Esileht Ajaviite- ja muud jutud Mida tähendab teile kunst, kirjandus, hea muusika?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 94 )

Teema: Mida tähendab teile kunst, kirjandus, hea muusika?

Postitas:
Kägu

Kas tunnete, et arenete nende kaudu? Mida need nn kvaliteetsed tsiviliseeritud nähtused teile annavad?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eks ikka inspiratsiooni.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina ei oska neid tarbida nii nagu kultuursed inimesed. aga üks asi filmikunsti kohta tekitab mus küsimusi. Nüüd on hea hetk seda siin teemas küsida. Nt tuleb kinno uus film. Filmikunsti austajad tõttavad kinno. Pärast arutlevad. Mu mees ei käi kinos. Ta vaatab telekast filme. Minu arust ta on oma lemmik žanri filmid kõik ära näinud. Mulle tundub aga et ta lihtsalt passib teleka ees.
Kui inimene käib kinos, kas ta on kultuursem, filmihuviline? aga ka mu enda suhtumine on selline, et passib vaid teleka ees.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina ei oska neid tarbida nii nagu kultuursed inimesed. aga üks asi filmikunsti kohta tekitab mus küsimusi. Nüüd on hea hetk seda siin teemas küsida. Nt tuleb kinno uus film. Filmikunsti austajad tõttavad kinno. Pärast arutlevad. Mu mees ei käi kinos. Ta vaatab telekast filme. Minu arust ta on oma lemmik žanri filmid kõik ära näinud. Mulle tundub aga et ta lihtsalt passib teleka ees.

Kui inimene käib kinos, kas ta on kultuursem, filmihuviline? aga ka mu enda suhtumine on selline, et passib vaid teleka ees.

Igasugune analüüsimine paneb arutlema, võrdlema, mõtlema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

gasugune analüüsimine paneb arutlema, võrdlema, mõtlema.

Ok. aga ütleme siis seebikad. ka see paneb arutlema. võrdlema, mõtlema. aga neisse suhtumine neisse on ikka negatiivne. no nagu Kroonika lugemine. aga ka seepe vaadates ja Kroonikat lugedes käib arutlemine, võrdlemine ja mõtemine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ok. aga ütleme siis seebikad. ka see paneb arutlema. võrdlema, mõtlema. aga neisse suhtumine neisse on ikka negatiivne. no nagu Kroonika lugemine. aga ka seepe vaadates ja Kroonikat lugedes käib arutlemine, võrdlemine ja mõtemine.

Kroonika on selline eneseupitamise ja eksponeerimise koht. Eks see panebki paljusid mitte just kõige meeldivamalt suhtuma. Seebikad…no ma ei tea, see on meeletu pidev ajakulu (kui ikka regulaarselt vaadata), elades elu justkui läbi kellegi teise. Jällegi ei tundu päris adekvaatne ajakasutus – umbes, et miks sa pigem samal ajal oma elu põnevaks ei ela. See on see negatiivse suhtumise põhjus, ma arvan.

Kui keegi on väärtfilmiga maha saanud, siis on see tema looming, teos, midagi, millega mingeid emotsioone või infot edasi anda. Seebikaga sama efekti ei saavuta, see on nagu maali ja regulaarse koomiksiriba võrdlemine. Mitte, et koomiksiriba ei võiks ka väga andekas ja hea olla, aga ikkagi.

See, kus sa midagi tarbid, kinos või kodus, on minu meelest hoopis teisejärguline.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas tunnete, et arenete nende kaudu? Mida need nn kvaliteetsed tsiviliseeritud nähtused teile annavad?

Need annavad mu elule mõtte, ilma nendeta poleks mõtet eksisteerida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina ei oska neid tarbida nii nagu kultuursed inimesed. aga üks asi filmikunsti kohta tekitab mus küsimusi. Nüüd on hea hetk seda siin teemas küsida. Nt tuleb kinno uus film. Filmikunsti austajad tõttavad kinno. Pärast arutlevad. Mu mees ei käi kinos. Ta vaatab telekast filme. Minu arust ta on oma lemmik žanri filmid kõik ära näinud. Mulle tundub aga et ta lihtsalt passib teleka ees.

