Siirast uudishimust küsin. Tutvusringkonnas rohkem kui pooled lapsed, erinevates koolides, väidetavalt õpivad õhtuti kodus koos vanemaga 1-2 tundi. Millega te selle aja sisustate? Kordate koolis tehtu igaks juhuks üksipulgi üle või antaksegi tõesti nii palju ja nii keerulisi ülesandeid? Mul läks laps 1. klassi ja kodus õppida ei anta üldse. Ainus, mida on vaja teha, on täita päevikut, pakkida kott kokku ja lugeda 1 õhuke trükitähtedes raamat kuus. Need asjad saavad tehtud möödaminnes. Kui lappan lapse õpikuid ja töövihikuid, siis ka seal on ülesanded väga lihtsad, a la tõmba ring ümber kahele jänkule ja kolmele mõmmile, värvi ära vikerkaare triibud. Koolis nad vast arutlevad midagi iga teema juurde, harjuvad tõstma kätt, ootama oma korda ja nii edasi. Kui teha need harjutused kodutööna üksi kodus, näiteks kui laps puuduks, siis ei võtaks üks TV lehekülg kauem aega kui 5 minutit. Ja mul ei ole laps, kes 4-aastaselt loeks Harry Potterit, vaid pigem tavaline tubli laps kes loeb katkendlikult ja arvutab näppude peal.
Teema: mida õpivad 1.-2. klasside lapsed kodus 1-2 tundi?
Ilmselt juurutavad need vanemad õpiharjumust. On ju erinevus, kas õpilane õppis igal õhtul 1-2 h või viskas kuidagi üle jala jooksu pealt kodused ülesanded valmis. Kui sa igas aines kulutad 5 minutit õppimisele, ongi tund möödunud linnulennul. Algklassides ju kujunebki kas laps on püüdlik või mitte. Pole vaja vist rõhutada, et tulevikus õpivad paremini lapsed, kellel on kodust kaasa saadud harjumus õppida.
Mul on su lapsest suisa kahju. Ilmselt ootas laps väga 1.septembrit ning nüüd juba märkab, et ema suhtub õppimisse kui millessegi, mida saab teha teiste asjade kõrvalt. Mis asjad need nii tähtsad küll teil on, mille kõrvalt võib ka õppida? Lapse töö ongi õppida eelkõige, mitte teisi asju teha enne. Minu arvamus.
Meil võeti tunnis väga palju materjali läbi, mida laps koolis ära ei jõudnud ja kodus siis lõpetasime neid aineid. Lisaks paralleelne kodulugemine. Kahte tundi ei läinud, aga tunnike küll vahel.
Koolid on väga erinevad. Õpikud ja töövihikud samuti. Rääkimata õpetaja nõudmistest.
Ja kui satub nõudlikum õpetaja, raskemad õpikud ja laps veel kirjutada/lugeda hästi ei oska, siis võtabki õppimine kauem aega. Rääkimata sellest, et lapsed on enda võimetelt väga erinevad (kiirus, mälu jms). Üks alustab tunnis matemaatika esimest arvutust, kui teine juba lõpetab lehekülge.
Niipalju kui mina mäletan tuli järgmisel päeval osata soravalt lugeda õpukust juttu (ja mingil ajal osata ka kokkuvõtvalt jutustada) ja need ei olnud päris kahelauselised vaid umb 1 lk ja kirjatähtede peale läksid tekstid üsna koheselt. Nendel, kel lugemine vaevalisem läks juba ühekordseks läbi lugemiseks aega ja et saavutada soravus, pidid ikka korduvalt lugema ja ka ümberjutustamine ei tule mõnel nii lihtsalt.
