Esileht Ajaviite- ja muud jutud Mida tähendab teile kunst, kirjandus, hea muusika?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 94 )

Teema: Mida tähendab teile kunst, kirjandus, hea muusika?

Postitas:
Kägu

Miks aga Brooke keberellotab

Mõtlesin, kes kägudest seda vanamoodsat väljendust normaalse “seksi” asemel kasutab, ja tuli Piibuga Naine meelde?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kui praegu ikka mingi picasso või da vinci junn purgis oleks, siis sellel oleks jube hind. miljoneid makstaks selle eest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Üks tavaline normaalne põhiharidusega tööinimene, kes on kõigiti normaalne, ei riku abielu, ei joo, ei laaberda ja sünnitab ja kasvatab üles piisava arvu lapsi, on palju rohkem väärt, kui kõik eesti kunstnikud ja kirjanikud kokku.

Miks sa välistad sellise inimese kultuuritarbimisest? Ma tean mitmeid sinu kirjeldusega sobivaid inimesi, kes naudivaid teatrit, kontserte, raamatuid. Isegi sõjaajal luges minu vanavanaema raamatuid.
Kultuur on see, mis eristab meid loomadest. Inimene, kes elab ainult olmele ja ei mõtlegi kunagi muule, kui sellele, kuidas paljuneda, mis lauale panna ja kuidas sooja saada, elab tavalise karilooma elu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Miks aga Brooke keberellotab

Mõtlesin, kes kägudest seda vanamoodsat väljendust normaalse “seksi” asemel kasutab, ja tuli Piibuga Naine meelde?

Kas sa päriselust ka midagi tead või arvad – või põhineb kogu su maailm perekoolist loetud arvamustel? Kõik su kolm postitust räägivad ainult ja ainult sellest, mida perekooli käod teevad, arvavad, kirjutavad, mõtlevad, tahavad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas tunnete, et arenete nende kaudu? Mida need nn kvaliteetsed tsiviliseeritud nähtused teile annavad?

Need annavad mu elule mõtte, ilma nendeta poleks mõtet eksisteerida.

Oi, ma olen aru saanud, et naise mõte on laps(ed) ja mees? Ok, esimesel eestil ka karjäär. Aga kultuur – elu mõte??

Mina töötan kultuuriga seotud erialal. Minu karjäär ongi kultuur. Ma ei ütleks, et kultuur annab elu mõtte, aga kultuuri tarbimine annab elule värvid ja nüansid.

Kindlasti annab elule värve, aga ühele käole andis lausa eksistentsiaalse mõtte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kunst aitab elada.
aga ma ei nimetaks seda kvaliteetseks tsiviliseeritud nähtuseks. kunst on ju sama vana kui inimsugu. see mõtestab maailma meie ümber.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kunst ja hea muusika on pigem kiirelt emotsioone ülendavad nähtused. Areng toimub ehk infokogumise kaudu, teadmised ja ühenduslülid saavad selgemaks. Tõelised muusikud, kes nii sõnu kui viisi suudavad luua, toovad aga ka kuulaja oma sisemaailma avamise kaudu mingile teisele tasandile. Kuulaja võib seeläbi endas avastada uusi külgi, mõelda läbi olukordi kuhu nad niisama ei satu ja nii enda eluski muutusi ette võtta. Igal juhul võivad nii kunst kui muusika anda vägeva positiivse laengu, mille läbi on kas kergem arenguga edasi minna või annavad need isegi tõuke elu muutvaid otsuseid teha.

Minule on ehk kirjandus rohkem arendav. Olen selline aeglane nautleja ja mõtetekoguja ning hea pika romaani lugemise käigus jõuan ka oma mõtted läbi mõelda ja järeldused teha. Ma ei samastu kunagi tegelastega, jään alati nö pealtvaatajaks, kuid sellised mõtteharjutused, et mida mina tegelaste olukorras teeksin, milliseid valikuid langetaksin, kuidas mingite otsuste tagajärgedega võiksin hakkama saada, need on mulle küll kasuks tulnud. Kui mõni tegelane elab läbi sarnaseid probleeme, millega minagi olen kokku puutunud, siis on hea seda enda olukorraga võrrelda ja võib-olla isegi mõnede (mineviku)traumadega rahu teha. Lugemise käigus mõtted lihtsalt settivad, panevad mind midagi uue nurga alt vaatama, mingid alateadvuslikud teemad kerkivad esile ja leiavad ehk lahendusegi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga lepime kokku, et me ei keera seda teemat “Vaprate ja ilusate” ümber kõnelemiseks, vaid jääme algse teemapostituse juurde.

teeme nii. võtame siis kunsti kõrgemad vormid. nt maalikunst või lihtsalt ilus pilt jyskist. selge see et jyski oma on masstoodang ja odav. aga see võib meeldida rohkem kui kunstiku maalitud teos. aga kus sa paned seda seinale! labane, odav.