Kui inimene käib kinos, kas ta on kultuursem, filmihuviline? aga ka mu enda suhtumine on selline, et passib vaid teleka ees.

No mu isa pahandas ka lapsepõlves minu ja ema peale, et mis me vahime neid tähti raamatus kogu aeg, midagi targemat tõesti teha pole.
Filme ja filmivaatamisi on erinevaid – on kaks varianti, kas vaatad filmi ära tuimalt, aju longus, või vaatad ja sul tekivad mõtted, positiivsed või negatiivsed, vahet pole. Seega ma väidan, et sõltub vaataja sees toimuvast, kas ta on kultuurne filmihuviline, või lihtsalt “passib teleka ees”. Aga sina ka kõrvalt ju ei tea, mis seal mehe peas filmide ajal toimub.

Mis aga kunstisse puutub – kunst on minu jaoks väike tükk torti. Ma ei vaja kunsti, kindlasti mitte, mina küll oleksin äärmiselt ebasiiras, kui ma teataksin, et vajan kunsti või et kunst mind inspireerib – aga ma naudin, kui ma kunsti sisse satun ja ma satun no vast kord kuus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

gasugune analüüsimine paneb arutlema, võrdlema, mõtlema.

Ok. aga ütleme siis seebikad. ka see paneb arutlema. võrdlema, mõtlema. aga neisse suhtumine neisse on ikka negatiivne. no nagu Kroonika lugemine. aga ka seepe vaadates ja Kroonikat lugedes käib arutlemine, võrdlemine ja mõtemine.

Analüüsil ja analüüsil on vahe – kas vaadatakse seda, et antud nähtused tegelevad primaarsete, lihtsate, pinnapealsete asjadega või nähakse seal taga ka sügavamaid, filosoofilisi, metatasandeid.
Toon näite:
Vaatad nt Tarantino filmi. Uus film, aga tead ette, et see on täis vägivalda, roppusi, kuid samas ka head muusikat, huvitavat näitlejatööd.
Samas märkad sa teatud paralleele tema filmis mingi eelmise filmiga – sama näitleja, mingi sarnane kontekst jms.
See paneb mõtlema, miks ta just taolise nähtuse valis? Edasi mõtled nt, kas mõni teine režissöör on midagi analoogset teinud – see paneb mõtlema filmikunsti peale üldiselt. Seejärel mõtled nt filmides oleva ajastutruuduse, detailide peale jms.
Siis vaatad mõttes üle kõik teadmised filmikunstist, seejärel aga liigud ajas tagasi nt liikuvate piltideni, sealt fotokunsti alguse, dagerrotüüpiate jms peale.
Siis tabad juba ennast mõtlemast, miks ja kuidas on erinevad kunstivaldkonnad aidanud sul suhestuda/mõtestada mingit muud asja – see on juba sügavatesse kihtidesse tungimine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ma teen nüüd meelevaldse võrdluse. seebika ja tõe ja õiguse lugemine võtab mõlemad tohutu aja.
seebikas otsitakse ka oma tõde ja õigust. see on samuti kellegi lugu.
nt vaprad ja ilusad. või tõde ja õigus. tunded, sisemised heitlused, vastuolud, armastus, vihkamine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ma teen nüüd meelevaldse võrdluse. seebika ja tõe ja õiguse lugemine võtab mõlemad tohutu aja.

seebikas otsitakse ka oma tõde ja õigust. see on samuti kellegi lugu.

nt vaprad ja ilusad. või tõde ja õigus. tunded, sisemised heitlused, vastuolud, armastus, vihkamine.

