Teema: Mida te, vanemad, siis soovite?

Algklasside lapsed, kellega on vaja muidu kodus tegeleda või laagrisse – vanaema juurde saata (aga pole raha või vanaema), nendel võiks olla need ekskursioonipäevad, loengud, mängud jne (kus sageli tuleb ikka söögiraha kaasa panna – st kool enam \”tasuta\” ei sööda. Suuremad, kes juba ise tegutsevad, võiksid kindlasti kodus olla – sisustavad oma aja ise – kohtuvad sõpradega, käivad kinos, külas, jalkat mängimas jne

Piknik- 1h
Matk(paar tiiru ümber koolimaja)- 1,5h
Shoppamine – 1,5h

Need on meie viimased koolipäevad olnud. Sisustatud on minu, mitte lapse päev, kui ma pean ta kell 7 üles kupatama, et sellisteks üritusteks 8ks kooli viia. Ja tunni pärast koju.

Ekskursioonile pidime ka ise söögi andma. Nii et meil nädal aega üritusi, kus on tulnud lapsele ise leivakott kaasa panna.

Meil on kaks last käinud RAM Koolis ja päevad on olnud tõesti sisustatud. Rahul nii lapsed kui vanemad. Hetkel meie tavakoolis käiva lapse päevad on sellised, nagu eespool kirjutasin. Käiks nad siis muuseumis, näitustel, teeks koolis mingeid viktoriine või mida iganes. Ei, nad lihtsalt peavad iga päev kooli hoovis piknikku. Kui neile anda veel kooli pikendust nädal aega, oleks seda sööme- joome veel kauem ilmselt.

Kindlasti saan nüüd miinuseid, aga mulle meeldib ettepanek üle minna nn RaM Kooli vaheaegade süsteemile.

Miks? Aga seepärast, et lastel oleksid siis täpselt ühepikkused õppeperioodid – mitte liiga lühikesed ega mitte liiga pikad. Praegu on perioodid ebaühtlase pikkusega ning pikemad neist on laste jaoks ikka suht väsitavad.
Paljudel vanematel on ka töö juures ette nähtud talvepuhkus (vahemikus 01.10-31.03), nii et selle võib ju siis laste koolivaheajale sättida, lapsed ei pea üksi olema.

Kevadine koolivaheaeg oleks siis, kui õues tavaliselt juba kevadiselt soe ja kuiv (aprilli lõpp), mitte kõige \”lögasemal\” ajal nagu praegu.

Talvise lisavaheaja arvelt lükkuks kooli lõpp küll mõnevõrra edasi (sel aastal lõpeks 15.06), aga nagunii on meil juuni algus tihti veel selline jahedapoolne, nii et sel ajal koolis käimine vast pole nii suur piin kui üldiselt arvatakse.

Ka meie koolist antakse alati toit kaasa,kui klass läheb kusagile. Näiteks käiakse paar korda aasta Tallinnas teatris või muuseumides, minnakse hommikul ja tullakse pealelõunal. Alati antakse kaasa pirukat, õuna, kõrrejooki.
Ka nüüd iimase nädala kahepäevasele ekskursioonile anti kooli poolt toidupakid kaasa. Selle eest on ju kohalik omavalitsus maksnud.

Minu lapsed on koolis alati mingi näksi kaasa saanud kui koolist väljas tegevus.

Mulle lapsevanemana väga meeldivad need lastega tegemised ja käimised kooliaasta lõpus ja tegelikult ju ka enne talvist vaheaega on viimane nädal niisama lullitamine. Omast kooliajast mäletan ikka ekskursioone jm ettevõtmisi, mitte matemaatikatundi.
Mis mulle selle asja juures aga ei meeldi: suurte suudega räägivad haridustegelased meil ju, kui pingeline on õppetöö, ei jõua programmi aastaga läbi võtta, vaja teha kooliaasta pikemaks jne jne. Kuidas siis jätkub aega viimastel nädalatel enne poolaastate lõppe lastega puhata ja mängida?
Olgu siis üks või teine: kas õpitagu kogu aasta iga päev, higimull otsa ees, ja räägitagu pingelisest programmist. Või tehtagu lastega üritusi, aga ärgu siis räägitagu, et programm on pingeline, ei jõua läbi võtta.

Reedeni toimus koolis õppetöö, paari erandliku päevaga, kuid need olid sisustatud samas mahus õppetööga. Sättisime end reedel kogu perega maale ja eile tagasi – 6 inimest, kokku 640 kilomeetrit. Tagasi sellepärast, et lapsel oli täna koolis tunnistuste jagamise päev ja homme toimub aktus. Kummagi kestus 1h. Laps sellises vanuses, et päris üksi koju tagasi veel ei saada. Laps+saatja bussipilet koos kõigi ebamugavustega nagu suuremas keskuses ümberistumine ja ooteaeg maksab aga samapalju kui kogu pere autosõit.

