Teema: Mida rohkem mees teenib ,seda suuremaks koonriks muutub

Meil on mehega üks ühine arve, kuhu kanname kuu alguses kumbki võrdse summa. Sealt maksame kodulaenu, kodukulud, söögi ja lapse kulud. Palgad on sarnased. Ülejäänud raha on isiklikeks kuludeks. Meile selline korraldus sobib, kui käime koos väljas, siis maksame selle kaardiga ja jäävad ära igasugused sendi saagimised.

Ühist rahakotti ei tahaks, kus maksab see, kellel on rahakott lähemal või käib mingi edasi-tagasi raha kandmine. Ma ütleks, et selline asi toimib ainult siis, kui elatakse palgast palgani ja kogu raha kulub niigi ära, siis pole vast vahet, kumma konto enne tühjaks saab. Või kui on nii suured palgad, et absoluutselt raha lugema ei pea.

Meil on mõlemal head palgad, aga ikka peame eelarvet, et sellest igakuisest ühise konto summast välja tuleks, see moodustab meie kummagi sissetulekust alla poole, aga põhimõtteliselt ei taha juurde kanda sinna raha, kui just pole hädaolukord. Kui vahel maksaks üks ja vahel teine, siis poleks ju mingit kontrolli igakuiste kulude üle?

Olen ka kuulnud paaridest, kes hakkavad restoranis tšeki pealt arvutama, kui palju keegi kellelegi võlgu on. See on piinlik. Kui pole raha minna restorani, siis jätku minemata või klappigu pärast kodus, aga niimoodi avalikult hakata arvet jagama, niimoodi üks endast lugupidav paar ei tee.

#3376553:

siis ta hakkab röökima, et naistega pole mõtet rahaasjadest üldse rääkida, sest nad ei jaga miskit. Aga samas ta ei taha muudest asjadest ka minuga rääkida, sest ta ütleb, et kui vestlus ei tooda raha juurde (nt pole investeerimisest vms), siis järelikult on see mõttetu.

Vabandust, aga miks sa elad koos inimesega, kes sinusse niimoodi suhtub?

Mu meelest on osad naised siin rohkem orja kui naise rollis. Mees sõimab, küsib 1,50 eurot ülekandekulu, kõik pooleks või naine ostab veel söögid ka… Täitsa sõnatuks võtab. Jah, võrdsus on tore, aga mis pere see on, kus üks sööb restoranis ja teine joob vett? Milleks sellisega restorani minna või üldse elada? Miks ma arvan, et kodutööd on sellistes peredes kõik naise kanda? Ja kui lapsed on, siis nende riided ja ringid ja tarbed… Maailm on mehi täis, ei pea elama orjapidajaga, või peate?

#3375980:

Sain omajagu vastuseid, seega vastan eraldi. Börs õnneks investeeringuid ei kõiguta, sest need on mujal, eelkõige kinnisvaras. Tulevikus ta minu rahakoti peal elada ei kavatse ja ka suurt rahahunnikut ei kogune – eesmärk on siiski igakuine passiivne sissetulek, mis kataks nii vajalikud maksed kui ka muud kulud.

Olen ka seda mõelnud, et inimesed reageerivad stressile (meil eelkõige siis lapsesaamise teema) erimoodi. Mul ta ka algul tegi/maksis rohkem jne, aga mingiaeg tekkis lapsesaamise probleemide tõttu suurem stress. Osade meeste jaoks pole enne pere (ehk siis nende silmis last) ka ühist rahakotti jne. Samas ma ise soovin siiski piisavalt iseseisvust, et saaksin soetada/teha seda, mida ükskõik, mis ajahetkel soovin.

Selgelt on näha, et ta pere on ta selliseks vorpinud. Ta on väga oma isa sarnane ja soovib taolist elukorraldust nagu on tema vanematel (ma olen ta vanemate silmis vist see must lammas, kes nende poega rikub.. .

Loen, kuidas üritad süüdistada mehe lapsepõlveperet ja loodad, et küllap Sina suudad ta lõpuks ikka ümber kasvatada. Usud, et vot kui laps tuleb, küll siis olukord muutub jne. Looda edasi!

Tegemist on täiskasvanud mehega! Teda enam ei muuda, ta on väljakujunenud isiksus. Teiseks: Lapse saamine mitte ei lahenda, vaid komplitseerib teie suhteid. Ainult selle vahega, et kui praegu oled terve iseseisev naine, kel käed-jalad küljes ja saad minna, kuhu tahad, siis pärast lapse saamist ei saa sa enam ei süüa, ei magada – mitte midagi vabalt teha. Ja kui mehel juba on säherdused kalduvused, siis hakkab ta just sellel sinu elu kõige haavatavamal ajal sind veel hullemini ära kasutama ja veelgi rohkem koonerdama. Leiab nt, et ühekordse kasutusega mähkmed on laristamine, pead ostma marlilappe… Iga viimase kui ühe beebividina pärast algab suur sendisaagimine, oled sa selleks valmis?

#3381327:

Riietest. Minu arvates peab naine saama osta endale meelepäraseid riideid nii palju kui meeldib ja rahakott võimaldab. Valehäbita. Igasugune halvakspanev suhtumine a la naiste hilbud jne, pole aksepteeritav. Muidugi on kena, kui mees toetab garderoobi täiendamist omaltpoolt rahaliselt. Enda piiramine rõivaste ostmisel on paljude valik või paratamatus, kuid naiselikkus kaotab sellega. Pidage enda eest hoolt ja olge kaunid!

Minu ostetud käekotid algavad 1200.- ning jalanõud keskmiselt 500.-(ja neid on üksjagu). Leian, et mu riided ja aksessuaarid on puhtalt minu rida ja ei oota mehelt nende ostude toetamist ega kinnimaksmist.