Noh, eks kunstimeelt tuleb ka arendada nii nagu oskust kunsti nautida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Igasugune analüüsimine paneb arutlema, võrdlema, mõtlema.

Paneb, aga siis tekib küsimus, et mis on sellise arutluse, võrdluse ja mõtlemise fookuses? Kui arutletakse, võrreldakse ja mõeldakse näiteks kellegi välimusest, hoolimata nähtu sisust, siis seda ei saaks ju positiivseks arenguks pidada. Kui aga minnakse sisuliste probleemideni, siis see võib küll väga arendav olla.

Eelnevalt küsiti, et kas kinos käimine on kultuursem kui kodus telerivaatamine. Minu arvates olenebki see vaadatust ning sellest, mida nähtu vaatajas äratab. Võib täiesti vabalt telekast vaadata kvaliteetseid filme või sarju ning nende käigus midagi olulist õppida. Võib ka tuimalt kinos kultuurne näida.

Inimesed on samuti erinevad. Ka kvaliteetfilmide vaatamine ning “kultuurne” olemine ei garanteeri, et kõigest sellest inimesele midagi positiivset ka nö külge jääb. Kultuuri võib samuti tuimalt tarbida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
nyah nyah

Kas ma olexin saanud lohe seljas lennata, kui polex kirjandust?

Kuidas ma näexin valgust, värvi, varje, varjundeid, kui polex maalikunsti?

Millistest plastkastidest koosnexid kõik maailma linnad & mis mõtet olex neisse reisida, kui polex arhitektuuri?

Millises koguses ma võinux pubekana purustusi tekitada, kui ma polex saanud end maandada klaveri & plaadimängija abil?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas ma olexin saanud lohe seljas lennata, kui polex kirjandust?

Kuidas ma näexin valgust, värvi, varje, varjundeid, kui polex maalikunsti?

Millistest plastkastidest koosnexid kõik maailma linnad & mis mõtet olex neisse reisida, kui polex arhitektuuri?

Millises koguses ma võinux pubekana purustusi tekitada, kui ma polex saanud end maandada klaveri & plaadimängija abil?

Kus oleksin ma praegu, kui ma 80ndate lõpus poleks Majaka hoovis JMKE lugude taktis näppu visanud ja juustega vehkinud?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jällegi ei tundu päris adekvaatne ajakasutus – umbes, et miks sa pigem samal ajal oma elu põnevaks ei ela. See on see negatiivse suhtumise põhjus, ma arvan.

See on tõesti huvitav mõte. Suhtumine ongi negatiivne, sest üks väärt inimene ju ometi kasutab oma aega ikka ja ainult kasulikult. Kõik peaks nagu ühte vormi mahtuma, muidu lihtsalt raiskad oma elu. Selline mõtteviis aga kahjuks ei sobi kõigile ja vaadataksegi alati viltu inimestele, kes äkki hoopis naudivadki teiste põneva elu jälgimist. Nad äkki ei tahagi ise läbi elada mingeid niivõrd põnevaid sündmusi, mida aga hea meelega filmidest vaatavad või raamatutest loevad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ilma kunstideta oleks elu ju ainult püüe süüa, s.ttuda ja magada võimalikult mugavalt, sekka peoga seksi ka – igavaks läheb või nii.

Kunstid annavad võimaluse elada rohkem elusid kui vaid üks: elada nii Vargamäe Marina, Krõõdana, Andresena… Annavad võimaluse kogeda tavaelus võimatut (Nyah nyahi manitud lohega lendamist näiteks). Aitavad leida jõudu rasketel hetkedel ja üldse mõtestada elu. Muusikat kuulates on rasket või igavat tööd kergem teha (või miks need töölaulud tekkisidki), tantsimine arendab inimest väga mitmel viisil ja on üks tõhusamaid Alzheimerit ennetavaks viisiks… Sõnaga – kunstideta pole elu, on vaid üsna armetu eksistents. Kusjuures nii joonistamine, laulmine, tantsimine kui ka jutuvestmine (kirjanduse eelkäija) on meisse kõigisse rohkemal või vähemal määral sisse kodeeritud ja pole vist lapsi, kes ühtki nimetatud asjadest ei prooviks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas tunnete, et arenete nende kaudu? Mida need nn kvaliteetsed tsiviliseeritud nähtused teile annavad?

