Algus oli ilus- lilled ja restoranid, väikesed ja suuremad tähelepanuavaldused…
Eile tahtsin netist ühte eset tellida, kuna enda kredikas aegunud, palusin mehel seda teha. Mees kohe, et kandku ma asja hind 50 eur. Maksin siis tema kontole selle ära. Tellimuse käigus selgus teenustasu 1.89, mees tegi oma kaardiga tehingu ära ja olin tänulik.
Täna hommikul mees ütles : kanna mulle siis 1.89 üle, ma ei pea sinu hilpudele peale maksma! Mind võttis sõnatuks. Olgu öeldud, et mees teenib 3 Eesti keskmist palka. Nüüd mõtlengi, mis tulevik mul selle sendisaagijaga peaks olema, kooselu mõte peaks olema ju teineteist heas ja halvas toetada, ta ilmselt võtaks minult ka teetassi kätte ulatamise eest teenustasu.
Kahju, et normaalne inimene läheb iga aastaga järjest torisevamaks, väiklasemaks ja koonrimaks. Ühiseid lapsi meil õnneks pole.
Teema: Mida rohkem mees teenib ,seda suuremaks koonriks muutub
Püha Peetrus, kas lollakas oled, et sellisega elad? Miks ometi? Et mehe lõhn majas oleks?
No teenustasu hiljem küsimine on liig, aga 50.- tagastamine on küll normaalne. Kui ma palun kellelgi enda eest maksta, siis maksan ilmselgelt ju tagasi.
Kahjuks…koonrid lähevad iga aastaga aina koonrimaks…nii on.
On üks meesterahvas töökaaslane…kes on oma pruudiga selline sendisaagija…õudne on lausa kõrvalt kuulata seda juttu, kuidas neiu peale läks nt 5 euri…
Naine kindlalt käes, mis siin enam näidelda ja tühja laristada 🙂
Nohjah, minu kunagine peale lahkuminekut tunnistas, et kõik aastad kogus endale raha ja mina muudkui ostsin enda palga eest koju perele süüa 🙂 Jõudis töölt koju enne mind, aga poodi ei läinud. Ootas, et ma tulen mitu tundi hiljem, käin poes ja hakkan süüa tegema. Tegi muidugi kasulikke asju ka ja vahest kulutas meie ühistele lõbustustele, aga üks hetk hakkas omale kalleid “mänguasju” ostma ja tekkis küll küsimus, et kust sellised rahad tal võtta, aga pikalt ei juurelnud selle üle. Nüüd elab mees veel paremini, mina vaene kui püksinööp 🙂 Ju sai järgmise naise kõrvalt ka piisavalt omale kõrvale panna 🙂
Saan aru, et teemaalgatajale ei meeldi, kuidas mees SUHTUB nii väikse summma jagamisse ja võlgu jäämisse ning mis siis veel pikemas kooselus võib saada, kui tuleb jagada suuremaid summasid?
Kuid asi oli hoopiski vastupidine. Mehele ei meeldinud teie hoolimatu SUHTUMINE rahasse. Hetkel küll tema rahasse, kuid tulevikus ühisesse rahasse.
Mitte palga suuruses pole siin teema, vaid kuuma armumise aeg sai läbi lihtsalt ja nüüd on aeg suhe üle vaadata.
Kas muid probleeme teil pole või? Kumb teist maksab elukoha ja autoga seotud kulud? Võib-olla on ta lihtsalt tüdinud sind ülal pidamast. Tehke õiglane rahade jaotus ja pidage sellest kinni.
Mina maksin kah elukoha ja auto eest, mille tulemusena mulle jäi vähem raha kätte kui eksile. Tema sellest aru ei saanud, kuigi selgitasin, ja soovis ikka et ma maksaksin söögi ja väljaskäimiste eest, ma ju “kõrgepalgaline”. See tekitas ebavajalikke hõõrumisi. Minul pidi olema “meelerahufond”, temal oli ükskõik. Lihtsalt erinevad inimesed.
Muuseas bensukast toidu ostmine ongi rumalus.
Ütleme nii, et minu mees ei küsiks ka seda 50,00 tagasi, sest meil on ühine pere ja see 50,00 ei ole nii suur summa. Aga see selleks. Samas ei ole minu mehe palk 3 keskmist.
Tean sellist abielu, läkski lõhki, kuna mees hakkas naiselt samamoodi küsima raha selle eest, kui naine kasutaks vahel tema pangakontot raha üle kandmiseks.
Me oleme 10 aastat koos juba. Iga aastaga läheb asi hullemaks. Vaatasin naljapärast enda kontot- pidevad ülekanded talle 5.5, 6.7 ja taolised summad. Kui kuskil bensukas salati ostab, siis ma ju võlgu jälle.
Aga miks mees peab üldse sulle salati ostma? Osta ise ja siis pole sa kellelegi võlgu!