Lisaks lugemisele jäid siis kodus lõpetada teistes ainetes midagi. Tunnis võimekamal jäi koju tõesti 5 minutit tööd, aga aeglsemal võis jääda hulga rohkem tegemisi. Ise mäletan sellest ajast seda, et vist matemaatika töövihiku ülesande tegemise tekst oli nii keeruliselt mõistetav, et isegi pidin õhtul kõigepealt mõtlema,et mida siis tahetakse. Mis siis veel vaevaliselt lugev ja ehk mitte alati teksti jagav laps peaks tegema. Samas peale lahtiseletamist ei läinud lapsel tõesti palju aega.
Kui laps mingil põhjusel ise päeval ei osanud või ei suutnud ära õppida, siis õhtuks on pea väsinud ning päeval 15 minuti töö võib ka venida õhtul hoopis pikemaks tegemiseks. Oma laps tegi pikapäeva rühmas kodutööd kiirelt ära. Samas oli rühm nii üle rahvastatud, et korraga kõik laua taga koolitöid teha ei saanudki ja õpetajad ka vist ei selgitanud ning üldsumin oli päris suur. Ehk vaevalisemalt õppiv laps tegelikult seal omi koduseid töid lihtsalt teha ei suutnudki ja õhtul väsinumana võttsiki õppimine veel rohkem aega, kui päeval oleks teinud.
Väga palju oleneb õpetajast ja lapsest. Minu kaks last käivad samas koolis, aga üks õppis esimeses klassis palju rohkem. Lisaks igapäevasele lugemisele ja koolis tehtud asjade lõpetamisele, oli temal lisatöölehti ja tv harjutusi vaja teha. Sellised arvuta ja värvi stiilis nt. Päris 2 tundi tal küll ei läinud, aga vahel tunnike küll. Ma kujutan ette, et pisut kõvema peaga lastel oleks kulunud ka 2 tundi ära küll. Ka lugemine ei lähe kõigil ju alguses kergelt. Teisel lapsel on aga kodus vaja olnud ainult lugeda ja lõpetada. Kuna koolis saab valmis enamasti, siis loebki paar korda läbi ja tehtud!
meil läks 1. kl õppimisele poolteist tundi siis, kui korraga tulid kirjatehnika ja suured sudokud. Pärast ikka vähem, max pool tundi.
Tundi ei lähe, aga iga õhtu on midagi teha küll. Tavaliselt on aabitsast midagi lugeda + jutustada. Harjutuste vihikus mingid tähed või numbrid või tehted teha. Klassivälise lugemisega on praegu lihtne, üks raamat kuus. Ei saa ka öelda, et laps oleks aeglase taibuga, et seetõttu õhtul õppima peab (loeb soravalt nii trüki- kui ka kirjatähti, kirjutamine läheb ka päris hästi, mõnikord kaashäälikutes eksib, nt kirjutab tugeva k asemel g vmt), aga neil lihtsalt klassi jäetakse koju asju lõpetada või midagi harjutada (mitte seepärast, et tunnis ei jõudnud, vaid ongi eraldi harjutused koju). On olnud juba ka tunnikontrolle ja etteütlusi, need on ette teada, nt on õpetaja öelnud, mis osa peale matas tunnikontroll on, siis oleme töövihikus need leheküljed koos läbi lapanud, vaatan, kas laps ikka mäletab, mida tunnis tegid. Tavaline Tallinna munitsipaalkool, paralleelklassil ka umbes sama koormus.
Eelmisel aastal esimeses klassis läks meil küll 1-2 tundi kodutööde peale. Laps veel veeris ja veerimine võtab aega. Tihti lasin tal teksti 2-3 korda lugeda ja siis küsisin küsimusi. Hiljem juba lisandus kodulugemine, iga päev midagi. Kirjatehnikas alati jäeti korralikult ülesandeid. Matemaatikas samuti. Isegi muusikas jäeti koduseid töid teha. Ja siis veel mingid ekstra lehed, näiteks numbrite järgi värvimise pildid koju kaasa antud. Ühe pildi korralik värvimine võttis ikka päris palju aega.
