

Eks paljud ongi teinud valiku mõne muu töö kasuks ja õpetajaid ei leita paraku koolidesse.

Erilised valetajad ja demagoogiameistrid siin koos.

Ma saan aru, et oled õppinud uue sõna “vegeteerima”. Tubli!

Nüüd vaata ka mida see sõna tähendab ja kuidas seda kasutada. Kuidas saab õpetaja vegeteerida, st kasutult oleskleda ja tegevusetult olla?

Üldiselt oled sa vale eriala valinud. Mine mõnele teisele tööle, siis ei pea õpilased üht kibestunud inimest taluma. Kergem sulle endale ka 🙂

#3757568:

See on lihtsalt seesama üks õpetaja, kes siin kirjutamas käib, et kui kohutavad on lapsed, kui väike on palk ja kui õudne on ta elu, aga et siis vahetaks tööd, see mõte pole talle pähe veel tulnud.

Keegi ei ole sunnitud ühel erialal surmani töötama, kui ei sobi, siis tuleb midagi muud valida.

Olen ise ka õpetaja ja võrreldes varasemate ametitega, mida ma pidanud olen, ma just ütleks, et see on üks stressivabamaid asju, mida ma elus teinud olen. Mis ei tähenda, et ma arvaks, et need, kes õpetajatöö stressirohkusest räägivad ilmtingimata liialdaksid, aga järelikult nende isikuomaduste juures see on nende jaoks stressirikas ja võibolla siis tulekski leppida, et see ei sobi.

Teemasse – ma teen niikuinii õpetajatöö kõrvalt pidevalt väikeseid lisaprojekte, mitte niiväga rahapuudusest, vaid lihtsalt meeldib. Vahel tuleb neid lisatöid ka suvel ette jah.

Ja see siin on perekoolikatest valevorstide klubi, kes 1 kanast terve pere nädalaga ära toidab, kelle 20 aastat vans mantel on nagu uus, kes õpetajatööd teeb suvel vaid meelelahituseks ja kellel on supervõimed kogu koolistress nagu tolm oma varrukatelt maha raputada.

Õpetajatöö tavalises koolis ongi vegeteerimine selle sõns otsesed tähenduses, sest lastele tuleb positiivseid hindeid iga hinna eest laduda, sest kool ei tohi ju pearaha kaotada.

Teema pidi muidu sõbralik olema, kui teemaalgatuse ikka läbi viitsisite lugeda.

#3757495:

#3757311:

#3757276:

Sinu vastus on küündimatu. Palga eest 1100-1200 netos elab ära ÜKSIK inimene. Ja sedagi peost suhu. Kõigil pole päranduseks saadud maja/korterit ja juba eluasemelaen kuus algab 300€. Kommunaalid veel peale korter, telefon, nett, elekter ca 150€. Söök läheb ka minimaalselt 300€ kuus. Hügieenitarbed ja rohud (hambapasta,šampoon, pesupulber, seep) lisab veel 20€ kuus juurde. Juuksuris on vaja kord kuus käia, veel ca + 50-60€ kuus. Katki minevad asjad ja riided on ka vaja välja vahetada, ka ca 100€ kuus. Kokku tuleb juba vegeteerimise eest 930€ kuus.

Aga kui inimesel on veel laps või hoidku jumal selle eest, lapseD, siis ei tule kuidagi selle raha eest toime, sest toidukulud, hügieenitarvetele ja riietele tekkivad kulud tuleb korrutada kahega. Väga paljud naised kasvatavad oma lapsi üksi. Meie liberaalne valitsus alandas lapse miinimumelatise hiljuti 200 eurole kuus! Ja kõigil pole ka paariaastaseid tibukesi kodus, kes söövad kui linnupojad vaid paar nokatäit päevas ja kannavad kasutatud riideid, millest poole aastaga niikuinii välja kasvavad.

Kõigi lapsed ei õpi ka pehmeid erialasid (a la filoloog või sotsiaalteadused, mille kõrvalt on võimalik ülikoolis tööl käia). Tõsiste erialade õppimine toimub üliõpilasel hommikust õhtuni, aeg läheb ka toidu varumise ja valmistamise ning majapidamistööde peale. Mõnel inimesel on lisaks veel koduloom või koduloomad, sest inimestega suhtlemisest ei ole selles aina mürgisemaks muutuvas maailmas võimalik enam erilist rõõmu ega rahuldust tunda. Koduloomadelegi kulub paarsada eurot kuus.

Nii et pole vaja kogu elu oma mätta otsast vaadata ja ennast finantsgeeniuseks pidada. Õpetaja palga eest ei ole võimalik ära elada, kui peres on juba vähemalt kooliealine laps või lausa mitu last. Tuleb teha lisatööd või toetuda mehe või vanemate abile.

Anna nüüd andeks, aga laste saamine, kodulaenu suurus, koduloomade arv jms on siiski valikute küsimus.

Sa kurdad selle pärast, et vegeteerimine on rahakulukas? Sinu valikud ja otsused teevad selle rahakulukaks ju. Kritiseerid, et teine vaatab elu oma mätta otsast – aga sina teed täpselt seda sama.

Et mis siis täpsemalt see õpetaja valik on: jääda lastetuks, igasuguse meelelahutuse ja rõõmuta elus, elada kuuse all (sest üürikorter on veelgi kallim), rabada hommikust õhtuni tööd teha, taluda tööst tulenevat meeletut stressi ja vegeteerida? Või üldse elamine ära lõpetada? Õpetaja palk ei jäta just rohkem muid valikuid veelgi enam kulusid koomale tõmmata.

Eks paljud ongi teinud valiku mõne muu töö kasuks ja õpetajaid ei leita paraku koolidesse.

Erilised valetajad ja demagoogiameistrid siin koos.

Õpetaja, kes on avastanud, et on valinud vale eriala ja talle ei meeldi koolis töötada, valik on see, et ta lahkub töölt ja otsib uue töökoha. Näiteks võib ministriks hakata, seal on kõrgemad palgad. Võib ka diplomaadiks kandideerida, ka seal teenib hästi. Programmeerijad teenivad keskmisest kõrgemat palka. Valikuid on! Ei ole ju mõtet iga päev hambaid kiristades tööd teha, kui see töö ei meeldi. Tule ära koolist ja leia uus, paremini tasustatud töö! Pole ju tuumateadus selline otsus vastu võtta.