Esileht Pereelu ja suhted Mida sellest arvata?

Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )

Teema: Mida sellest arvata?

Postitas:
NeiuTriin

Tere!Oleme mehega koos olnud peaaegu 3 aastat.Kahel korral oleme üritanud last saada,aga kahjuks mõlemad rasedused peetunud.Üks alles hiljuti- nädal aega tagasi :((!!!
Ma lihtsalt ei tea kust ja kuidas alustada..arvasin,et seekord kergem,aga tundub,et eksisin!Olen suures masenduses.Lisaks eile mu mees esitas mulle küsimuse,et mis meist edasi saab?Siis ma küsisin,et miks ta nii küsib,et mis teda vaevab.Tema aga vastas,et meie suhe :(..Kuigi paar nädalat tagasi oli meil teema meie tulevikust ja me mõlemad vastasime teineteisele,et tahame koos olla igavesti.Saada lapsi jne..(siis olin veel rase).Ja nüüd siis äkki sedasi.Ma nii kardan.Ma ei taha teda kaotada.Miks ta nii käitub?Küsib?
Tunnen samas nii süüd,et olen mina süüdi,et rasedused peetunud.ja et äkki ta nüüd arvab,et ma pole piisavalt hea tema jaoks,et ei suuda last ka lõpuni kanda.Mida ma teen :(???Kuidas ma peaksin temaga rääkima?Mida üldse sellest mõelda?

Please wait...
Postitas:
Alfonss

RE: Mida sellest arvata?

mehe külge klammerdumine ei aita. meil õnnestus lapse saamine näiteks alles kolmandal korral, kui Viimsi Fertilitase naistearst pr Vinkel (rahu tema põrmule) määras naisele vajaliku tabletikuuri. Laps on terve ja tubli, kohe saab 4 aastaseks.

peetumised tekitavad ikka kurbust, pettumust ja vigu otsitakse pahatihti reeglina teise juurest kui endast. paraku see on loodus ja teie ei saa sinna midagi parata. võta mees naistearsti juurde kaasa, las ta osaleb ka lapsesaamise protsessis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mida sellest arvata?

Kurb statistika on see, et 80% lapse kaotanud paaridest läheb lahku. Vahet pole, kas tehti tahtlik abort, rasedus peetus, laps suri sünnitusel või imikueas. Soovitan minna psühholoogi või perenõustaja jutule.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
NeiuTriin

RE: Mida sellest arvata?

Aga mu mees keeldub igasugusest psühholoogilisest nõustamisest jms 🙁

Please wait...
Postitas:
Alfonss

RE: Mida sellest arvata?

[small]NeiuTriin kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aga mu mees keeldub igasugusest psühholoogilisest nõustamisest jms :([/tsitaat]

siis oodake lapse tegemisega. kuhu sa kiirustad?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mida sellest arvata?

Ma võin oma kogemusest rääkida – äkki aitab natuke.
Laps oli planeeritud ja kaua oodatud. Kaotasime ta sünnitusel. 3 kuud pärast sünnitust läksime lahku. Mina ise tahtsin minna. Põhjus: vallalise elu tundus palju rõõmsam kui pereelu. Ma ei olnud enam õnnelik. Ma mõtlesin, milleks mulle üldse pere kui see sellist südamevalu põhjustab. Miks ma üldse hakkasin mehega koos elama ja last planeerima? Kui ma oleksin vallaliseks jäänud, siis poleks seda tragöödiat toimunud. Ma oleksin võinud elu lõpuni rõõmsalt üksi elada.
Kui olime ca 8 kuud lahus olnud, kolisime uuesti kokku. Ma sain aru, et lahkukolimine ja taas vallaliseks hakkamine ei tee toimunut olematuks. Isegi kui oleksin otsustanud üksinda edasi minna, õnnetus on ikkagi samasugune.
Praegu oleme õnnelikult koos, ja plaanime uut last.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
NeiuTriin

RE: Mida sellest arvata?