Ja isegi mõneks nädalavahetuseks oli ülesandeid pandud. Aga neid ma küll ignoreerisin. Minu arust esimeses klassis kodutööd vist üldse ei ole soovituslikud ja nädalavahetuse pirnid on minu arust ekstra pirnid. No näiteks, et õpi esmaspäevaks pähe mingi luuletus.
Laps käib I klassis. Matemaatikas on lisaks töövihikule ka töölehed ja arvuta-värvi. Tekstülesannetes teeb tähevigu (sulghäälikud ajab sassi, kirjutab numbreid peeglis jms), need parandame ära. Eesti keeles on lugeda, luuletusi vaja õppida, töövihikust lõpetada. Muusikas teevad noote. Kuna laps õpib võõrkeelt on vaja tihti ka sõnu pähe õppida. Tunniplaani kirjutab nädala kaupa. Nii et õpime ca 3-4x nädalas 30-60 min.
Lisaks võtab oma aja koolikoti täitmine. Kui tal ise lasta panna on pooled asjad puudu, kui ise teha ei õpi ta midagi. Selle peale läheb juba ca 7min iga päev
Meil kodutöid esimeses klassis ei antud ja õpikud olid koolis, kui kõik valmis jõudis. Seega õppida lisaks ei saanudki reeglina. Kaasas käisid vaid päevik ja pinal ja muusika asjad. Alguses lootsin ka koos lapsega vähemalt lugemist üle korrata, aga polnud millegist harjutada. Teises klassis tulid juba vähesed kodused ülesanded, aga üle poole tunni-tunni aega ei võtnud.
Tavaliselt jääb kodutööks 1-2 lauset inglise keeles pähe, matemaatikas ülesanne lõpetada, kirjatehnika ülesanne lõpetada jmt, aga meie laps jõuab need pikas päevas alati tehtud, väga harva, kui kodus veel midagi teeb. Tallinn, 1 kl, väikeklass.
Meil on laps teises klassis.
Esimeses klassis esimesel poolaastal pidi täitma päevikut ja lugema kohustuslikku kirjandust. Teisel poolaastal anti ka väikeseid koduseid ülesandeid, nt. lugeda abitsast üks jutt, lõpetada eesti keeles või matemaatikas ülesanne. Ehk esimeses klassis meil küll palju õppida polnud.
Nüüd teises klassis on juba rohkem. Tavaliselt on 1-2 harjutust eesti keeles, matemaatikas või loodusõpetuses. Siiamaani on olnud üks luuletus ja üks laul pähe õppida. Minu lapsel võtab kõige rohkem aega kohustusliku kirjanduse lugemine, tavaliselt loeb pool tundi.
Laps käib tavalises piirkonnakoolis.
Väike maakool, 1.klass. Kodus antakse lugeda koolis samal päeval läbivõetud aabitsatekst, vahel harva mingi paljundatud leht selle põhjal täita. Laps loeb veel raskustega, aga iialgi pole üle paarikümne minuti see töö aega võtnud (koos asjade välja võtmise ja ära panemisega). Ka tunniplaan on kirjutada vaja igaks nädalaks. Üks kord on olnud matemaatikas peast liitmist harjutada töölehe põhjal ja kord loodusõpetuses lõigata-kleepida. Klassivälist kirjandust veel pole. Kirjatehnika vihikut täidavad koolis. Õpetaja on öelnud, et annab ülesandeid eelkõige selleks, et kohusetunnet ja tööharjumust tekitada.
