Minu laps pole küll enam esimeses klassis, aga sellest ajast mäletan, et igaks päevaks oli aabitsast/lugemikust jutuke lugeda (1-2 lk), kirjatehnikast kirjalikult 1-2 lk, mõnel harval korral rohkemgi, matemaatikas ülesanded 1-2 lk (ja sugugi mitte “tõmba ring ümber”-stiilis ülesanded. Sageli olid ülesanded mitmeti mõistetavalt sõnastatud, nii et endalgi oli vaja nuputada, mida täpselt siis ülesande juures tegelikult oli mõeldud.) Lisaks jäid veel sageli õppida ka loodusõpetuses mingid ülesanded (näiteks meie pere “lemmikud” – sõnarägastikud. Üks eriti kurioosne juhtum teisest klassist, kui laps ise ei leidnud ühte sõna sealt üles, siis tulime isaga talle appi, ei leidnud meiegi, sest polnud õrna aimugi, mis sõna see võiks olla, mis puudu on. Laps läks juba magama, ema ja isa otsisid edasi, leidmata see sõna jäigi). Ja muidugi ka aeg-ajalt lugemispäevik – kahjuks meie õpetaja eeldas, et laps oskab iseseisvalt täita loetud raamatu kokkuvõtet.
Ja võttiski meie peres õppimine sageli aega tund ja rohkemgi. Ja pole tegemist puupeaga, kes enne kooli lugeda ei osanud või kes koolis tunnis kaasa tegemisest oleks keeldunud. Tegemist on siiani viielise, kohusetundliku tüdrukuga. Lihtsalt õpetaja õpetamisstiil on selline, et ta annabki palju kodus teha.
Vanemad, olge õnnelikud, kui teie lapsele on sattunud normaalne klassiõpetaja ning kui õppekoormus on mõistlik, siis on lootust, et koolirõõm säilib. Meil kadus see juba esimeses klassis.
Teema: mida õpivad 1.-2. klasside lapsed kodus 1-2 tundi?
Täna huvi pärast võtsin aega, palju lapsel kodustele ülesannetele kulus. Kõigepealt oli 4 rida kirjatähti abijoonega vihikus vaja teha, siis matemaatikas 1 tulp arvutusi koju teha antud ja aabitsast lehekülg teksti lugeda. Üsna vähe, aga tal kulus selleks 25 min (jälgisin, kuidas tegi, ikka keerutas tooliga vahepeal ja vahtis aknast välja, ei kiirustanud kuhugi), nii et ime siis, kui mõnel lapsel kauemgi läheb. Ise oleksin pakkunud, et sellise kodutöö peale läheb u 10 min.
Minu laps õppis ka 1-2 tundi. Olin mures, aga kui hakkasin kodutöödesse süvenema, siis ei olnud neid sugugi mitte palju. Jälgisin siis oma last ja nägin, et tegelikku õppimist sellest ühest tunnist oli vaid max. 15-20 minutit. Laps kiikus tooliga, vahtis aknast välja, ajas kärbest taga, silitas koera, joonistas midagi vihikuservale, leelotas lauda, käis mitu korda wc-s ja üritas iga kord elutuppa telerit vaatama jääda jne.
Kõige suurem töö oligi lapse püsivalt ja süvenenult tööd tegema õpetamine.
Minu 1. klassi lapsel kulub ka mõnikord päris kaua aega õppimiseks. Seda eelkõige sellepärast, et ta lihtsalt ei oska veel õppida ja keskendumisvõime ei ole ka veel päris see. Vaja õppimise ajal ringi vahtida ja seletada ja sodida ja näppida jne.
Meie lapsel kulus ka ikka 1. klassis 1-2h õppimisele, kuna palju oli koolis jäänud tegemata, kuna ei saanud aru või oli vigaselt tehtud. Tegime kõik kodus uuesti. Samuti jäi kirjavihikus 1-2lk teha, õpikust lugeda. Muusikakooli asju ka teha ja harjutada. Raamatut lugeda. Endal tekkis masenuds, kuna see oli ka minu aeg, mis kulus lapse kooli tõttu. Õnneks on teises klassis enamus ikka tehtud, kui koju jõuab ja saab ülesannetest aru.
Lapsed on erinevad 🙂
mu laps õppis lugemist.tavaliselt lähevad lapsed kooli juba osates lugeda. minu lapsel oli lugemine aga nii vastumeelne, et enne kooli seda selgeks ei saanud. koolis polnud enam pääsu. vastumeelne oli see ikka aga nüüd lihtsalt tuli lugemine selgeks saada. väga raskelt läks. pigem jäi tekst pähe juba, sest algul olid tekstid ju lühikesed.