Ei kiirusta kuhugile.
Enne kui uuesti saan rasestuda,mis ei juhtu arvatavasti nii pea,peame mehega käima läbi kõik võimalikud arstid,et välja selgitada,et miks on kahel korral rasedus peetunud.Üks siis 2 aastat tagasi ja teine alles eelmisel nädalal.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mida sellest arvata?

Kuidas NeiuTriin on kahel korral saanud postitada ilma
Selle IP pealt on varem postitatud kirjata? Lihtsalt huvitab..

Please wait...
Postitas:
sanshain

RE: Mida sellest arvata?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kuidas NeiuTriin on kahel korral saanud postitada ilma
Selle IP pealt on varem postitatud kirjata? Lihtsalt huvitab..[/tsitaat]
proovi oma kasutajanimega mõned postitused teha, ehk saad aru.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mida sellest arvata?

Ma ei kujuta ette , kuidas on rahalised võimalused aga soovitaks minne Tallinnas Ultraheli keskusesse dr Soisi jutule. Tegelevad ka viljakusega ning ehk tema oskab meditsiinilise poolega aidata. Samas on ta ka super arst, kust saab palju toetust ja enesekindlust – seda oleks teil vaja!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Mida sellest arvata?

Eelviimasele postitajale. Saab nii, kui sa arvutit oled vahetanud. Mul kah paar korda nii olnud, et oma arvuti tagant midagi kirjutanud ning hiljem tööarvutist ning IP ongi ju erinev 😀

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Mida sellest arvata?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kurb statistika on see, et 80% lapse kaotanud paaridest läheb lahku. Vahet pole, kas tehti tahtlik abort, rasedus peetus, laps suri sünnitusel või imikueas. Soovitan minna psühholoogi või perenõustaja jutule.[/tsitaat]

hähh, umbes nii palju läheb neid siis ka lahku kui laps täitsa terve on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mida sellest arvata?

Minul hakkaks küll häirekell peas helisema. Kui mees ajab mingit suhte probleemide juttu vaid kolm aastat koos olles ja siis kui naisele on vaja kõige rohkem toeks olla. Siis mis saab koos lastega? Mõtle ikka hoolega, kas sa tahad sellisega lapsi, kes raskel hetkel võitlemise ja aitamise asemel loobuvad. Mis siis kui imik terve öö karjub, kui laps jääb haigeks, kui teda on vaja lasteaeda harjutada või temaga koos õppida. Teed kõike üksi, sest tunned ennast süüdi- sünnitasid vale lapse, kisava ja haige, mitte lokilise rõõmurulli? Võib-olla tuleb kunagi teine laps veel valest soost ka, jälle sinu süü?

Miks sa arvad, et SINA milleski süüdi oled?

Please wait...
Postitas:
roosad tulbid

RE: Mida sellest arvata?

Kui sama kasutajanime alt postitada, siis ei tule alla seda infot varasemate postituste kohta ka samast arvutist, Siis on ju näha, et sama autor kirjutas.

Please wait...
Postitas:
NeiuTriin

RE: Mida sellest arvata?

Kägu(21:30)- Ma ei tea isegi,miks end süüdistan.Kuid lihtsalt hetkel tunnen nii.Võimalik,et ma võin ka üle mõelda,aga miks on vaja siis mehel sellist juttu rääkida.Ma saan sellest aru veel,et ta ka masenduses ja rusutud sellest,et me pisikese kaotasime järjekordselt.Muidu on ta mul väga hea,hoolitsev mees.Lihtsalt teatud ajavahemikus lööb temas selline külg välja..Ükspäev ütlebe,t armastab mind ja et ei taha mind jätta.Aga kui midagi juhtub,siis on asi vastupidine.Oleme sadu kordi niimoodi rääkinud ja hiljem asjad korda saanud..

Liskaks kaldun arvama ka,et see põhjustab pingeid,et me pole saanud peaaegu kolm kuud tunda intiimsemat lähedust.Kui ma rasedusest teada sain,siis oli vahekorras olemine keelatud jpm..

Ohh..eks näha ole..Ta tuleb täna õhtul töölt koju ja siis saame rääkida tõsisemalt.Mis siis üldse saab :((..

Please wait...
Postitas:
IirHisabella

RE: Mida sellest arvata?