See on midagi, mis arendab ka siis kui arengut ei ole. Arendab siis kui keha juba hakkab lagunema ja vananema ja on selge, et igavesti ei jää siia keegi. See annab toetuse ka siis kui miski muu enam ei toeta. Kui su kallid surevad, siis kultuur jääb ja seda ei saa keegi äravõtta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Miks aga Brooke keberellotab

Mõtlesin, kes kägudest seda vanamoodsat väljendust normaalse “seksi” asemel kasutab, ja tuli Piibuga Naine meelde?

Kas sa päriselust ka midagi tead või arvad – või põhineb kogu su maailm perekoolist loetud arvamustel? Kõik su kolm postitust räägivad ainult ja ainult sellest, mida perekooli käod teevad, arvavad, kirjutavad, mõtlevad, tahavad.

Nii, ja sinu probleem on…? Oma 7+ postitusega ei peaks sa väga targutama. See mida mina mõtlen, teen, loen, läbi elan vm ei puutu kuidagi sinusse. Või arvad tõesti, et peaksin sulle midagi kirjeldama või tõestama hakkama?
Katsu ikka ise oma asjadega hakkama saada!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks aga Brooke keberellotab

Mõtlesin, kes kägudest seda vanamoodsat väljendust normaalse “seksi” asemel kasutab, ja tuli Piibuga Naine meelde?

Kas sa päriselust ka midagi tead või arvad – või põhineb kogu su maailm perekoolist loetud arvamustel? Kõik su kolm postitust räägivad ainult ja ainult sellest, mida perekooli käod teevad, arvavad, kirjutavad, mõtlevad, tahavad.

Nii, ja sinu probleem on…? Oma 7+ postitusega peaksid üldse vakka olema, piibukas.

Võin sulle öelda, et see ei ole piibukas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Võin sulle öelda, et see ei ole piibukas.

No ju siis on sellise vanamoodsa väljenduse kasutajaid rohkem. Taolised punastavad ja puterdavad prouad, kes “keberellotavad” ja “teevad vanainimeste asja”. Ja jah, perekooli pikaajalise praktikandina on neid siin tegelikult küllalt olnud. Piibukas lihtsalt kargas esimesena meelde.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üks tavaline normaalne põhiharidusega tööinimene, kes on kõigiti normaalne, ei riku abielu, ei joo, ei laaberda ja sünnitab ja kasvatab üles piisava arvu lapsi,

Kunst on see, mis annab sellele muule elutegevusele mõtte.

Winston Churchill on öelnud, et kaitsekulutustel on ainult siis mõtet, kui meil on kunst, mida kaitsta.

Ehk et kaunid kunstid teevad meist inimese suure algustähega. Seksida, sünnitada ja süüa otsida oskavad ka loomad. Aga inimestel peaks olema sisemine vajadus olla natuke rohkem.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Seebika peamine probleem on totaalne ajuvabadus, mis seal valitseb. Inimene peaks oma aju välja lülitama. Mõned näited “vapratest”, mida ma kunagi vaatasin: inimesed vananesid väga erinevalt (mitte väliselt, vaid aastate mõttes, lastest said teismelised, vanemad jäid samasse vanusesse, lapsehoidja, kes poissi beebina hoidis, hakkas tema tüdruksõbraks, nähes ikkagi teismeline välja). Teine näide: Brooke ja Ridge sai lapse, hiljem tuli välja, et laps oli hoopis Ericu oma, keegi vahetas DNA-proovid ära, kui isadustesti tehti, siis tuli välja, et Eric ei ole Ridge-i isa, ja siis hakkasid Ridge ja laps, keda ta oli siiani oma tütreks pidanud, käima, suudlesid, ehk siis kasutütar suudles meest, kellele ta lapsena oli öelnud “I love you, daddy”. Siis suri Taylor mitu korda ära, ükskord olid matused ka, aga tuli välja, et tema asemel maeti maha vahakuju. Ühesõnaga ajusurnul on siin midagi vaadata ja analüüsida.

Täpselt samamoodi saab madal laup kirjeldada kirjandusklassikat või kunstiklassikat! No mis seal siis on – mingid päevalilled, kurat, ma näen neid iga päev, mu laps joonistab ka paremini! Hähh, nõme raamat, mingi kraavikaevamise käsiraamat! Mis muusika – mingi tilulilu, meelde ei jää, kaasa laulda ei saa! Ja nii edasi.

