Teema: Mida paneksite sünnipäevalauale (eelarve 100 eurot)?

Selle raha eest juba mida iganes 🙂

Minagi seda meelt, et see rahasumma ei ole ju oluline, sest see poleks piirajaks.
Pigem mõtleks kõigepealt, kas mul on võimalused katta korralik istumisega soojatoidulaud kogu sellele seltskonnale või tuleb piirduda rootsi laua ja sellest tulenevalt pigem külmade, kergelt käsitletavate suupistetega.

Sooja toidu korral on minu valik alati konkurentsitult ahjulõhe. Juurde toorsalat, hautatud köögiviljad, kartul või riis, külm kaste. Lastele lihapalle või viinereid juhuks kui nad kala ei söö.
Külma laua koostaks erinevatest salatitest ja ampsudest.
Magusast tuleks kindlasti tort, näiteks mingi tarretatud variant. Kringleid ma ei armasta.
Lõpuks puuviljad ja juust.

Ma alati imestan neid noorte inimeste peolauamenüüpostitusi: eelroog, põhiroog, magustoit ja ongi vsjooo. Mismoodi te neid pidusid siis peate? Sööte kõhud täis (ikka reegli järgi üks-kaks eelrooga, siis põhiroog ja lõpuks magustoit), tõusete lauast ja mida siis teete? Sest minu, keskealise, peolauad kipuvad olema ikka \”eesti klassikalised\” – algavad nn põhiroaga (soe toit kohe lauda, seega perenaise aktiivne köögitoimkond saab peo alguses juba läbi) ja edasi tiksub külmlauaga (räägitakse sekka juttu, lüüakse tantsu, lauldakse), kuni on tunne, et peaks pidu koomale tõmbama hakkama. Siis kohv-tee ja tort-kringel ning varsti panevad külalised hõlmad vöö vahele ja teevad kaabet. Ja peab ütlema, et ongi meie seltskonnas sellised lauad.

Meie ka nii ei tee et eelroad enne ja siis põhiroog jne.
Kui rangelt pidulik õhtusöök, siis vast küll, valge lina ja mitu käiku.
Ja siis lisan kutsele ka et peab täpselt kohal olema sest pakun pidulikku menüüd ja mitte nii et tilgutakse sisse paar tundi ja mina ootan teistega valge lina ees.

Muidu võtan külalisi nii vastu nii, et kui tulevad siis kerge jook, kas vein või kokteil või midagi mitte alkohoolset, paljud on hoopis teed tahtnud külmal ajal.
Juurde on juba varem laua peal snäkid ja muu sarnane, mitte nö. eelroog eks ole, mis kuulub õhtusöögi menüü juurde ja mida ei saa serveerida tund aega varem põhitoidust, sest menüü peab ühtse terviku moodustama.
Mida siis pakun, juustukange, vorstilõike, pähkleid, väikeseid pirukaid,singirulle, jne.
Kui õhtusöök , soe söök, juurde kuulub siis hiljem teen nö. rootsi laua, salatiga, kartuli, riisi või pastaga, Kas kala tükkidena või prae,viilutatud..
Meil saab ka diivanilaua taga süüa.
Kui 11 inimesele siis teeksin rootsi laua soojade snäkkidega, mida saab pihust süüa. Väikesed kanatiivad ja poolkoivad, omletirulli viilud spinatiga, hakklihapallid taigna sees, ühesõnaga kõik mida saab taldrikule kuhjata ja süüa ilma et pead noa ja kahvliga saagima ja mis nõuab tõsist laua taga istumist. Juurde pakuks salvrätte ja võiks ka niiskeid salvrätte pakkus.
Ükskord tegin hiina teemalise laua, kevadrullid, hiinapärased kanatiivad,dim summid, omlettirulle hiinapärase magushapu kastmega jne.

[small]katariina333 kirjutas:[/small]
[tsitaat]tervitusjook ja väiksed ampsud sinna juurde on suht elementaarne pakkuda kylaliste kogunemise ajaks, mitte ainult rangelt pidulikul õhtusöögil:)[/tsitaat]

norimine ja juuksekarva lõhki ajamine on koledad iseloomujooned 🙂

Alustama peaks ju sellest, mida inimesed söövad. Pakkuda liha taimetoitlasele on ju samahea kui jätta ta nälga. Või pakkuda keedetud toitu toortoitlasele. Äkki on kellelgi mingi aine talumatus ?
Ise teeks rootsi laua. Kui on lähedased inimesed, soovitaks igaühele miskit ise ka kaaasa võtta.

Eks seltskonnad on muidugi erinevad, aga meil jätkub ikka juttu kauemaks, ka peale tordi/magustoidu söömist veiniklaasi v teetassi ääres, ei pea kogu aeg midagi närima ometi. Toitu on võimalik ka nautides ja aeglaselt manustada, mitte nagu tööpäeval lõunat, et 25 minutiga supp-praad-magustoit.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

No aga need eelroajutud on peaaegu alati jube konkreetsed. Nagu siingi teemas kanamaksapasteet värskete kuklitega ja veinisiirupis kuumutatud viinamarjadega. Üks konkreetne toit, sööd ära ja kõik, tuleb järgmine käik. Minusuguste seltskonnas istutakse põhimõtteliselt õhtu otsa laua taga ja kui isu tuleb, siis manustatakse salatit või mingit rulli või lõiku või miskit täidetud asjandust. Aga kui peolaud on üles ehitatud käikude peale nagu üks kombekas õhtusöök kunagi, siis kui kõik käigud on ära söödud, mis siis tehakse? Kahe tunni pärast ometi laiali ei minda? Ega vist nii seitset-kaheksat käiku, et umbes viietunnise galaõhtusöögi välja annaks, ei viitsi ka vist keegi teha? Muudkui vahetad sööginõusid (kellel neid on üldse nii palju?) ja kannad aga uusi hõrgutisi ükshaaval ette (sest niimoodi ükshaaval serveerituna peab ju olema iga käik omaette elamus), endal pole lõbu ollagi. [/tsitaat]

tüümiani kartulid (kartulid lõikudeks, oliivõli+värske tüümian+sool+pipar ja ahju plaadile). Kõrvale tervena küpsetatud ahjukanad (sinepiga määritud+sool+pipar), mida siis vahetult enne serveerimist lahti lõikan või kaelakarbonaadi viilud plaadil, mille peale majonees ja juust (sool+pipar ka). Kõrvale mingeid värskeid või marineeritud salateid. Magustoiduks ise tehtud tort (põhjad poest need Hagari neljakandilised ja siis vahukoore+kohupiima+marjade/virsikute vms-ga). Tühja kõhuga pole keegi jäänud 🙂 Sooja toitu soodsam pakkuda kui sadat näksi (et kõhu saab korralikult täis, sh lapsed).

No minu ema teeb alati nii:
Kõigepealt soe söök: Ahjus tehutud liha, verivorst ja tanguvorst – igaüks ise teab, mida võtab. Ja siis loomulikult keedetud kartulid ja mingi hea kaste. Juurde pakub veel hapukapsast.
Külm laud: Kartulisalat, marineeritud seened, marineeritud kurgid, juustukuubikud, leib, sai, vorsti ja juustuviilud, marineeritud sibulad, krõpsud ja tipikaste. Vahel ka juurikaid – kurgid, porgandid ja lillkapsas.
Magus: Kas enda tehtud kringel või tort.

100 euri eest saab kõik kätte küll:)