Selliseid… elumuutvaid otsuseid ei peaks kohe pliuh-pläuh kriisihetkel tegema. Ma saan aru, et sinu, nagu ka mehe, hinges on praegu suur valu ja segadus ja püüad nüüd elu eest kõike \”korda saada\”, selgeks teha, aga võib-olla ei peaks praegu seda teemat – mis meist saab, mida sa mu vastu tunned, kes on süüdi jne – torkima.

Praegu on aeg oma kaotust leinata. Eneses uuesti enesekindlust ja rõõmu otsima hakata. Ja siis tekib ühel hetkel taas lootus ka.

Arvan ise, et mehe küsimus ei pruukinud sugugi olla tingitud soovist teie suhet lõpetama hakata, vaid lihtsalt väsimusest ja nõutusest seetõttu, et tulevik näib ebakindel. Normaalne paar ju soovibki järglasi ja ühist elu ja kui see lootus on teile juba kaks korda antud ja ära võetud, siis tekitab see ebakindlust, te kumbki ei tea, kui raske tee teid ees ootab ja millal soovitud plaanid teostuda võivad.

Kaks peetumist on muidugi raske, väga raske kanda, aga on hirmus palju paare, kellel seljataga aastaid ja aastaid üritamist ning kordades enam katkemisi ka. Sellegipoolest pole lahku mindud ja on lõpuks ühised lapsed saadud. Viljastumise teekond võibki olla kohutavalt raske ja valus, aga lõpuks sündiv laps nullib need kannatused ära.

Muide, katkemistes on sama sageli süüdi mehed kui naised. Kui mehel on sperma- ja põletikuanalüüsid andmata (eesnäärmeanalüüs kindlasti vajalik!!!), siis tuleks need esimeses järjekorras ära teha!

Kui meie olime abikaasaga kaks aastat üritanud last saada ja siis see kauaoodatud rasedus katkes, küsisin mina kusjuures mehelt sama küsimuse, mis sinu mees sinult: \”Mis meist nüüd saab?\” Ja me koos saime aru kahest asjast. Esiteks, et ega meie elu ju lastetuna ka väärtusetu pole – üheskoos oli ju hea ja tore, mingisuguses muus olukorras poleks ju hakanud last tegemagi! Ja teiseks, et need lapsed tulevad meie juurde niikuinii, sest kui meil ei õnnestu esimene, teine ja kolmas kord, siis püüame veel ja veel ja veel ja kui enam ei jaksa ise pusida, olime valmis ka lapsendama; st olime täiesti ühel nõul selles, et KUIDAGI meie lapsed meieni jõuavad ja seni naudime teineteist ja omavahelist kahekesi-aega.

Muidugi oli kohutava kurbuse ja igatsuse hetki ja neid momente, kus tundus, et lasteta siiski on elu nii hall ja mõttetu. Aga alla ei andnud. Tänaseks, 8,5 aastat hiljem, on meil kaheaastane laps ja minu südame all kasvab pesamuna.

Soovin sulle hingejõudu ja -rahu. Kui teie teed peaks tõesti selle valu tõttu lahku minema, siis polnud te teineteisele õiged paarilised. Aga ära suru seda otsust praegu mehele peale ja endale ka mitte! Anna ja võta aega maha rahuneda!

Please wait...
Postitas:
NeiuTriin

RE: Mida sellest arvata?

Sisestan seda ka endale,et küll saabub ka meie õnn.Kuid praegu see ei tundu nii.Eks ole see see lein ja kurbus,mis mind ja mu meest valdavad.Ja on positiivsed mõtted alla surunud.Aga ikka ma ei mõista seda,miks ta ütles,et teda vaevab meie suhe.See ei saa olla loogiline,et tunded üleöö muutuvad praktiliselt.

Jälle näed pisarad silmas,kui hakkan sellele mõtlema..!

Please wait...
Postitas:
ahv

RE: Mida sellest arvata?

Tuleb süda kõvaks teha ning tunnistada endale tõsiasja, et sai vale mees valitud. Nii lihtne see ongi. Antud juhul siin mingi ninnu-nännu ei aita. Lapse saamine suhet ei paranda, selle peale ei maksa loota.

