Teema: Mida sellises olukorras teha? Vanaema suhtub laste lastesse halvasti

Mis asi on ‘laste lastesse’?

Kas laste käitumises pole midagi muutunud, mis võiks vanaema ärritada? ei pea korda, räägivad jutule vahele, ei kuula sõna?
ma pole vanaema, aga mul on sugulase laps. ma pole tahtnud olla vinguv. aga peaks ikka ütlema, ma tean. aga kui koguaeg midagi öelda, siis tundub see tema emale ilmselt vingumine või pragamine. ma tean, olen olnud ka ise väikeste laste ema, kellele oma lapsed on maailma kallimad ja kõik kes midagi ütlevad, ütlevad nagu halvasti.
ma ei oskagi neid asju nüüd klappima panna. emana tahaks et kõik suhtks leebelt ja hästi. kodudes on erinevad reeglid. see mida ma emana oma lastele kodus lubasin, ma nüüd ei taha enam lubada teiste lastele. nt voodis hüppamist, söömist kuskil toas, kõige näppimist ja uurimist.

#3053089:

Kui sa ei selgita täpsemalt, mida see tähendab, siis meie ka ei tea. Inimesed on erinevad ja see, mis ühele on normaalne, võib teisele imelik olla ja üks vingub iga asja peale, teine peab ka asja pärast keelamist liigseks. Too paar näidet. Sageli on isegi emal ja tütrel laste kasvatamise kohta omad nägemused või ämmal ja minial.

Näiteks ma tean sellist olukorda, kus vanaema vaatas lapsi, kui laps oli tõbine ja kooli ei saanud, algklassides. Laps tahtis terve selle päeva, et vanaema temaga erinevaid mänge mängiks, vanaema aga ei tahtnud ega suutund kogu aeg midagi mängida. Ja käskis lapsel ka ise olla, lugeda, magada, joonistada, värvida, aga emal oli ka nägemus, et isegi kui laps värviraamatut värvib, siis vanaema peab ka samas laua taga istuma ja seda vaatama. Sellisest erinevusest hakkaski rahulolematus ja saagimine. Vanaema hakkas last vingatsiks pidama ja ütles emale, et olla ära hellitatud ja et ema olla selles süüdi.

Praegused vanaemad on põlvkonnast, kus laps tegeles ise oma asjadega ja kellelgi polnud aega tal päev otsa sabas käia ning temaga tegeleda. Mina ise olen nii kasvanud ja minu arust on see ainult hea. See, et lapsel muudkui kõrval ollakse ning talle tegevusi välja mõeldakse ja peale passitakse, ainult pärsib lapse loovust ja kasvatab igavlevaid nannipunne, kes ise kuidagi oma aega sisustada ei oska.

#3053113:

Lapsed on ikka samasugused nagu kogu aeg olnud on, vanaemal seal kodus mingid probleemid ja siis vaja oma viha just ühe minu lapse peal välja elada. Laps ei jõua tuppagi tulla kui juba karjutakse, et jalanõudega tuppa ei tulda, tulid jälle sööma siia ja põhjuseid on teisigi mille kallal vinguda

Ju nad siis tulid mingil ajal jalanõudega tuppa ja vanaema nüüd ennetab seda. Tulid jälle sööma siia märkus aga näitab, et ega ta ikka ei taha teid sinna küll, nii et selle märkuse põhjal näeks ma põhjust mõneks ajaks suhtlus katkestada või hõredamaks viia küll. Ilmselt ei ole lastel meeldiv olla seal, kus neid ei taheta.

Probleemid saavad olla järgmised:
vanaema poolt – tervis kehv, kuskilt valutab ja see ajab tuju pahaks (kroonilised valud on hullud taluda), hakkab vanusega psüühika muutuma, kas lihtsalt ei jõua lapsi ja nendega kaasnevat käralärmi-segadust taluda, kergesti ärrituv jne. Mõni inimene vananeb haigusega või niisama päris kiiresti, enam pole jõudu ega võhma trallida lastega. Isegi kui pole mingi tudisev vanaimnimene veel, siis naiste üleminekuea 50+a vaevused on ka vägagi ebameeldivad mõnel õnnetul naisel ja kestavad aastaid, kuumahood, deprekas ja ärrituvus vaheldumisi jne.
Laste poolt- lapsed on vanaema meelest halvasti kasvatatud, käituvad temaga halvasti või ei austa vanaema kodu reegleid. Selliseid ei taha vanainimene arusaadavalt oma koju. Väiksemad lapsed veel, aga kui vanaema arvab, et lapsed suuremana peaksid käituma teisiti, siis ta vingubki.

“Tulid jälle sööma siia” on küll otse ikka lapse ema kapsaaeda, võta midagi hoopis ise vanaemale külakostiks kaasa või tee seal ise süüa. Kui vanaema elab üksi, siis ta vast ei viitsigi endale üksinda süüa teha ja lapse pärast peab hakkama nuputama, mida teha.

Sellised märkused näitavad, et sa oled lapsed viinud vanaema kaela peale kas liiga tihti, liiga pikalt, laps käitub seal nii nagu vanaemale ei meeldi (ja vanaema kodus on tema reeglid), ei ole ise juures ja vanaema peab last kantseldama ning on sellest tüdinud. Kui vana üldse on laps ja mitu neid on? Päev-kaks on lapsed seal ja kus oled sina? Kui lähed päevaks või kaheks koos lastega sinna, on elementaarne, et sina aitad oma emal lapsi hoida, neile süüa teha ja tuua, koristada jne! Mitte ei oota koos lastega teenindamist või ei lähe üldse kodust minema lõbutsema, et ema lapsi hoiaks. Tegelikult tahab ta sinuga pragada, aga kuna ei taha sinuga tülli minna või ei oska enda eest seista, siis võtab laste kallal.