Seebikad nt “Vaprad ja ilusad” on ammu oma loogika kaotanud. Seal puudub igasugune mõte.
Kui sa aga nt “Tõe ja õiguse” kõik viis osa kinni paned, siis saab kogu teose terviklahendus sinu peas nägemuse – karakterid olid nii ja nii; see koht oli selline ja selline, see olukord tekitas taolise sündmuse jms. Sul on hõlbus kujutada ette nt Karini ja Indreku abielu, sest sa mõistad, miks inimesed ühte või teist tegid (ajastu, haridus, naisliikumine vms)
Miks aga Brooke keberellotab kõikide Forresteri meestega; Taylor kannab ilmale lapse, kes tegelikult on Brooke ja Jacki laps. Isa pole see, kes ta olema peab, sohilapsed, varjatud suhted, üks kepp ja käpikud käib pidevalt. Kõik on üle võlli ja ei moodusta su jaoks muud terviklahendust, kui et ahaa, küll see moemaja kamp on imelikud…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seebika peamine probleem on totaalne ajuvabadus, mis seal valitseb. Inimene peaks oma aju välja lülitama. Mõned näited “vapratest”, mida ma kunagi vaatasin: inimesed vananesid väga erinevalt (mitte väliselt, vaid aastate mõttes, lastest said teismelised, vanemad jäid samasse vanusesse, lapsehoidja, kes poissi beebina hoidis, hakkas tema tüdruksõbraks, nähes ikkagi teismeline välja). Teine näide: Brooke ja Ridge sai lapse, hiljem tuli välja, et laps oli hoopis Ericu oma, keegi vahetas DNA-proovid ära, kui isadustesti tehti, siis tuli välja, et Eric ei ole Ridge-i isa, ja siis hakkasid Ridge ja laps, keda ta oli siiani oma tütreks pidanud, käima, suudlesid, ehk siis kasutütar suudles meest, kellele ta lapsena oli öelnud “I love you, daddy”. Siis suri Taylor mitu korda ära, ükskord olid matused ka, aga tuli välja, et tema asemel maeti maha vahakuju. Ühesõnaga ajusurnul on siin midagi vaadata ja analüüsida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks aga Brooke keberellotab kõikide Forresteri meestega; Taylor kannab ilmale lapse, kes tegelikult on Brooke ja Jacki laps. Isa pole see, kes ta olema peab, sohilapsed, varjatud suhted, üks kepp ja käpikud käib pidevalt. Kõik on üle võlli ja ei moodusta su jaoks muud terviklahendust, kui et ahaa, küll see moemaja kamp on imelikud…

Kõik on ekslikud. Kõigil on omad tunded ja mõtted ja käitumine oma arusaamade järgi. sisemine heitlus või hoopis hoolimatus. see teeb neist selle, kes nad on. kepp ja käpikud on elu. elu seal, selles ajastus ja suhetes.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga lepime kokku, et me ei keera seda teemat “Vaprate ja ilusate” ümber kõnelemiseks, vaid jääme algse teemapostituse juurde.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Loomulikult on ka seebikaid võimalik vaadata mõtestatult, lihtsalt see, kes mõtestatult vaadata soovib, ei suuda alati seebisarju kaua vaadata, sest mõte kipub ähmastuma. Seebisarjade eesmärk on enamasti vaatajat pigem uinutada, kui mõtlema panna.
Nagu ütles kunagi (vist) Kivirähk, et absoluutselt iga raamat on väärt lugemist, ka niiöelda halb raamat, sest ka halba raamatut lugedes teeb su aju sedasama, mida teeks head raamatut lugedes – analüüsib, võrdleb, lihtsalt analüüsi tagajärg ja tonaalsus on teine. Ka halbu raamatuid ei ole võimalik seepärast kaua lugeda, et analüüsielund väsib ära, kui ainult negatiivset peab närima.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga lepime kokku, et me ei keera seda teemat “Vaprate ja ilusate” ümber kõnelemiseks, vaid jääme algse teemapostituse juurde.

teeme nii. võtame siis kunsti kõrgemad vormid. nt maalikunst või lihtsalt ilus pilt jyskist. selge see et jyski oma on masstoodang ja odav. aga see võib meeldida rohkem kui kunstiku maalitud teos. aga kus sa paned seda seinale! labane, odav.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga lepime kokku, et me ei keera seda teemat “Vaprate ja ilusate” ümber kõnelemiseks, vaid jääme algse teemapostituse juurde.

teeme nii. võtame siis kunsti kõrgemad vormid. nt maalikunst või lihtsalt ilus pilt jyskist. selge see et jyski oma on masstoodang ja odav. aga see võib meeldida rohkem kui kunstiku maalitud teos. aga kus sa paned seda seinale! labane, odav.