Ja kui sa ise kohe ei taipa, et asi selle mehega on väga valesti, siis mõtle selle peale, et kus on mees praegu ja miks pead sina internetis nutma?

Please wait...
Postitas:
NeiuTriin

RE: Mida sellest arvata?

Mees oli tööl.Ta graafik selline,et kaks päeva tööl ja siis kaks päeva kodus.

Petja tüüp ta pole,selles olen ma 100% kindel.Ta on öelnud,et kui ta on minuga koos,siis ei vaata/ei huvita teised naised.Need ajavad tal südame pahaks.

Saime eile ka pikalt räägitud ja kõik korras jälle.Rääkisime südamest:mida tunneme,mida tahame,mida tulevikust ootame jne.. 🙂

Please wait...
Postitas:
ahv

RE: Mida sellest arvata?

[small]NeiuTriin kirjutas:[/small]
[tsitaat]Rääkisime südamest:mida tunneme,mida tahame,mida tulevikust ootame jne.. :)[/tsitaat]Mis ta ütles sulle? Mida tema ootab?

Ma oleks sinu asemel pisut ettevaatlik siiski.

Please wait...
Postitas:
NeiuTriin

RE: Mida sellest arvata?

Ahv- Esmalt ta vabandas ja siis ütles,et armastab mind.Et tahab ikkagi tulevikku koos minuga.
Ja loodab ikka,et küll meiegi ellu tuleb üks pisike päikesekiir.Kuigi see meie puhul natukene keerulisem.Kõik need arstid,mis tuleb nüüd läbida jne jne..

Sisetunne kohe rahulikum nüüd 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mida sellest arvata?

[small]NeiuTriin kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ei kiirusta kuhugile.
Enne kui uuesti saan rasestuda,mis ei juhtu arvatavasti nii pea,peame mehega käima läbi kõik võimalikud arstid,et välja selgitada,et miks on kahel korral rasedus peetunud.Üks siis 2 aastat tagasi ja teine alles eelmisel nädalal.
[/tsitaat]

see ei pruugi midagi tähendada, mul ka 2x järjest peetus ja 3. kord õnnestus

Please wait...
Postitas:
NeiuTriin

RE: Mida sellest arvata?

Sügaval südames loodan ka väga,et ikka õnnestuks kolmas kord 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mida sellest arvata?

Rõõm lugeda, et te oma asjad joonde saite. Rasedate foorumis on praegu üks tegelane, kellel ka 2x järjest peetus. Ta käis uuringutel ja probleem leiti üles. Äkki saaksid temaga jutu peale? Ta võibolla oskab paremini nõu anda kui meie siin.
Omalt poolt lisan, et tuttaval peetus ka 2x järjest, kolmandal korral sündis terve laps. Nii et lootust on 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
NeiuTriin

RE: Mida sellest arvata?

Viimane Kägu(16:09)- kas äkki oskaksid mind suunata sellele postitusele.Otsisin aga ei leidnud õiget või jäi lihtsalt kahe silma vahele.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mida sellest arvata?

Paganas, mina siin oma tundlikus PMSs ei saa mainimata jätta, et ülemõistuse kuidas võtab kaasa elama see teiste, anonüümsete inimeste elu. Ma niiiii soovin, et teemaalgatajal õnnestuks oma beebi saada!!! Ja hästi armas on lugeda perekoolikate osavõtlikke ja toetavaid kommentaare.

Eestlasena lähen nüüd oma tundepuhangut häbenema….

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mida sellest arvata?

Mul ka kaks peetumist enne sünnitust ja siis jälle 2 peetumist ja nüüd uuesti rase ja siiani hästi.

Please wait...
Postitas:
NeiuTriin

RE: Mida sellest arvata?

Ei tea mis tulevikus mind ees ootab..Kas läheb edaspidi kõik hästi(loodan väga) või pean taas pettuma..Seda näitab ainult aeg!

Please wait...
Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )


Esileht Pereelu ja suhted Mida sellest arvata?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.