#3053363:

-“- Viimasel ajal on mulle väga haiget hakanud ema käitumine tegema. Mina kes ma olen teda nii palju aitand ja toeks olnud, käitub minuga kui tühja kohaga. Teised lapsed ikka tähtsamad, kes tema jaoks midagi teinud pole.

me käisime emaga ühel vanatädidest külas, viisime süüa ja ajasime juttu.
minule räägiti kogu aeg, et miks sa küll sagedamini ei käi.
venna kohta aga öeldi mulle, et oh kui tore poiss, tal kindlasti väga kiire. Vend ei käinud kordagi seda tigedat mutti passimas aga mina sain etteheiteid.

Harju sellega. Eemalviibijaid ülistatakse aga seda, kes hoolib ja hoolitseb, ei hinnata kohe üldse.

#3053363:

Olengi veel ainuke laps kes oma ema aitab, emal on veel lapsi peale minu, aga nendest eriti mingit kasu pole. Ema nad ei aita, ega toeta. Aga nüüd hoian lihtsalt eemale ja lapsi ei lase siis ema tüütama. Ega ema muidu minuga ühendust ei võta, kui jälle mingi probleem ja kurta tahab. Siis sobib minuga vaid suhelda kui üksi on. Eks ole ka muid asju, millest siin rääkida ei saa. Viimasel ajal on mulle väga haiget hakanud ema käitumine tegema. Mina kes ma olen teda nii palju aitand ja toeks olnud, käitub minuga kui tühja kohaga. Teised lapsed ikka tähtsamad, kes tema jaoks midagi teinud pole.

Ja mida su ema siis selle kohta põhjenduseks tõi, kui rääkisid talle, et tema käitumine teeb sulle haiget? Ja mis ütles selle peale, et sulle teeb haiget, et teised on tähtsamad, aga sinule sooje sõnu ei jätku…

Muideks ema ja laste suhted on väga põnevad. Sa kirjutad, et viimasel ajal teeb ema käitumine haiget – aga kuidas lapsepõlves teie suhted olid? Öeldakse, et kui arvad, et su elu on tasakaalus ja hea, siis mine ja külasta oma vanemaid… saab paljugi teada…
Ma ei kujuta ette ka, et keegi inimene kirjutab enda õdede-vendade kohta “emal on veel lapsi peale minu”… ei ütleks, et teil eriti soe ja tore perekond on.

Läksite kaheks päevaks lapsega sinna – aga kas vanaemal oli sel ajal võimalik teid vastuvõtta, sööta ja joota. Ära saa valesti aru, aga sõbranna on minult võtnud laenu, kuna ei ole raha et külla tulnud lapsi ja lapselapsi toita, lapsed võiksid seda teada, et ema oli töötu vahepeal. Nüüd on kuu lõpp ja pensionipäev alles tulemas.
Teiseks võib olla mingi muu mure närimas. Räägi emaga, minu ema muutus kui sai oma haigusest teada – imestasime, mis lahti, aga ema tahtis alguses enda teada jätta.

#3053019:

Viimasel ajal vanaema on laste lastesse väga halvasti suhtuma hakanud, iga asja pärast vaid vingub. Lapsed saavad pidevalt kärada. On siis midagi valesti teinud või ei. See teeb nii haiget, et varem lapsed sobisid ja nüüd enam mitte. Enam pole mingit tahtmist lastega külla minna, kui kohe hakatakse vinguma. Kas lõpetada igasugune suhtlus? Või lasta lastega edasi halvasti käituda. Kas kellegil veel selline olukord olnud, kuidas see lahenenud on?

Aga võibolla pole asi üldse lastes. Võibolla vanaemal on mingi mure/probleem ehk? Miks sa siis ei räägi sellest laste vanaemaga.

Ma võin vastata tãdi seisukohalt.
Hoidsin oma õe lapsi väga tihti kuniks nad said ~5. Kuni selle ajani nad olid lahedad, ei jonninud, ei trampinud jalgu, polnud ärahellitatud ja nendega oli tõesti lahe olla. Umbes viieselt hakkas trall pihta. Sõna ei kuulanud, mittekellegi, kãis pidev kisamine ja asjade loopimine, lollitamine. Lõpetasin lastehoidmise ära. Ausalt, isegi külla neid ei ootanud enam. Ise külas käisin, sealt sain ju igakell ise kinema jalutada. Pikaks külaskäigud ei veninud kunagi. Nüüd on lapsed 11 ja taas normaalsed. Võib täitsa ühes elamises olla.
See pidev kisa ja kiun lihtsalt käivad teistele närvidele. Lapse vanemaletele võibolla mitte, aga teistele küll.

Mis söömisesse puutub, siis mul on endal mitmeid selliseid sugulasi, kes peavad täiesti enesestmõistetavaks, et tulevad külla üheks või mitmeks päevaks, üksi või lastega, aga külakosti kaasa ei võta. Muidu täitsa toredad, hakkamasaavad ja intelligentsed inimesed. Kust selline komme alguse saab, ma ei mõista. Või selline komme, et jäetakse lapsed vanaema juurde nädalaks-paariks absoluutselt huvi tundmata, kuidas lapsed söönuks saavad. Ja teismelised söövad palju.
Arusaadavalt võib vanaema muutuda tõredaks, kui lisaks söögitegemise ja hoolitsemise (lastega kaasneva segaduse talumise) kohustusele suurenevad ka tema rahalised väljaminekud tunduvalt. Seda kõike enda vajaduste arvelt.