Väga raske toimivat nõu anda.
Nõu polegi vaja anda. Iga olukord on erinev ja ükski nõuandja ega ka soovitaja ju kõiki nüansse peensusteni ei tea, kummal pool on õigus või on mõlemal õigus.
Siinsete kägude suhteprobleemid tekivad nende endi reaktsioonist, mitte sellest, kuidas teised käituvad. Õpitakse raamatutest pähe mingi sobiv lause, tsitaat või “diagnoos” ning hakatakse seda kas teistele õpetama või ise lahmies oma elus kasutama, tehes seda nagu robotid, külmalt ja kalkuleerivalt ning arvatakse et talitatakse õieti.
Eile juhtusin sirvima üht noorte lemmikraamatutest ja jõudsin ühe kirjakohani, mida lugedes tuli meelde ka ühe siinse käo “suur mure”, mida püüti usinalt lahendada sellestsamast raamatust lausa sõna-sõnalt pähehõpitud lausetega, mis pandi ka siia foorumisse kirja.
Kuid nagu alati, “soovitaja ja nõuandja” ei süvenenud raamatus kirjapandu lõpuni, sest sealt edasi tuli ka lause, mis kõlas niiviisi: “Suhtlemise tähendus seisnebki lahendustes, milleni jõutaKSE.” Ehk teiste sõnadega – lahendusteni jõutakse KOOS vastaspool(t)ega, mitte siuh-säuh ja üksinda.
Nii et kulla käod – teie poolikud ja kusagilt välja nopitud “nõuanded” sarnanevad kangesti pimedast usust vallatud “kristlaste” omadega, kes nopivad piiblist just neile sobivaid lauseid, mõtlemata sellele, et see kõik on kirja pandud kontekstis teiste lausetega.
Õppige ise ja usaldage ennast. Elus vigu teha pole mingi häbiasi, sest just vigade kaudu te õpite. Igasugused (eriti veel anonüümsed) soovitajad ja nõuandjad võivad teid hoopis kraavi suunata, kust hiljem väljapääsemine nõuab teilt palju rohkem higi, verd ja pisaraid.
Milline patroneeriv postitus! Kulla käod – lugege, kuulake ja imestage, kui tarka juttu ma ikka kirjutan …
Mis sa ise praegu parem oled – täpselt samasugune anonüümne soovitaja ja nõuandja nagu need, keda sa sarjad.