Kunst ei võrdu maalikunst. Kunsti alla käivad ka arhitektuur; disain; filmikunst; kirjandus; kujutav kunst; moekunst;muusika; performance; tantsukunst; tarbekunst; teater.
Arutleme kõikide nende üle.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kunst ei võrdu maalikunst. Kunsti alla käivad ka arhitektuur; disain; filmikunst; kirjandus; kujutav kunst; moekunst;muusika; performance; tantsukunst; tarbekunst; teater.
Arutleme kõikide nende üle.

Juudas küll, ta tõi näite.

teeme nii. võtame siis kunsti kõrgemad vormid. nt maalikunst või lihtsalt ilus pilt jyskist. selge see et jyski oma on masstoodang ja odav. aga see võib meeldida rohkem kui kunstiku maalitud teos. aga kus sa paned seda seinale! labane, odav.

Tõsi, aga sa teed siin ühe vea – sa ajad segi repro ja maali. Ka suvaline Picasso või Renoir’i maali paljundus on labane ja odav, müüdagu seda Jyskis või kallis kaupluses. Ka nende reprode, mida kauplused müüvad, algne originaal võib olla kunst (võib, aga ei pruugi, oleneb, kas selle vorpis masin, palgaline odavtööjõud juhendi järgi – või keegi inimene, kes soovis oma maailga midagi öelda või väljendada).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tõsi, aga sa teed siin ühe vea – sa ajad segi repro ja maali. Ka suvaline Picasso või Renoir’i maali paljundus on labane ja odav, müüdagu seda Jyskis või kallis kaupluses.

Nojah, aga kui ma olen vaene ja mulle meeldib Picasso, siis äkki ma ostan ikkagi selle odava repro, et midagigi oleks. Samas, ostab miljonär võltsingu, paneb seinale, on uhke, mõtleb, et tal on Picasso jne, imetleb värvivalikut ja kompositsiooni, siis saab teada, et näe, mingi suva onku maalis selle õige Picasso järgi ja kogu rõõm ja kunstiarmastus on kadunud, maal on etteheide ta oma lollusele. Sinnamaani, kui ei teadnud, oli väärtuslik ja uhkuseasi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tõsi, aga sa teed siin ühe vea – sa ajad segi repro ja maali. Ka suvaline Picasso või Renoir’i maali paljundus on labane ja odav, müüdagu seda Jyskis või kallis kaupluses.

Nojah, aga kui ma olen vaene ja mulle meeldib Picasso, siis äkki ma ostan ikkagi selle odava repro, et midagigi oleks. Samas, ostab miljonär võltsingu, paneb seinale, on uhke, mõtleb, et tal on Picasso jne, imetleb värvivalikut ja kompositsiooni, siis saab teada, et näe, mingi suva onku maalis selle õige Picasso järgi ja kogu rõõm ja kunstiarmastus on kadunud, maal on etteheide ta oma lollusele. Sinnamaani, kui ei teadnud, oli väärtuslik ja uhkuseasi.

Olgu, ma enne ei väljendanud end täpselt ega õigesti. Üks asi on maal ise, orignaalmaal on kunst, reprod on äri. Kui aga maali omaja vaatenurgast vaadata, siis on oluline see, miks maal ostetakse – kui eputamiseks, siis on ka originaalne Picasso labane ost, kui aga lihtne inimene ostab kalli maali repro, et seda kodus nautida, siis ei ole see labane.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei mäleta, milline ajaloo suurmees on ütelnud, et kui ta kuuleb sõna kultuur, haarab tema käsi revolvri järele. Igal juhul sellele mehele annaks ma 12 punkti.

