Suppi süüakse meie peres harva ja enamasti eelroana.
Proovisin korra siis teha lahjema õhtusöögi ehk supp iseseisva toiduna, mille peale mees sõi ära pool pätsi leiba ja kergemmast õhtusöögist ikka asja ei saanud.
Niipalju veel lisan,et selgeid suppe ei tee, ikka pigem püreesupp.
Kuidas teil kodus? Ehk saan mõningaid ideid.
Teema: Mida pakute supi kõrvale?
leib on supikõrvaseks. pyreesupi juurde kypsetan vahel terakukleid. aga kui teen selge supi, siis see on ikka täis-söögikorra eest – klimbi-, kapsa-, frikadellisupp, seljanka – ned ju vägagi toitvad kui just rasket maatööd ei tee. meil ei jaksa keegi syya supp+praad, seega neid korraga ei tee, vahel harva piduliku lõunasöögi käigus.
Meil on supp kindlasti täiesti eraldiseisev söök, mitte eelroog.
Minu supid on küllaltki paksud ning toitvad. Kindlasti keedan supi supikondist. See tagab selle, et supist ei tule lurr, mille söömise järel perel kõht tühjaks jääb.
Püreesuppe eriti ei tee. Ikka sellised tüüpilised hapukapsa või värske kapsa supp, rassolnik, borsh, seljanka jne. See viimane eriti toitev ja rammus. Ei kujutaks ette, et peale seda veel praad sisse mahuks.
Supi kõrvale leiba. Supi peale hapukoort.
Leiba sööme supi kõrvale. Meil on ikka sellised eestlaste supid, st kõik lihatükid ja köögiviljad on äratuntavad. Olenevalt supist lisaks ka hapukoor.
Täidab kõhtu piisavalt.
Püreesuppe meie peres ei tunnistata, meile kõigile meeldib näha, MIDA me sööme.
Ka meil on supp eraldi toidukorraks. Kui supp vähem tummine, siis läheb lihtsalt suurem ports 🙂 Ja aeg-ajalt teen miski magustoidu nö järelroaks – kook, saiavorm, kissell kohupiimaga, puuviljasalat jne, mis ka kõhtu pärist toredasti täidab. Sellest täitsa piisab.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Püreesuppe meie peres ei tunnistata, meile kõigile meeldib näha, MIDA me sööme.[/tsitaat]
Jaa, meie peres sama lugu:D Paar korda olen püreesuppi teinud, siis olen kõrvale röstinud leiba või mitmeviljasaia, niimoodi ei sööda tervet pätsi toidukorraga ära, aga samas püreesupist endast kõhtu täis ei saa ja ei tundu kuidagi õige toit olevat. Samas keedan kasvõi kana-riisisupi ja süüakse mõni viil leiba kõrvale, on kõigil köht täis. Mälumine vist täidab paremini kõhtu, aga püreesupis pole ju midagi mäluda:9
Püreesupile kõrvale läheb ikka hulgi võileibu või kukleid vms. Korraliku puljongist keedetud supi kõrvale läheb leiba meil ehk viil-paar per sööja.
Aga supile teen tavaliselt magustoidu ka lisaks.
[small]katariina333 kirjutas:[/small]
[tsitaat]leib on supikõrvaseks. pyreesupi juurde kypsetan vahel terakukleid..[/tsitaat]Katariina, palun terakukli retsepti. Mina just püreesupi fänn ja võiks vahelduseks supikõrvase ka ise teha.
mina teen selle retsepti järgi ja kaerajahuga (odrjahuga polegi proovinud). enne ahjupanekut pritsin kuklite vahele natuke vett, nii saab koorik õhem.
http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=6844
Aitäh! Proovin järgi!
mina kukleid küpsetada ei viitsi, aga ostetud terakuklid, ciabattad või lavashi ajan ahjus soojaks küll.
ja supp meil ikka tihti pearoana laual, selline \”lusikas püsti sees\” variant.
Meil on ka supp omaette toidukord. Kõrvale pakume leiba.
Need mu supid on tavaliselt sellised, et abikaasa piilub potti ja uurib: \”Kas täna on paks supp või vedel ühepajatoit?\”
Kaks makaroni, kartulitükk ja liiter puljongit taldrikus pole kindlasti mingi õige supp. See on kõhu narrimine. 😀
kui kergemat toidukorda tahta nt. just õhtul, siis on ju supp väga hea lahendus. Meil on ka supp ikka pearoana. Kõrvale siis vastavalt supile, kas leib, ciabatta, röstsai vmt. Meie perele on just püreesupid väga meeldima hakanud. Ei saa küll väita, et need hirmus lahjad oleksid.
Aga meil lõppeb tavaliselt toidukord magustoiduga:) Seepärast ehk ei jää ka ainult supist kõht tühjaks.
Meil ei sööda titetoitusid ehk siis püreesuppe, neid ei tee kunagi. Aga supp iseenesest on pearoog küll. Enne mõni salat ja pärast magustoit, kui on vajadust. Tavaliselt eelnevat ei vajata, aga peale suppi või nats hiljem süüakse magustoitu küll.
Supi ja prae teen siis, kui järgmis(t)el päeva(de)l kokkamist ei toimu.
Supi kõrvale võileiba mõne omatehtud kattega, juustupulki, pirukat – oleneb, mis sobib. Väga sageli lihtsalt must leib.
Aga meil ei sööda jänesetoitu ehk siis salatit! [small]talent kirjutas:[/small]
[tsitaat]Meil ei sööda titetoitusid ehk siis püreesuppe, neid ei tee kunagi. Aga supp iseenesest on pearoog küll. Enne mõni salat ja pärast magustoit, kui on vajadust. Tavaliselt eelnevat ei vajata, aga peale suppi või nats hiljem süüakse magustoitu küll.
Supi ja prae teen siis, kui järgmis(t)el päeva(de)l kokkamist ei toimu.
Supi kõrvale võileiba mõne omatehtud kattega, juustupulki, pirukat – oleneb, mis sobib. Väga sageli lihtsalt must leib.[/tsitaat]
Eks ta ole, kellele ema, kellele tütar.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.