Ma ei taha öelda, et seebikad on sügavmõttelised, vaid et sellised kirjeldused pole kunsti mõõt. Samasuguse süžeega saab teha võimsa kultuuriteose. Seebikas pole nõme mitte sündmustiku pärast, vaid tunnete talumatu labastamise pärast. Seebikas on kõnts, ehe kõnts, see rikub inimest. Kõik need “aah!” ja “ooh!”, kõik see üledramatiseeritud ja skemaatiline tundlemine lihtsalt nüristab mõistust. Mõni seep võib olla sobilik lastele. Vabandust, ma vapraid ja ilusaid pole nii palju näinud, et võiksin konkreetselt selle kohta sõna võtta. Äkki ongi “hea vilm”. Aga olen ositi näinud mingit india värki, mille pealkirja ma ei mäleta. Kui seda vaatab laps, siis ta saab sealt ilmselt hea ja kurja mõõdupuu, minugipoolest. Aga mida saab sealt täiskasvanud inimene? Kas tõesti mingit mõtteainet? Kui jah, siis on ta lapse mõistusega. Mis pole tingimata ka halb.

Kõrget kunsti ongi vaja mõtlevatele inimestele. Kuigi see on kulunud sõnakõlks, igaüks oskab ennast tänapäeval mõtlevaks inimeseks kutsuda, aga tõepoolest pole vaja sundida ennast tingimata Picassot vahtima (mulle tema stiil ei meeldi), et kultuurne välja paista. On olemas ka lihtsamat kunsti a la “meie küla eided” – ja ka see on kunst. Igaüks leiab kunstist midagi endale. Kui ei leia, siis järelikult tuleb otsida muud stiili. Erakordselt ebameeldiv on, kui keegi loeb või vaatab midagi, mis käib tema jaoks üle mõistuse ja asub seda siis madaldama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seebika peamine probleem on totaalne ajuvabadus, mis seal valitseb. Inimene peaks oma aju välja lülitama. Mõned näited “vapratest”, mida ma kunagi vaatasin: inimesed vananesid väga erinevalt (mitte väliselt, vaid aastate mõttes, lastest said teismelised, vanemad jäid samasse vanusesse, lapsehoidja, kes poissi beebina hoidis, hakkas tema tüdruksõbraks, nähes ikkagi teismeline välja). Teine näide: Brooke ja Ridge sai lapse, hiljem tuli välja, et laps oli hoopis Ericu oma, keegi vahetas DNA-proovid ära, kui isadustesti tehti, siis tuli välja, et Eric ei ole Ridge-i isa, ja siis hakkasid Ridge ja laps, keda ta oli siiani oma tütreks pidanud, käima, suudlesid, ehk siis kasutütar suudles meest, kellele ta lapsena oli öelnud “I love you, daddy”. Siis suri Taylor mitu korda ära, ükskord olid matused ka, aga tuli välja, et tema asemel maeti maha vahakuju. Ühesõnaga ajusurnul on siin midagi vaadata ja analüüsida.

Täpselt samamoodi saab madal laup kirjeldada kirjandusklassikat või kunstiklassikat! No mis seal siis on – mingid päevalilled, kurat, ma näen neid iga päev, mu laps joonistab ka paremini! Hähh, nõme raamat, mingi kraavikaevamise käsiraamat! Mis muusika – mingi tilulilu, meelde ei jää, kaasa laulda ei saa! Ja nii edasi.

Ma ei taha öelda, et seebikad on sügavmõttelised, vaid et sellised kirjeldused pole kunsti mõõt. Samasuguse süžeega saab teha võimsa kultuuriteose. Seebikas pole nõme mitte sündmustiku pärast, vaid tunnete talumatu labastamise pärast. Seebikas on kõnts, ehe kõnts, see rikub inimest. Kõik need “aah!” ja “ooh!”, kõik see üledramatiseeritud ja skemaatiline tundlemine lihtsalt nüristab mõistust. Mõni seep võib olla sobilik lastele. Vabandust, ma vapraid ja ilusaid pole nii palju näinud, et võiksin konkreetselt selle kohta sõna võtta. Äkki ongi “hea vilm”. Aga olen ositi näinud mingit india värki, mille pealkirja ma ei mäleta. Kui seda vaatab laps, siis ta saab sealt ilmselt hea ja kurja mõõdupuu, minugipoolest. Aga mida saab sealt täiskasvanud inimene? Kas tõesti mingit mõtteainet? Kui jah, siis on ta lapse mõistusega. Mis pole tingimata ka halb.