Kõik need ülalloetletud asjad on ennekõike meelelahutus nende inimeste jõudehetkedeks, kel on väga palju vaba aega. Kui inimene on piisavalt toimekas ja töökas, pole sel kõigel tema jaoks väga suurt tähtsust. Sama kehtib ka kõigi nende plärateaduste kohta, mis tegeleva “elu mõtestamisega”. Üldse, see pidev kõrgelennuline plära, mida paljud kulturnikud ja kunstiinimesed, eriti aga filosoofid, ajavad, tekitab mus kõva iiveldust.

Kõrge kunst ja kultuura pole kindlasti minu rida. Mul pole selleks aega ega ei pea ka vajalikuks mingites “kõrgetes sfäärides” tiirlemist. See on pseudotegevus, mis tekitab inimeses illusoorse tunde, et ta on teistest kuidagi õilsam või parem. Meie tänavad ja internet on täis ülbitsevaid õilishingi, kes arvavad, et nad on lihtrahvast sellepärast paremad, et kuulavad puhtamat ja sügavamat muusikat, loevad mingeid keerulisi ilukirjandusteoseid ja käivad kunstinäitustel. Vaat see tekitab küll tülgastust. Üks tavaline normaalne põhiharidusega tööinimene, kes on kõigiti normaalne, ei riku abielu, ei joo, ei laaberda ja sünnitab ja kasvatab üles piisava arvu lapsi, on palju rohkem väärt, kui kõik eesti kunstnikud ja kirjanikud kokku.

Lugege, kuulake ja vaadake mida tahate, aga hoidke see enda teada ja ärge arvake, et need jõudetegevused teid kuidagi paremaks ja õilsamaks teevad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei mäleta, milline ajaloo suurmees on ütelnud, et kui ta kuuleb sõna kultuur, haarab tema käsi revolvri järele. Igal juhul sellele mehele annaks ma 12 punkti.

Goebbels. Tõesti suurmees …

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei mäleta, milline ajaloo suurmees on ütelnud, et kui ta kuuleb sõna kultuur, haarab tema käsi revolvri järele. Igal juhul sellele mehele annaks ma 12 punkti.

Kõik need ülalloetletud asjad on ennekõike meelelahutus nende inimeste jõudehetkedeks, kel on väga palju vaba aega. Kui inimene on piisavalt toimekas ja töökas, pole sel kõigel tema jaoks väga suurt tähtsust. Sama kehtib ka kõigi nende plärateaduste kohta, mis tegeleva “elu mõtestamisega”. Üldse, see pidev kõrgelennuline plära, mida paljud kulturnikud ja kunstiinimesed, eriti aga filosoofid, ajavad, tekitab mus kõva iiveldust.

Kõrge kunst ja kultuura pole kindlasti minu rida. Mul pole selleks aega ega ei pea ka vajalikuks mingites “kõrgetes sfäärides” tiirlemist. See on pseudotegevus, mis tekitab inimeses illusoorse tunde, et ta on teistest kuidagi õilsam või parem. Meie tänavad ja internet on täis ülbitsevaid õilishingi, kes arvavad, et nad on lihtrahvast sellepärast paremad, et kuulavad puhtamat ja sügavamat muusikat, loevad mingeid keerulisi ilukirjandusteoseid ja käivad kunstinäitustel. Vaat see tekitab küll tülgastust. Üks tavaline normaalne põhiharidusega tööinimene, kes on kõigiti normaalne, ei riku abielu, ei joo, ei laaberda ja sünnitab ja kasvatab üles piisava arvu lapsi, on palju rohkem väärt, kui kõik eesti kunstnikud ja kirjanikud kokku.

Lugege, kuulake ja vaadake mida tahate, aga hoidke see enda teada ja ärge arvake, et need jõudetegevused teid kuidagi paremaks ja õilsamaks teevad.