Igal õhtul jääb kodus aabitsast uus tekst soravalt lugema õppida. 2 lk teksti on nii trüki- kui kirjatähtedes. Loeb 5x, esimene kord kulub ca 15 min, viies kord ilmekalt lugedes 3 min. Lisaks jäetakse lõpetada ül vihikutes ja töövihikutes. Töövihikud ei ole ninnu-nännu, neis on väga erinevat tüüpi ül. Lisaks lugemisoskusele peab panema tähele nüansse sõnastuses ning tundma mõisteid. Vihikutesse kirjutavad koolis rea algusesse tähe või lause või numbri, kodus tuleb read lõpetada. Klassis tehakse palju lisa ül, koju antakse samuti. Mõnel õhtul võib olla 3 lehte. A4 lehe suuruses arvutamise ja värvimise ül väga kiirelt korralikult ära ei tee kuigi see on tavaliselt kõige lihtsam harjutus. Arvuti õp ja osad mat ül tuleb teha arvutis. Muusika on praegu ainus, mida siiani on suuremas osas tehtud ainult koolis. Lisaks kontrollin üle tunnis tehtu, vajadusel parandab. Samuti kontrollin jooksvalt üle läbitud mõisteid ja grammatikat. Päevik peab olema täidetud 2 nädalat ette. Koolikoti paneb nüüd kokku ise, kontrollin üle. E-kooli kontrollin samuti igapäevaselt, sealt võib leida lisa ül, mida päevikusse märgitud pole. Nii see aeg kulub.
Kui lappan lapse õpikuid ja töövihikuid, siis ka seal on ülesanded väga lihtsad, a la tõmba ring ümber kahele jänkule ja kolmele mõmmile, värvi ära vikerkaare triibud.
Selliseid ülesandeid tehakse koolis? Mu kuu aja pärast neljaseks saav laps lahendab neid väikelaste vihikuid, mis kirjade järgi mõeldud vanusele 3-5 a ja seal on samasugused ülesanded. Tõmba ringid ümber sarnastele, ühenda joonega ühesugused kujundid, värvi samasugused esemed jne. Kas tõesti on 7-8 a lapsi, kes peavad taoliste ülesannetga rinda pistma ja seda peetakse arendavaks?
Minu laps oli just see, kes luges 6-aastaselt Harry Potterit ja arvutas juba enne kooliminekut vabalt. Koolis ta esimesed paar aastat kindlasti mingeid uusi teadmisi ei omandanud. Aga…
Esimeses klassis võtsid kodused tööd ikkagi kohutavalt kaua aega, sest seal olid ülesanded, kus pidi VÄRVIMA. Oi jeerum – meie rekord oli 3 tundi ühe pildi kohta. Selle kolme tunni sisse mahtusid hüsteeriahood laua all, asjade loopimised ja pikad halinad, kuidas ta enam ei jaksa pliiatsit hoida. Õpetasin talle veel enda meelest kavalaid nippe, et jäta pilved valgeks ja päkapikkudel põlled ja habemed ka valgeks, siis on vähem värvimist. Õpetaja keelas sellegi ära – värvi või valgega, aga olgu värvitud iga viimanegi kui detail. Mine või hulluks – kõik ülesanded olid joonistamise või värvimisega, et oleks ikka lapsesõbralik ja vahva. 😀
Õnneks jäi värvimist kiiresti vähemaks ja kui mõned kunstiõpetuse tööde kodus lõpetamised välja arvata, siis järgmine suurem kodune töö oli alles 8. klassi loovtöö. Tavalisel päeval õpib kodus heal juhul 10-15 minutit, enamasti üldse mitte. Lapsevanemate koosolekutel kuulen iga aasta, et kodus jäetakse KOHUTAVALT palju teha. Mõned õppivat iga päev tundide kaupa! Samas mõtlen, et ega selles midagi halba ju ei ole, kui mõnel lapsel maast-madalast tööharjumus kujuneb. Minu lapsel seda küll ei ole, kuigi hinded väga head. 🙂
Kui lappan lapse õpikuid ja töövihikuid, siis ka seal on ülesanded väga lihtsad, a la tõmba ring ümber kahele jänkule ja kolmele mõmmile, värvi ära vikerkaare triibud.
