Meil on mehega üks ühine arve, kuhu kanname kuu alguses kumbki võrdse summa. Sealt maksame kodulaenu, kodukulud, söögi ja lapse kulud. Palgad on sarnased. Ülejäänud raha on isiklikeks kuludeks. Meile selline korraldus sobib, kui käime koos väljas, siis maksame selle kaardiga ja jäävad ära igasugused sendi saagimised.
Ühist rahakotti ei tahaks, kus maksab see, kellel on rahakott lähemal või käib mingi edasi-tagasi raha kandmine. Ma ütleks, et selline asi toimib ainult siis, kui elatakse palgast palgani ja kogu raha kulub niigi ära, siis pole vast vahet, kumma konto enne tühjaks saab. Või kui on nii suured palgad, et absoluutselt raha lugema ei pea.
Meil on mõlemal head palgad, aga ikka peame eelarvet, et sellest igakuisest ühise konto summast välja tuleks, see moodustab meie kummagi sissetulekust alla poole, aga põhimõtteliselt ei taha juurde kanda sinna raha, kui just pole hädaolukord. Kui vahel maksaks üks ja vahel teine, siis poleks ju mingit kontrolli igakuiste kulude üle?
Olen ka kuulnud paaridest, kes hakkavad restoranis tšeki pealt arvutama, kui palju keegi kellelegi võlgu on. See on piinlik. Kui pole raha minna restorani, siis jätku minemata või klappigu pärast kodus, aga niimoodi avalikult hakata arvet jagama, niimoodi üks endast lugupidav paar ei tee.