Ka see on arvamus…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas kultuuri üldse võib tarbida oma aju väljalülitamiseks oma mõtetest? Või peab koguaeg mõtlema, arutlema ja tundma ikka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas kultuuri üldse võib tarbida oma aju väljalülitamiseks oma mõtetest? Või peab koguaeg mõtlema, arutlema ja tundma ikka.

Võib ikka, sa võid ka kalli skulptuuriga naelu seina taguda, kui soovid. Oluline on vast pigem see, milleks sa seda kultuuri enamus ajast kasutad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minule tähendavad kõik need asjad emotsioone. Ja ilma emotsioonideta elu tundub tühi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina ei oska neid tarbida nii nagu kultuursed inimesed. aga üks asi filmikunsti kohta tekitab mus küsimusi. Nüüd on hea hetk seda siin teemas küsida. Nt tuleb kinno uus film. Filmikunsti austajad tõttavad kinno. Pärast arutlevad. Mu mees ei käi kinos. Ta vaatab telekast filme. Minu arust ta on oma lemmik žanri filmid kõik ära näinud. Mulle tundub aga et ta lihtsalt passib teleka ees.

Kui inimene käib kinos, kas ta on kultuursem, filmihuviline? aga ka mu enda suhtumine on selline, et passib vaid teleka ees.

Võtan kampa ja liigun ka teemast
veidi välja, aga olen kägude jutust aru saanud, et telekas on eilne päev. Põhimõtteliselt penskaritele ja “sa vist pole sellest (nutimaailm) väga aru saanud?” -inimestele.
Samas kiitlevad needsamad käod üleolevalt, kuidas nemad AINULT arvutist filme vaatavad (NB! Läbi teleri!).

Kui mulle nüüd keegi selle erinevuse arusaadavalt ära selgitaks…

Teemasse: sul on vaid üks “hea” nimistus. Perekooli kvaliteet-kägu lisab IGALE nimisõnale selle omadussõna juurde, ehk siis ei ole niisama kunst või kirjandus – on HEA raamat, HEA etendus, HEA näitus, HEA vein…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tõsi, aga sa teed siin ühe vea – sa ajad segi repro ja maali. Ka suvaline Picasso või Renoir’i maali paljundus on labane ja odav, müüdagu seda Jyskis või kallis kaupluses. Ka nende reprode, mida kauplused müüvad, algne originaal võib olla kunst (võib, aga ei pruugi, oleneb, kas selle vorpis masin, palgaline odavtööjõud juhendi järgi – või keegi inimene, kes soovis oma maailga midagi öelda või väljendada).

Minul on seinal mitmed reprod (Vettriano, Lempicka, Hopper, Mondrian). Tänapäevaste tehnikate juures ei tee sa tegelikult vahet, kas on originaal või koopia. Selge on see, et ma originaale osta ei jõua, aga see ei tee minu seinal olevat reprot labaseks. Visuaalselt on ta ju samasugune kui originaal.
Õnneks tänapäeva eesti kunstnike töid veel jõuab osta, aga vanemate tegijate hinnad on juba ka päris kõrged.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas tunnete, et arenete nende kaudu? Mida need nn kvaliteetsed tsiviliseeritud nähtused teile annavad?

Need annavad mu elule mõtte, ilma nendeta poleks mõtet eksisteerida.

Oi, ma olen aru saanud, et naise mõte on laps(ed) ja mees? Ok, esimesel eestil ka karjäär. Aga kultuur – elu mõte??

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas tunnete, et arenete nende kaudu? Mida need nn kvaliteetsed tsiviliseeritud nähtused teile annavad?

Need annavad mu elule mõtte, ilma nendeta poleks mõtet eksisteerida.

Oi, ma olen aru saanud, et naise mõte on laps(ed) ja mees? Ok, esimesel eestil ka karjäär. Aga kultuur – elu mõte??

Mina töötan kultuuriga seotud erialal. Minu karjäär ongi kultuur. Ma ei ütleks, et kultuur annab elu mõtte, aga kultuuri tarbimine annab elule värvid ja nüansid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 94 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Mida tähendab teile kunst, kirjandus, hea muusika?