Kõrget kunsti ongi vaja mõtlevatele inimestele. Kuigi see on kulunud sõnakõlks, igaüks oskab ennast tänapäeval mõtlevaks inimeseks kutsuda, aga tõepoolest pole vaja sundida ennast tingimata Picassot vahtima (mulle tema stiil ei meeldi), et kultuurne välja paista. On olemas ka lihtsamat kunsti a la “meie küla eided” – ja ka see on kunst. Igaüks leiab kunstist midagi endale. Kui ei leia, siis järelikult tuleb otsida muud stiili. Erakordselt ebameeldiv on, kui keegi loeb või vaatab midagi, mis käib tema jaoks üle mõistuse ja asub seda siis madaldama.

Lihtsalt mainin, et ladinaameeriklased ongi oma iseloomult tundeküllasemad ning dramaatilisemad, kui eestlased. Need seebikad sellest maailma otsast peegeldavad neid. Nad ongi sellised inimesed. See, et mõni eestlane arvab, et see on kõnts on lihtsalt maailmavaateline erinevus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lihtsalt mainin, et ladinaameeriklased ongi oma iseloomult tundeküllasemad ning dramaatilisemad, kui eestlased. Need seebikad sellest maailma otsast peegeldavad neid. Nad ongi sellised inimesed. See, et mõni eestlane arvab, et see on kõnts on lihtsalt maailmavaateline erinevus.

Keeldun uskumast, et ladinaameeriklaste hulgas polegi inimesi, kes räägiksid normaalsete inimlike lausetega ja et neil polegi mõttekat loomingut. Nii palju, kui ma neid seepe olen näinud, kostab sealt umbes kolm varianti lausetest “kuid Jose armastab sind väga!”, “ah, kuidas ta võis mulle niimoodi teha!” ja “Robertol armuke, ma maksan neile veel valusasti kätte!”

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas tunnete, et arenete nende kaudu? Mida need nn kvaliteetsed tsiviliseeritud nähtused teile annavad?

Kirjandus rikastab mu maailmapilti, fantaasiat ja ka kõige otsesemas mõttes sõnavara. Inimesest, kes ei loe, on suhteliselt kiiresti aru saada, et ta seda ei tee, sest sõnavara on ahtake. Ka ei oska need inimesed näha lugusid enda ümber ning sageli elavad arusaamaga, et mis minuga pole juhtunud, seda ei saagi juhtuda.

Kunst minu jaoks on võimalus tunnetada midagi õhkõrna. Üldiselt, kui see pole just maal Poltaava lahingust, ma ei näegi niivõrd tegevusi kui tunnetan kunsti hoopis muul tasandil. Ja ma olen esoteerikast ikka väga kaugel olev inimene, liigagi praktiline ja materialistlik.

Muusika mulle isiklikult on suures osas müra. On ehk 50 muusikapala, millest üle poole klassikalise muusika poolelt, mis äratavad minus midagi sügavamat ja kannavad kaasa, teevad minust parema inimese. Enamus muusikast on lihtsalt müra, mis võib panna küll jala tatsuma, aga parem oleks, kui seda poleks. Ei mõista üldse inimesi, kes vajavad hommikul valjut muusikat, et “ennast käima tõmmata”. Samahästi võiks ju kreissaagi ja puupakkude lõhkumist kuulata, kah lärm ja rütm. Ja nö levimuusikal on ju täiesti idiootlikud sõnad enamasti niikuinii, rääkimata fantaasiavaesest meloodiast. Kuigi minu nappide kuulatavate muusikapalade seas on ka mõned tavalised nö levimuusikapalad.
Paadunud koorilauljana, 8 aastat tšellot õppinuna ja abaoluutse kuulmisega inimesena on seda küll imelik kirjutada, aga nii on. Muusika on isiklikult mulle väheolulisem kui kirjandus või kujutav kunst. Vabatahtlikult ma panen muusika kodus mängima maksimum 2-3 korda aastas. Ja kuna kella tiksumine on rütm, pidev rütm, siis muidugi ei talu ma iseenda ruumis tiksuvaid kelli. Ega tegelikult ka muusikaga telefonihelinaid.

Armastan ka kaunist klaasi, hindan ilusat silda, hoonet, interjööri või kaunist aeda, loen luulest krimkadeni – aga muusika asemel eelistan kumisevat vaikust või harvemal juhul nö valget müra – linnulaul, tuul puulehtedes, inimesed eemal omavahel vestlemas, isegi veidi eemal sõitev auto. Kuskil haugatab koer, kuskil suletakse uks, kuskil kukub puu otsast õun – ka sedasorti vaikus on mulle meelepärane.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lihtsalt mainin, et ladinaameeriklased ongi oma iseloomult tundeküllasemad ning dramaatilisemad, kui eestlased. Need seebikad sellest maailma otsast peegeldavad neid. Nad ongi sellised inimesed. See, et mõni eestlane arvab, et see on kõnts on lihtsalt maailmavaateline erinevus.