Sentide tagasiküsimine on imelik, seda poleks vaja. Samas, tausta me ei tea. Kes mille eest arveid tasub, elamine, auto, autokulud, kelle ostetud, muud kulud, mis iganes.
Milline on mees muidu, mis on need head omadused.
No teenustasu hiljem küsimine on liig, aga 50.- tagastamine on küll normaalne. Kui ma palun kellelgi enda eest maksta, siis maksan ilmselgelt ju tagasi.
Meil on ühine raha, seega pole mõtet ka üksteisele raha tagastada. Maksab see, kel parasjagu mugavam, raha käepärast vms. Kui pole näiteks sobivat summat sularaha, juhatame teineteist teise rahakoti, auto kindalaeka vms juurde. Arvet ei pea, kes mida maksab.
Kas mees ise on teiste suhtes sama sendi pealt täpne või “unustab” rahumeeli, kui näiteks sina talle bensukast salati ostad või toidukoti koju tood?
Minu meelest on suhe sul otsas. Mitte ainult selle kahe euro pärast, vaid ka see, kui mees ütleb, et tema ei pea su hilpude pärast kulutama. Kui ta ikka kasutas sellist sõnastust. Selles on nii sügav solvamine ja kaaslase valikute maha tegemist, et 1.89 on köömes.
Kui mees sind armastaks, ei oleks tal selle 1.89 pärast kahju.
Ma ei kannaks mehele midagi. Ostaksin oma teenitud raha eest, mida tahan ja kõik.
Kui naine ostab kogu pere söögid ja maksab igapäevatarbed ning -kulud, mees aga sama raha paneb enda jaoks kõrvale, siis on tegu ülalpeetava mehega ja siis peab see naine üsna hoolega läbi mõtlema, kas ta on nii rikas, et saab endale ülalpeetavat meest lubada. Kui tegelikult ei saa, siis on variandid kas lahku minna või koostada korralik kulutabel, kus pere kulud maksavad täiskasvanud ilusti pooleks või siis proportsionaalselt vastavalt sissetulekule.
Kui naine ostab endale kleidi, siis võiks ta selle muidugi ise kinni maksta, aga ülekandetasu kallal jõhvimine on nüüd küll väiklane.
Ja sama kehtib ka siis, kui mehe ja naise roll jutus ära vahetada.
Huvitav, ma just ostsin boileri koju, tegu on mehe majaga, kas ma peaks nõudma, et ta mulle nüüd selle raha üle kannaks? Ma ei tea, ma nagu ise ka kasutan seda boilerit…
Söögiga sama lugu. Mees ju ka sööb ja on loogiline, et tema ka ostab süüa ja maksab arveid. Meil on enamvähem võrdselt, kulutabelit pole me pidanud, sest kõik toimib.
koonerdamine läheb vanusega ainult hullemaks.
Ma tean sellist perekonda, kus on noorem mees, tema isa ja onu. Kõik käivad tööl ja teenivad normaalset palka, aga vaidlevad pidevalt, kes kellele ühe euro võlgu on. Noormehel on kontol kümneid tuhandeid eurosid sääste, aga pruuti pole. Onul on mingid hasartmänguvõlad. Isa puhul jättis naine ta peale pikki aastaid lambist maha ja nüüd ta ütleb, et tahab edaspidi ainult töötavat naist. Selline asi on vist geneetiline või kasvatusega sisse harjutatud.
Ma tean sellist perekonda, kus on noorem mees, tema isa ja onu. Kõik käivad tööl ja teenivad normaalset palka, aga vaidlevad pidevalt, kes kellele ühe euro võlgu on. Noormehel on kontol kümneid tuhandeid eurosid sääste, aga pruuti pole. Onul on mingid hasartmänguvõlad. Isa puhul jättis naine ta peale pikki aastaid lambist maha ja nüüd ta ütleb, et tahab edaspidi ainult töötavat naist. Selline asi on vist geneetiline või kasvatusega sisse harjutatud.
Mhmh, minu eks (ja tema pere) oli selline. Ta vanematel (elasid kahekesi, lapsed kodust välja kolinud) oligi selline jaotus, et nt pakk hakkliha maksis 2,50, siis ema ütles, et ahah, mina söön siit pakist 1/3, sina 2/3, maksa mulle nüüd selle eest 1,67. Täiesti haige! Ja mu eksil oli see harjumus ja eeskuju kodust nii sees, et ta püüdis minuga sama asja rakendada. Need Excelid, mis kulude arvestamiseks olid, olid ikka ulmelised. Õnneks ma väga pikalt ei viitsinud seda tralli kaasa teha.
Me oleme 10 aastat koos juba. Iga aastaga läheb asi hullemaks. Vaatasin naljapärast enda kontot- pidevad ülekanded talle 5.5, 6.7 ja taolised summad. Kui kuskil bensukas salati ostab, siis ma ju võlgu jälle.