Selliseid ülesandeid tehakse koolis? Mu kuu aja pärast neljaseks saav laps lahendab neid väikelaste vihikuid, mis kirjade järgi mõeldud vanusele 3-5 a ja seal on samasugused ülesanded. Tõmba ringid ümber sarnastele, ühenda joonega ühesugused kujundid, värvi samasugused esemed jne. Kas tõesti on 7-8 a lapsi, kes peavad taoliste ülesannetga rinda pistma ja seda peetakse arendavaks?
Vb oleneb koolist. Meil küll ainult sellised ül pole. Suure osa moodustab tõesti kordamine aga lapse jaoks uued teemad on esindatud:
Nx kaas- ja täishäälikuühendid, silbitamine, häälikupikkuse harjutamine, lauselõpumärgid, etteütlused, kirjatähtede kirjutamine, lugemispäeviku täitmine. Looduses ka kindlasti uusi teadmiseid juurde tulnud.
Tunnis teevad muidugi väga suure töö ära (hulgaliselt töölehti jms).
Igavust pole kurtnud ja samas pole midagi ülejõu käivat. Täitsa paras koormus esimesse klassi, et koolirõõm säiliks.
Koduseid töid jääb iga päev teha (mis ei ole tunnitöö lõpetamine)+ lugemine. Kuna laps õpib ise ja mina täidan hiljem ainult kontrolli funktsiooni, siis kulub ikka tunnike ära. Aeganõudvamad on kirjaharjutused. Samas on juba mõnus õpiharjumus tekkimas. Peale kooli võtab ise päeviku lahti ja teeb ülesanded ära.
oi appike. mul ka laps 6ne ja luges 4 potterit läbi, aga vot värvima ta vabatahtlikult ei hakka. päris hirm tuli peale. nii kahju oleks õhtul lihtsalt värvimisele raisata.
Mul lapsed 1-2.kl õppinud kodus ca 10-20 minutit :), üldiselt õppisid juba päeval kõik ära-
Üks neist nüüd viiendas ja nüüd õpib juba ikka kauem.
Kodutööd on mingite pooleliolevate asjade lõpetamised (mu lastel kõik alati koolis tehtud) + lugemine, laulude õppimine jms.
Kogemus ühe Tallinna kooli ja linnalähedase aleviku kooliga.
Kusjuures siis ka kuulsin, et osad laste klassikaaslased õpivad tunde kodus…
Keegi siin küsis, et mis saab lastel kodus veel olla oluline peale tundidepikkuse õppimise õpiharjumuse omandamiseks?
Hmmm, minu lapsed MÄNGISID kodus selles vanuses, suhtlesid sõpradega ja perega, käisid õues, trennides ja huviringides, logelesid niisama ka.
Vahel on midagi pähe õppida, luuletused on lühemad ja harva, nendele palju aega ei kulu, pool tundi ehk. Tv lõpetada- 10-15 min. Lugemine- 5 min. Aga muusikale kulub rohkem aega- pilli harjutamiseks u tund, kord nädalas solfis midagi pähe- pool h vähemalt, koori lauludele pool h.
Nii raske on aru saada, et koolid ja õpetajad on erinevad? Just mõni päev tagasi selgitasin oma lapsele, et mõned inimesed teevad oma tööd südamega ja hästi ja teised kuidagimoodi, et saaks kaelast ära. Selline jagunemine on igal elualal – ka koolis. Üks õpetaja pühendub, õpetab, aitab, nõuab, arendab, teine laseb töövihikus teha 4-aastastele mõeldud ülesande ja ongi valmis, tehtud, kaelast ära see tund ja päev. Mis klassitäiest õpetamata lastest tulevikus saab, kui neil pole mingit tööharjumust, pingutamist elus vaja läinud, ei ole selle õpetaja südamevalu vaid vanemate oma, siis kui laps peale kooli lõppu endiselt diivanil lesides rahapakke ootab sülle langevat.
Kas nüüd just 2 tundi peaks õppima esimestes klassides, ei ole kindel, aga kui ÜLDSE MIDAGI ei anta, siis see on küll kurjast. Ja 4-aastaste ülesanded koolis on lausa ennekuulmatu.