Keeldun uskumast, et ladinaameeriklaste hulgas polegi inimesi, kes räägiksid normaalsete inimlike lausetega ja et neil polegi mõttekat loomingut. Nii palju, kui ma neid seepe olen näinud, kostab sealt umbes kolm varianti lausetest “kuid Jose armastab sind väga!”, “ah, kuidas ta võis mulle niimoodi teha!” ja “Robertol armuke, ma maksan neile veel valusasti kätte!”

Kindlasti on, aga kindlasti on ka eestlaste hulgas inimesi, kes ei tea kunstist tuhkagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lihtsalt mainin, et ladinaameeriklased ongi oma iseloomult tundeküllasemad ning dramaatilisemad, kui eestlased. Need seebikad sellest maailma otsast peegeldavad neid. Nad ongi sellised inimesed. See, et mõni eestlane arvab, et see on kõnts on lihtsalt maailmavaateline erinevus.

Keeldun uskumast, et ladinaameeriklaste hulgas polegi inimesi, kes räägiksid normaalsete inimlike lausetega ja et neil polegi mõttekat loomingut. Nii palju, kui ma neid seepe olen näinud, kostab sealt umbes kolm varianti lausetest “kuid Jose armastab sind väga!”, “ah, kuidas ta võis mulle niimoodi teha!” ja “Robertol armuke, ma maksan neile veel valusasti kätte!”

Kindlasti on, aga kindlasti on ka eestlaste hulgas inimesi, kes ei tea kunstist tuhkagi.

Muidugi, ja kui palju veel. Mul on sel juhul kahju, et ladinaameeriklastest luuakse meie rahvale selline idiootlik pilt. Eriti kui sa veel ütled, et nad seal “ongi sellised”.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ilma kunstideta oleks elu ju ainult püüe süüa, s.ttuda ja magada võimalikult mugavalt, sekka peoga seksi ka – igavaks läheb või nii.

Kunstid annavad võimaluse elada rohkem elusid kui vaid üks: elada nii Vargamäe Marina, Krõõdana, Andresena… Annavad võimaluse kogeda tavaelus võimatut (Nyah nyahi manitud lohega lendamist näiteks). Aitavad leida jõudu rasketel hetkedel ja üldse mõtestada elu. Muusikat kuulates on rasket või igavat tööd kergem teha (või miks need töölaulud tekkisidki), tantsimine arendab inimest väga mitmel viisil ja on üks tõhusamaid Alzheimerit ennetavaks viisiks… Sõnaga – kunstideta pole elu, on vaid üsna armetu eksistents. Kusjuures nii joonistamine, laulmine, tantsimine kui ka jutuvestmine (kirjanduse eelkäija) on meisse kõigisse rohkemal või vähemal määral sisse kodeeritud ja pole vist lapsi, kes ühtki nimetatud asjadest ei prooviks.

Ei saa sellest aru. Kas teil on TEHA siis nii vähe, et peate võõrast elu elama ja võõrast elu vaatama? Elu on elamiseks, mitte teiste elu lugemiseks või “kunstilisteks” tegevusteks. JA see, mida sina seal ülal loomadele omaseks pead, on omane ka inimesele. Iga liigi peamine eesmärk on paljuned, oma geenid edasi kanda, oma järeltulijad suureks kasvatada. Kui inimesel on piisavalt palju lapsi, siis ei jää tal selleks kunstiks ja kultuuriks aega ning tema elu on ka sedavõrd sisukas, et seda kunsti ja kultuuri pole isegi vaja. Ja inimene, kellel pole lapsi, on parasiit ka siis, kui ta on teinud kõige geniaalsema avastuse või kirjutanud kõige suurema ja geniaalsema raamatu. Ainuke, mis annab meie elule mõtte, on meie lapsed. Mida rohkem lapsi, seda enam mõtet.

Kõige hullem on aga see, et see kunsti ja kultuuriiha muudab inimesed kadakasaksteks. Eestlane on aastasadu olnud metsa- ja matsirahvas, saades hakkama ilma kirjasõna ja kultuurita. Meie omakultuur on suuline pärimuskultuur. Kõik see ülalloetletud kirjandus, süvamuusika, kunst ja nii edasi on meile sisse toodud võõrkultuur. Lisaks on aga lausa tülgastav see, kuidas inimesed, kes loevad raamatuid ja kuulavad mingit igavat süvamuusikat või dzassi, peavad end paremateks, kui lihtinimesed. See on omarahvaviha ilmne näide, need inimesed ei taha enam olla eestlased, vaid muutuda peenutsevateks saksteks. Eestlane on metsarahvas, kes põlastab kogu seda kultuuri kassikulda, me oleme nõiarahvas, kes neab kogu seda lääne euroopa peenutsemist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

. Eestlane on aastasadu olnud metsa- ja matsirahvas, saades hakkama ilma kirjasõna ja kultuurita. Meie omakultuur on suuline pärimuskultuur.