Enda mehe pealt saan kinnitada, et kokkuhoidlikkus tõesti aasta-aastalt süveneb. See “hilbukulu” teeb mehe kohe eriti tusaseks – ta võib küll kiita oma õe 2000-eurost kasukat ja 600-eurost kotti, aga minu 35-eurone jope ja 40-eurone kott tunduvad talle juba liigse luksusena:)
Kuigi sinuga võrreldes on minu mees tunduvalt leebem variant – toiduarveid ja kommunaale me ei poolita ning koos väljas süües (seda juhtub küll üliharva) ma enda osa talle välja maksma ei pea. Aga “neil nagunii kõik olemas” ja “külalised, reisimine, jõulud ja sünnipäevad on mõttetu kulu” olen minagi üksjagu kuulda saanud.
Saan aru, et teemaalgatajale ei meeldi, kuidas mees SUHTUB nii väikse summma jagamisse ja võlgu jäämisse ning mis siis veel pikemas kooselus võib saada, kui tuleb jagada suuremaid summasid?
Kuid asi oli hoopiski vastupidine. Mehele ei meeldinud teie hoolimatu SUHTUMINE rahasse. Hetkel küll tema rahasse, kuid tulevikus ühisesse rahasse.
Me oleme 10 aastat koos juba. Iga aastaga läheb asi hullemaks. Vaatasin naljapärast enda kontot- pidevad ülekanded talle 5.5, 6.7 ja taolised summad. Kui kuskil bensukas salati ostab, siis ma ju võlgu jälle.
Kas pangatehingute teenustasud ei lähe ajapikku absurdselt suureks? Võiks siis ju kulud lihtsalt kirja panna ja teha kord kuus koondmakse.
Väga imelik, et elatakse ja seksitakse, saadakse ka lapsi inimestega, keda üldse ei usaldata. Kui inimest usaldad, tead et tema suhtumine rahasse on mõistlik, siis ei hoia ju nii kramplikku vahet – minu sent ja sinu sent.
Meenub üks tuttav naisterahvas, kel oli vaja umbes 20 eurot. Küsis minult. Mul ei olnud, st mul polnud sula ja temal polnud kaarti. Ma küsin, miks sa oma mehe käest ei palu seda raha, mees samas kontorihooneski ja naine vastas, et ta ei hakka endale ju niimoodi häbi tegema ja mehe ees alanduma.
Käis ja küsis töökaaslastelt kuni umbes neljandal oli see sularaha olemas. Aastaid hiljem sain teada, ta ise ütles, et oli vaja rasestumisvastaseid vahendeid osta ja miskit veel. Ostmata aga ka ei saanud jätta, sest ega mees ilma seksita ju rahulikult lepi või vähemalt sünnib sellest kodus pahandus. Pole ju hommikust saadik saanud. Kes teab, hakkab veel vasakule vaatama. Tuleb anda!
Oma mehe käest 20 euro küsimine on niiiiii alandav, aga raha laenamine selleks, et sedasama meest ikka rahuldada, et mees ikka võõrastesse ei läheks – see on okei. Ma söandasin avaldada imestust ja sain vastuseks – neil on täiskasvanud inimeste kooselu ja eraldi rahakotid, sest naine ei taha mehest sõltuda ja teda raha-asjades ei usalda. Tragikomöödia, ma ütleksin.
No kuulge, kas te arvate et sellise mehe puhul on mingi muu variant kui täpne kulujaotus üldse võimalik?
Loomulikult on nii toit, kommud kui bensiin välja arvestatud ja pooleks mõõdetud.
Kui keegi siin küsis kas ta teistele ka iga sendi tagasi maksab siis nii see päris pole. Need kipub ta enamasti ära unustama. Teiste juures söömas käib, aga endale külalisi vastu ei kutsu-võõrustamine on ju nii kulukas.
Külakosti ka viia ei taha, sest “neil nagunii kõik olemas”
Nii me oleme siin teel finantsvabaduse poole:D
kui kulud käivad ausalt pooleks, siis pane ilusti kõik kulud kirja.
Mehed kulutavad üldiselt rohkem kui naised, pärast hakkad ise talle kuu lõpus arveid esitama
Mehed kulutavad üldiselt rohkem kui naised
Nii? Kust selline stats?
minu ämm kunagi õpetas mind, et ennem olgu joodik, aga mitte kunagi kooner. joodikul on ka selgeid perioode, kus elu on ilus, aga kooner saeb sente iga päev.
Põgene, vaba laps! Kui juba nii kaua koos olete olnud, siis vanust juba ilmselt 30kanti. Kui nüüd lõpuks last soovid, siis arvesta, et see saab ainult sinu ülalpidamisel olema. Mehe arvates pole lapsele ilmselt pooligi asju tarvis, mida sa emana elementaarseks pead jne. Ausalt – lõpeta see jama! Lihtsalt harjumusest pole tarvis küll koos olla. Sellist koonrit ei peate enam miski, vaid see süveneb ajaga.
