Tere!
Lähen kevadel esimest korda Birmasse aga mul pole õrna aimugi mis jalanõud seal mõistlikud oleks. Kas keegi on sealkandis käinud ja omab ettekujutust kas on targem matkasaabas või hoopis mingid sandaalid? Käin 50-50 nii looduses kui ka linnapiirkondades ja väga suurt kotti ei taha kaasas kanda, seega võiksid võimalikult universaalsed olla.
Sandaalid.
Kuival perioodil (kevadel on kuni 40 kraadi sooja) on seal maa kivikõva, hein ülimadal või olematu. Matkasaapaga pole midagi teha, kohalikud käivad paljajalu või plätudega. Või plaanid ekstreemsemat sorti mägimatkamisega tegeleda? Siis on ilmselt pisut teine varustus aga siis sa vist siit nõu ei küsiks.
Ise käisin ka dzunglis tavaliste linnasandaalidega.
seal palavuses matkasaabastega olla vist küll ei saa. kui just ei ole tegu matkamisega metsikus džunglis. plätud võta igal juhul kaasa. või osta kohapealt, need on seal väga odavad ja kõigil kohalikel jalas.
Plätudega pikalt ei jaluta/matka, hõõruvad jalad ära. Soovitaks matkasandaale või kergeid tenniseid.
Kindlasti jalanõu, mis varem on sisse kantud. Siit tuleb nüüd viha, aga sandaalidest on reisimiseks, kus palju kõndida birkenstocki omad megahead – sealt nad oma suurema populaarsuse viimasel ajal on ka saavutanud. Kui olemas pole tasub aga vaadata mõni mudel, mis on ka kanna tagant kinnitatav ja kasvõi toas jalga kanda enne reisi.
Plätudega olin suurema osa ajast- palavas kõige mugavam. Kui plaanid templeid külastada, siis budistlikesse templitesse minnakse paljajalu, plätud jäävad välja ootama. Niiskeid salvrätte hoidsin kotis, nendega oli hea tallad puhtamaks tõmmata enne jalanõude tagasi jalga panemist. Ühed sportlikumad sandaalid olid ka, mis kindlamalt jalas püsisid ja veel ühed tennised.
Päris pikki matku ei teinud ka.
Mis kurat inimestel viga on, et ei taipa (reisi)teemasid õigesse alafoorumisse teha?
Kevadel on seal väga palav ja tavapärasel turistirajal pigem keeruline leida kohta/tegevust, mille jaoks päris matkasaabast vaja oleks. Minu vaieldamatud lemmikud on seda tüüpi sandaalid, mis täidavad nii plätu kui viisakama sandaali funktsiooni ja on sealjuures plätudest mugavamad (püsivad kõndides ise jalas ja ei taha igas mudas või paadist välja hüppamisel ära kaduda) ja väga lihtsalt puhastatavad. Sealses tolmus, mudas ja linnaräpas on täielik õnnistus, kui jalanõud iga päev ära saab pesta. Juurde võiks siis kaasa võtta kas mingit tüüpi matkasandaalid või mugavad tennised/kerged tossud. Ja ideaalis igaks juhuks varvassokid, et plätu-sandaalidega vajadusel liiga hästi konditsioneeritud lennukis või bussis stiiliguru mängida.
Ikka võta mingid spordipoe matkaandaalid. Või siis Riekeri sandaalid, väga mugavad. Olen ise küll matkanud TOKU-sega ja Crocsidega, aga kui saaks ette planeerida, neid ei valiks 🙂 Suvalisi kummi-varbavahesandaale ei valiks kohe kindlasti! Matkasandaale on väga palju olemas, raudselt leiad sobiva.Saabastega pole nendes oludes midagi teha.
Annan konkreetse soovituse – osta Keen sandaalid – kantavad lumest lumeni, ei löö varvast ära, on mugav, kergesti puhastatav, kiiresti kuivav (mul neopreenist ntx) ja käid nendega ära nii konkreetse reisi kui ka kõik järgmised. Ära ei kulu, võid poest osta ja lennujaama minna, hõõruma ei hakka ja julgen öelda, et teisi jalatseid sa ei vaja. Kõlab reklaamina, aga kõik vastab tõele.
Matkasandaalid, mul Ecco omad, selline lahtisem mudel. Mees käib alati keenidega. Minu jaoks need liiga umbsed, kuigi matkates turvalisemad (varbad on kinni).
Sõltub ka loodusest, kuhu lähed. Vihmametsa lahtise jalanõuga minna oleks sulaselge lollus. Kuivema maa peal pole nii suurt vahet.
Troopikasse reisides panen lennukile minnes tossud jalga (neid kasutan matkamiseks looduses) ja kaasa võtan sandaalid.
Botased või tennised.
Need õhukese tallaga plätu-sandaalid, millele ülalpool lingi panin on talla poolest ikka täitsa plätud. Päev otsa asfaltil käies on tallad õhtuks veidi läbi põrutatud, mööda kruusa käies veidi hellad. Nende põhiline võlu päris plätudega võrreldes on see, et need püsivad ise jalas ja see varvastega kramplikult plätust kinni hoidmise vaev ja valu jääb olemata. Mina olen teinud Kagu-Aasias korduvaid mitmenädalasi reise, kandes väga valdava osa selliseid jalavarje ja minu suhteliselt noored ja terved jalad on seni andestanud.
Muide, Birma meeste põhilised jalavarjud viisakama riietuse juurde (longhi ja triiksärk) olid vähemalt minu viimase külaskäigu ajal mustad sametiga kaetud plätud, nii et järelikult peab plätudega seal käimine võimalik olema. Loomulikult, kui jalgadega on juba varasemast probleeme ja/või ilumeel selle välja kannatab, siis spordipoe matkasandaalid on jalas pikalt käies kindlasti mugavamad, veematkadeks mõeldud sandaalid sealjuures ka pestavad. Keenil nt on kollektsionides (mitte küll Eesti jaekaubanduses) olnud ka sandaale, mis ei ole hirmõudkoledad ka linnariietega kandes.
Soovitaks ka Keen-e: nii paks tald, et maapinna krobelisust ei tunne; taluvad vett, kindlalt jalas, tald ei libise, varbad on kaetud, hõõruma ei hakka. Peavad palju reise vastu – kannad ribadeks ja lähed ostad uued, sest tekitavad sõltuvust :D. Värvivalikut on ka.
Mul on Keenid. Mugavad, jah. Aga kui on selline maastik, et märjad kivid, siis on ülilibedad. Never ei ostaks neid sellepärast enam.
Ma nimetaks neid “taldadega sokid” – ilma paelteta, venivad, õhku läbi laskvad, pehmed ->
Olen reisidel neid skechersi variante kaks paari läbi kandnud, mu pirtsakatele jalgadele parimad (ka ekvaatori lähistel)
Birkenstockidel on kinniseid ehk sandaalmudeleid ka nö plätude asemel https://birk.ee/toode/milano-black/
Sellisele reisile on kõige mõttekam kaasa võtta juba sissekantud jalanõud. Mina olen tavaliselt sellistel reisidel olemasolevad madalad sandaalid (mis algselt on olnud linnasandaalid, nahast, mugavad) lihtsalt nö. lõpuni kandnud ja enne tagasilendu ära visanud kui on tundunud, et järgmist reisi või suvist matka vastu ei pea. Iseasi on muidugi, kui ei ole selliseid jalanõusid hetkel kodus.