Ja meie ajalugu teab õhtusi jutuvestmisi ning töölaule, mis ongi sama kultuur, kui lugemine ja muusika. Ei lugenud sul prantsuse lihtrahvas ka 18. sajandil soravalt ega ammugi vene talupojad.

Aga ma saan aru, sa oled see kägu, kes jälestas lauakombeid, laudlinu ja noa-kahvliga söömist.

Lisan. Ja see jutt, et ainus, mis annab meie elule mõte, on lapsed – see on ikka väga üsane arvamus. Paljulapselise emana ajab see mind naerma. Laste sigitamine iseenesest pole mingi eriti mõttesügav tegevus ja suur osa lapsevanemaid pole suuremad asjad lapsevanemad :-)suur osa ajast.

Minu elu mõte olid need lapsed? Ainus elu mõte? Sünnitusmasin, pepukasija, koolipluusitriikija, 5. klassi matemaatika õppija 6 korda? Minu elu mõte? No tänan ei.
Aga kui sellega sinu elu mõte piirdubki, siis ma saan aru, sa muud ei teagi. Ei tea tahtagi lisaks lastele ja mehele.

Naised võiks maha surra, kui lapsed täiskasvanud, sest elu ainus mõte on ellu viidud. Sinu arusaama kohaselt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ilma kunstideta oleks elu ju ainult püüe süüa, s.ttuda ja magada võimalikult mugavalt, sekka peoga seksi ka – igavaks läheb või nii.

Kunstid annavad võimaluse elada rohkem elusid kui vaid üks: elada nii Vargamäe Marina, Krõõdana, Andresena… Annavad võimaluse kogeda tavaelus võimatut (Nyah nyahi manitud lohega lendamist näiteks). Aitavad leida jõudu rasketel hetkedel ja üldse mõtestada elu. Muusikat kuulates on rasket või igavat tööd kergem teha (või miks need töölaulud tekkisidki), tantsimine arendab inimest väga mitmel viisil ja on üks tõhusamaid Alzheimerit ennetavaks viisiks… Sõnaga – kunstideta pole elu, on vaid üsna armetu eksistents. Kusjuures nii joonistamine, laulmine, tantsimine kui ka jutuvestmine (kirjanduse eelkäija) on meisse kõigisse rohkemal või vähemal määral sisse kodeeritud ja pole vist lapsi, kes ühtki nimetatud asjadest ei prooviks.

Ei saa sellest aru. Kas teil on TEHA siis nii vähe, et peate võõrast elu elama ja võõrast elu vaatama? Elu on elamiseks, mitte teiste elu lugemiseks või “kunstilisteks” tegevusteks. JA see, mida sina seal ülal loomadele omaseks pead, on omane ka inimesele. Iga liigi peamine eesmärk on paljuned, oma geenid edasi kanda, oma järeltulijad suureks kasvatada. Kui inimesel on piisavalt palju lapsi, siis ei jää tal selleks kunstiks ja kultuuriks aega ning tema elu on ka sedavõrd sisukas, et seda kunsti ja kultuuri pole isegi vaja. Ja inimene, kellel pole lapsi, on parasiit ka siis, kui ta on teinud kõige geniaalsema avastuse või kirjutanud kõige suurema ja geniaalsema raamatu. Ainuke, mis annab meie elule mõtte, on meie lapsed. Mida rohkem lapsi, seda enam mõtet.

Kõige hullem on aga see, et see kunsti ja kultuuriiha muudab inimesed kadakasaksteks. Eestlane on aastasadu olnud metsa- ja matsirahvas, saades hakkama ilma kirjasõna ja kultuurita. Meie omakultuur on suuline pärimuskultuur. Kõik see ülalloetletud kirjandus, süvamuusika, kunst ja nii edasi on meile sisse toodud võõrkultuur. Lisaks on aga lausa tülgastav see, kuidas inimesed, kes loevad raamatuid ja kuulavad mingit igavat süvamuusikat või džässi, peavad end paremateks, kui lihtinimesed. See on omarahvaviha ilmne näide, need inimesed ei taha enam olla eestlased, vaid muutuda peenutsevateks saksteks. Eestlane on metsarahvas, kes põlastab kogu seda kultuuri kassikulda, me oleme nõiarahvas, kes neab kogu seda lääne euroopa peenutsemist.