Meie õppisime. Kui aus olla – siis ei osanud mu laps kooli minnes veel lugeda. Oli natuke aeglane. Teiseks oli neil väga raske aabits (nukuteatri oma). Tekst oli segane, tihti trükid heledate tähtedega erinevale värvilise taustale, rasked sõnad (geeniteadlane, ürgmees jne).
Ju on need siis need lapsed ja vanemad, kes viivitasid viimase minutini, et lasteaed või kooliaasta esimene nädal neist imelapsed teeb. Loeme ju siitki – laps olgu laps, vaheaeg on puhkamiseks, suvi suvitamiseks, kodutööd väsitavad jne. Tulemus on see, et mõni ei jõua jõuludekski lugemist-arvutamist selgeks saada, sest lapsel puudub harjumus kohustuslikke asju teha. Ja vanemad on vihased, et mida nad seal ladteauas/ koolis küll teevad, miks nad ei õpeta mu last!?
Ma ise pakun, et teemaalgataja ehk liialdab – 1-2h ikka keegi ei korda/ õpi. Aga pool tundi on täiesti ok vaadata kooliasjad üle: rahulikus keskkonnas, mitte telekalärmi ja supikeetmise taustal.
Kui lappan lapse õpikuid ja töövihikuid, siis ka seal on ülesanded väga lihtsad, a la tõmba ring ümber kahele jänkule ja kolmele mõmmile, värvi ära vikerkaare triibud.
Selliseid ülesandeid tehakse koolis? Mu kuu aja pärast neljaseks saav laps lahendab neid väikelaste vihikuid, mis kirjade järgi mõeldud vanusele 3-5 a ja seal on samasugused ülesanded. Tõmba ringid ümber sarnastele, ühenda joonega ühesugused kujundid, värvi samasugused esemed jne. Kas tõesti on 7-8 a lapsi, kes peavad taoliste ülesannetga rinda pistma ja seda peetakse arendavaks?
Päris nii see ei ole, et kogu õppeaasta sellised ülesanded on, sellised olid töövihikus tõesti esimesel leheküljel, ilmselt selleks, et õpetaja saaks ülevaate, kuidas lapsed tööülesannet mõistavad, kas suudavad ülesande ise läbi lugeda ja selle järgi õigesti teha jne. Need värvi või tõmba ring ümber tüüpi ülesanded on ka pigem sellised olnud, et on arvude või tehetega tableid, kus tuleb teatud arvutused teha vastuse järgi ja siis õiged asjad ära värvida, mitte päris koolieelikute töövihiku moodi ühe lihtsa ülesandega.
Koolis peab ju õpilane ise ülesande läbi lugema, sellest aru saama ja lahendama, nii et oluline on ikkagi lugemisoskus ja tekstist arusaamine. Eks töövihikud on erinevad, aga meil olid lapsel septembris peamiselt kujunditega ülesanded (kuup, risttahukas jne, nendega seotud terminid) ja arvutamine, arvude võrdlemine, oktoobris olid peamiselt mitme arvuga tehted (nt 8 – 5 + 3 =), tekstülesanded, tehetes puuduvate arvude leidmine, õigete märkide panemine lünkadesse jne.
Meil oli ka värvimine (terved leheküljed) ja siis uuest aastast kirjatehnika. Peale selle veel mitu mitu matemaatika ülessannet (kuni 2 lehekülge töövihikust näiteks), mingid küsimused loodusõpetuses vastata, jutt lugeda. Käisin tundi vaatamas. Õpetaja väitis mulle, et kodus on vaid asju lõpetada aga sel päeval nad põhiliselt vestlesid tundides, lugesid ja arvutasid peast ja kõik kirjalik jäi kodus teha. Õnneks antud õpetaja lahkus lõpuks ja uus on mõistlikum.