Minu laps pole küll enam esimeses klassis, aga sellest ajast mäletan, et igaks päevaks oli aabitsast/lugemikust jutuke lugeda (1-2 lk), kirjatehnikast kirjalikult 1-2 lk, mõnel harval korral rohkemgi, matemaatikas ülesanded 1-2 lk (ja sugugi mitte “tõmba ring ümber”-stiilis ülesanded. Sageli olid ülesanded mitmeti mõistetavalt sõnastatud, nii et endalgi oli vaja nuputada, mida täpselt siis ülesande juures tegelikult oli mõeldud.)
Nii tuttav kõik. Minu lapsel oli väga sarnane stiil 1.klassis. Eriti tuttav on see mitmeti mõistetava sõnastuse probleem. Kohe praegu ühtegi meelde ei tule, aga tihti tekkis segadus liigsete asesõnade pärast. Õppimine lapse jaoks raske polnud, matemaatika talle meeldis ja meeldib siiani, aga meil oli veel see massiline värvimine, mida eespool juba kiruti. Poisile lihtsalt ei meeldi värvimine, pole üldse meeldinud. Ta oleks eelistanud, et matemaatikas jäetaks kasvõi mitu korda rohkem teha, kui ainult seda värvimist poleks. See võttis tal kõige kauem alati aega ja ka meie õppimine rohkem kui tund. Vahel ka 2-3 tundi.
Praegu on poiss 3.klassis ja palju kergemaks on tal läinud. Värvimisi enam pole, see on asendunud inglise keelega, mille õppimine talle väga meeltmööda on. Harva, kui tal üle tunni õppimisega läheb.
Nüüd on teine laps 1.klassis samas koolis ja neil on teistsugused töövihikud, isegi teistsugust aabitsat kasutavad. Tema õpetaja ei anna palju kodutöid. Tunnis nad täidavad tv ja kodus on enamasti lõpetada vaja. Neil on rohkem loovaid ülesanded, nt peab mardipäevaks tegema maski ja reedel peab mardikostüümis kooli minema. Värvimist on sama palju nagu vanemal vennal, aga noorem laps jumaldab värvimist ja kunsti, tema jaoks pole mingi probleem mitu tundi järjest istuda ja värvida. Tema jaoks on lugemine see kõige tüütum asi. Talle meeldib kuulata küll jutte, aga ise talle lugeda ei meeldi. Õnneks ta oskab, õppis 4-5a lugema, aga ta ei naudi seda (vastupidiselt vanemale lapsele, kes õppis lugema alles suvel enne kooli, aga hakkas kohe raamatuid neelama ja koolis lugemisega muret polnud).
Väga vähe antakse teha – 1..2 lk matemaatika töövihikus, 1..2 lk eesti keele töövihikus ja 2 lk aabitsast soravalt lugemist. Pole palju. Aga see jonn, vaidlemine ja jauramine selle õppimise ümber! Kogu õhtu läheb selle nahka. Minu aeg ja väiksema lapse aeg samuti. Väga raske on (minul) ja kuna klass on suur (33 õpilast), siis kodutöid ei kontrollita ja tundides kõike valmis ei jõua, ja minul ka vahel tunne et mind ei huvita ja löön käega.
Väga vähe antakse teha – 1..2 lk matemaatika töövihikus, 1..2 lk eesti keele töövihikus ja 2 lk aabitsast soravalt lugemist. Pole palju.
kolme lapse emana võin öelda, et selline kodutöõde hulk on, vastupidi, väga suur. pole mingi ime, et laps väsib ja ei suuda enam keskenduda.
oi appike. mul ka laps 6ne ja luges 4 potterit läbi, aga vot värvima ta vabatahtlikult ei hakka. päris hirm tuli peale. nii kahju oleks õhtul lihtsalt värvimisele raisata.
Tubli laps. Minu abikaasa laps eelmisest kooselust (ema kasvatab) ei tundnud 7-aastaselt tähtigi. Ma olin päris hämmingus, kuidas selline asi võimalik saab olla.
Matemaatika, kodus jääb teha töövihikust tavaliselt 2 lehekülge ja sellele kulub 15-20 minutit; emakeel, lugeda, jutustada ja TVs teha üks lehekülg, kokku 20 min. Loodusõpetus, tavaliselt 15-20 minutit õppimist. Mõnikord jäetakse kodus teha ka kunstiõpetuses või käsitöös midagi nt. ülesanded on sellised, et joonista õnnitluskaart või siis lõpeta tunnitöö kodus. Inimeseõpetus, lugeda ja täita töövihik, ca 20 minutit kokku. Kui on pähe õppida luuletus või muusikas laulusõnad, siis lisandub veel 15-20 minutit õppimist. Seega 1-1,5-tundi on täiesti reaalne õppida. Kindlasti on neid, kellel läheb õppimisele kauem aega nt. kirjutavad aeglasemalt või siis ei jää luuletus 3-4 korra lugemisega meelde, seega ka 2-2,5 tundi võib õppida. Kui on süvaõppega klass ja 2. klassis alustatakse võõrkeelega, siis lisage sinna veel 20-30 minutit.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