OMG.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas teil on TEHA siis nii vähe, et peate võõrast elu elama ja võõrast elu vaatama? Elu on elamiseks, mitte teiste elu lugemiseks või “kunstilisteks” tegevusteks.

Vaata, kui ma elan Krõõda, Andrese või Jussina, siis ma omandan ka nende kogemused ja ei pea samu vigu kordama. Ja oskan näha, kus mingi “kala” võib elus ette tulla.
Mina elangi “oma” elu: koristan tuba ja kuulan audioraamatut – ning tüütu toakoristus on kohe meeldivam. Rohin lillepeenart või korjan vaarikaid, millest pärast teen kodustele moosi – kõike hea muusika saatel, mis annab jõudu selle muidu üsna nüri tegevusega tegeleda. Kui ma olen kõikidest nendest elus püsimiseks vajaminevatest TEGEMISEST väsinud, siis ma lähen teatrisse ja lasen mõtte vabaks, ei pea mõtlema järgmisele toimetusele, vaid vaatan, kuidas teised neid (või teisi) toimetusi teevad ja mõnikord saan iseid, kuidas oma tegemisi paremini teha.
Mis puutub Eesti omakultuuri, siis arvestades, kui vähe on meil selle kohta teateid ja kui palju võõraid meist on üle käinud (igas mõttes), siis on raske joont tõmmata, kust see oma lõpeb ja võõras algab.

Aga sellist TEGEMISTEROHKET elu nagu Sinul, ilma mingite kunstideta, ei tahaks ma oma suurimale vaenlasele ka. Jube! Tõeline põrgu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei saa sellest aru. Kas teil on TEHA siis nii vähe, et peate võõrast elu elama ja võõrast elu vaatama? Elu on elamiseks, mitte teiste elu lugemiseks või “kunstilisteks” tegevusteks. JA see, mida sina seal ülal loomadele omaseks pead, on omane ka inimesele. Iga liigi peamine eesmärk on paljuned, oma geenid edasi kanda, oma järeltulijad suureks kasvatada. Kui inimesel on piisavalt palju lapsi, siis ei jää tal selleks kunstiks ja kultuuriks aega ning tema elu on ka sedavõrd sisukas, et seda kunsti ja kultuuri pole isegi vaja. Ja inimene, kellel pole lapsi, on parasiit ka siis, kui ta on teinud kõige geniaalsema avastuse või kirjutanud kõige suurema ja geniaalsema raamatu. Ainuke, mis annab meie elule mõtte, on meie lapsed. Mida rohkem lapsi, seda enam mõtet.
Kõige hullem on aga see, et see kunsti ja kultuuriiha muudab inimesed kadakasaksteks. Eestlane on aastasadu olnud metsa- ja matsirahvas, saades hakkama ilma kirjasõna ja kultuurita. Meie omakultuur on suuline pärimuskultuur. Kõik see ülalloetletud kirjandus, süvamuusika, kunst ja nii edasi on meile sisse toodud võõrkultuur. Lisaks on aga lausa tülgastav see, kuidas inimesed, kes loevad raamatuid ja kuulavad mingit igavat süvamuusikat või dzassi, peavad end paremateks, kui lihtinimesed. See on omarahvaviha ilmne näide, need inimesed ei taha enam olla eestlased, vaid muutuda peenutsevateks saksteks. Eestlane on metsarahvas, kes põlastab kogu seda kultuuri kassikulda, me oleme nõiarahvas, kes neab kogu seda lääne euroopa peenutsemist.

Mulle täiega sellised äärmusarvamused meeldivad. Ilma sinuta oleks elu igavam, kägu!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kunst on kas väga ilus vaadata või mõtestab ta elu. Suunab valguskiire mõnele nähtusele, sellise rakursi alt, mida ise ei oleks osanud märgatagi.
Inimesed on erinevad. Te võite vaielda, aga on hea ja halb maitse. Muidugi on olemas ka hall ala, aga on ka asjad, mida võib selgelt liigitada hea maitse, väärt kunsti alla, ja asjad, mis sama selgelt on halb maitse.
Inimesed on erinevatel arengutasemetel, kas siis seepärast, et startisid erinevalt astmelt, või erineva võimekuse tõttu. Mõned on Maslow´ püramiidi alumistel astmetel, tegelevad põhivajaduste rahuldamisega ja neil ei jätku ressursse enamaks. Kel on põhivajadused rahuldatud ja vaimne võimekus olemas, hakkavad püüdlema millegi enama poole, tegelema elu mõtestamise ja ilu otsimisega.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 94 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Mida tähendab teile kunst, kirjandus, hea muusika?