Ilmselt juurutavad need vanemad õpiharjumust. On ju erinevus, kas õpilane õppis igal õhtul 1-2 h või viskas kuidagi üle jala jooksu pealt kodused ülesanded valmis. Kui sa igas aines kulutad 5 minutit õppimisele, ongi tund möödunud linnulennul. Algklassides ju kujunebki kas laps on püüdlik või mitte. Pole vaja vist rõhutada, et tulevikus õpivad paremini lapsed, kellel on kodust kaasa saadud harjumus õppida.
Mul on su lapsest suisa kahju. Ilmselt ootas laps väga 1.septembrit ning nüüd juba märkab, et ema suhtub õppimisse kui millessegi, mida saab teha teiste asjade kõrvalt. Mis asjad need nii tähtsad küll teil on, mille kõrvalt võib ka õppida? Lapse töö ongi õppida eelkõige, mitte teisi asju teha enne. Minu arvamus.
See on nüüd küll lausjura. Õppimine on lapse töö, mitte vanema. Laps ei saa seda muu kõrvalt teha, vanem teda aidata küll. Hea peaga õpilase puhul ei ole küll mingit kõrval istumist vaja.
Tulevikus õpivad hästi kõll need, kes õppida oskavad, aga ka need, kel lihtsalt hea pea.
Kirjatehnika võtab jubeda aja, siis laul-luuletus pähe, matemaatika võib võtta 10-15 min. Aga vahel on vaja veel korjata lepa, kase, haava, kastani ja tamme leht, või siis 7 kastanimuna, peotäis pihlakaid ja lapik kivi või leida tühi tikutops. No ja siis on vaja lõpetada ristpistes tikand, õmmelda sokiloomale nööpidest silmad või heegeldada meeter ahelsilmustest ketti. Päris arvestatava aja võtab näiteks lugemispäeviku täitmine, kus on vaja joonistada pilt, kanda sisse autor, pealkiri ja illustraator ja siis teha 7 lausega sisukokkuvõte. Kuidas võtab 1. klassi laps kokku Jussikese 7 sõpra sisu? Kui ta mustandit ei tee, siis ta kustutab ja nutab ja siis kuivatab märga lugemispäevikut ja siis teeb mustandi ja siis ilmneb et puhtandi tekst ei mahu ikka ära ja siis nutab jne.
Minu laps on viieline õpilane, küll nüüd juba neljandas klassis aga tema õpib mitmeid tunde lihtsalt seepärast, et ta laseb end koolitundide lõppedes lõdvaks ja ei suuda keskenduda. Iga sõna ja lause kirjutamine vajab korduvat meeldetuletust, tagant utsitamist, kuni siis pärast tunde kestnud agooniat võtab end kokku ja teeb selle asja suht kiiresti ära. Mina õnneks enamasti ei pea kõrval istuma, aga vahel mõne ebameelivama koolitöö puhul pean ka, sest muidu ta ei hakkagi peale, ainult halab ja keskendub selle, et ei saa, ei taha, mitte ei keskendu ülesande lahendamisele. Mitte mingi õpetamine, tagant utsiamine, või selgitamine, et sa ise võtad endalt mõnusa puhkeaja selle venitamisega ära, ei aita, üsna lootusetu tundub. Teeb kõik ära lõpuks, aga kohutava venimisega.
vaja veel korjata lepa, kase, haava, kastani ja tamme leht, või siis 7 kastanimuna, peotäis pihlakaid ja lapik kivi või leida tühi tikutops. No ja siis on vaja lõpetada ristpistes tikand, õmmelda sokiloomale nööpidest silmad või heegeldada meeter ahelsilmustest ketti. Päris arvestatava aja võtab näiteks lugemispäeviku täitmine, kus on vaja joonistada pilt, kanda sisse autor, pealkiri ja illustraator ja siis teha 7 lausega sisukokkuvõte. Kuidas võtab 1. klassi laps kokku Jussikese 7 sõpra sisu?
1.klass? Ja seda kõike peab tegema iga päev? Kas üle ei pinguta?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