Sellistest \”koolipäevadest\” mingisugust kasu küll pole, õpitakse maast-madalast tagumikutunde istuma.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Reedeni toimus koolis õppetöö, paari erandliku päevaga, kuid need olid sisustatud samas mahus õpppetööga. Sättisime end reedel kogu perega maale ja eile tagasi – 6 inimest, kokku 640 kilomeetrit. Tagasi sellepärast, et lapsel oli täna koolis tunnistuste jagamise päev ja homme toimub aktus. Kummagi kestus 1h. Laps sellises vanuses, et päris üksi koju tagasi veel ei saada. Laps+saatja bussipilet koos kõigi ebamugavustega nagu suuremas keskuses ümberistumine ja ooteaeg maksab aga samapalju kui kogu pere autosõit.

Sellistest \”koolipäevadest\” mingisugust kasu küll pole, õpitakse maast-madalast tagumikutunde istuma.[/tsitaat]
meil on umbes sama teema. ja viimast aastat kannatasin selle välja. edaspidi luban lapsel lihtsalt koju jääda, et kogu pere ei peaks selle jama all kannatama. hinded on juba nädal tagasi välja pandud, kui see paber jääb saamata, ei kaota laps mitte midagi.

Mina küll ei saa aru, miks ram süsteem nii hirmus hea on ja vana süsteem halb. Jõuluvaheaeg on ju loomulik ja tore. Kevadvaheaeg pole ka hullu, aprill on viimasel ajal samuti sopane olnud. Aga juuni on sageli päikseline, samuti ihkab hing juba mais rändama ja õue mängima ja õppetööks on tähelepanu hajunud, pea väsinud, aga peagi ongi suvevaheaeg ja see annab jõudu. Arvata võibl, et kui sinna nüüd nii-öelda suvetöö jagu õppepäevi juurde panna, siis nende kasutegur üsna väike ja õppimine ebaefektiivne, samas aga kahjutegur kindel. Ses mõttes, et kellele meeldib ram süsteem, saab ju käia ram koolis, aga miks peaks kõik koolid äkki ram kooliks hakkama?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina küll ei saa aru, miks ram süsteem nii hirmus hea on ja vana süsteem halb. Jõuluvaheaeg on ju loomulik ja tore. Kevadvaheaeg pole ka hullu, aprill on viimasel ajal samuti sopane olnud. Aga juuni on sageli päikseline, samuti ihkab hing juba mais rändama ja õue mängima ja õppetööks on tähelepanu hajunud, pea väsinud, aga peagi ongi suvevaheaeg ja see annab jõudu. Arvata võibl, et kui sinna nüüd nii-öelda suvetöö jagu õppepäevi juurde panna, siis nende kasutegur üsna väike ja õppimine ebaefektiivne, samas aga kahjutegur kindel. Ses mõttes, et kellele meeldib ram süsteem, saab ju käia ram koolis, aga miks peaks kõik koolid äkki ram kooliks hakkama?[/tsitaat]
Aga miks peaks kõik koolid peale RaMi jätkuvalt selle iidamast-aadamast-nõukaaegse süsteemi järgi toimima?

RaM süsteem annab juurde ühe talvise vaheaja veebruari lõpus, lükkab kevadvaheaja rohkem kevadesse ning nihutab suvevaheaja alguse ca nädalakese kaugemale.
Kõik veerandid on ühepikkused.
Normaalne ju.
Aga näib, et suurem osa inimesi on selles vanas süsteemis ikka nii kõvasti kinni, et nädalakese nihutamine siia-sinna tundub hirmsa pühaduseteotusena.

Praeguse õppekava läbivõtmise kiiruse juures võib rahulikult selle ühe nädala veebruaris anda ja suvepuhkus võib ikka samal ajal hakata – sisuliselt on 1,5 nädalat maha visatud aega olnud… Noh, kuidas kellele muidugi, osad lapsed saavad ehk tänu klassiekskursioonidele ja piknikele neid asju/kohti esimest korda teha ja näha, kuid pugeda selle taha, et programmi ei jõuta läbi võtta ja SELLE pärast tuleb suvevaheaega lühendada, sellega pole päris nõus.

Tahan ka öelda seda, et võiks ära jätta laste ja vanemate mõnitamise aasta lõpus 1 tund kestvate üritustega. Hinded pannakse ju välja nädal varem. Meie koolis on ka olnud viimased 10 päeva (terve eelmine nädal, eile ja täna on aktus) mingid punnitatud tegevused. Mul pole midagi selle vastu, kui lapsel on ekskursioon, kui käiakse klassiga loomaaias, kui on maastikumäng. Aga olgu siis ka asjalikud asjad. Näiteks eelmisel nädalal oli üks päev, vist neljapäev, mille sisuks oli: õpikute äraandmine. Andnud selle päeva siis lastele vabaks, õpikuid saab väga hästi ära anda kolmapäeval pärast kooli või reedel enne maastikumängule minekut.
Meil on olnud ka lastevanemate koosolek, kus õpetaja küsib südamest ohates: kellel on ideid, mida kooliaasta lõpus lastega teha? Seejuures ei sobi asjad, mis maksavad suhteliselt palju, ntx seikluspark jäi kavast välja.
Mina tõesti ei saa aru, miks ei oleks võinud anda lastele reedel tunnistusi? Tavaliselt ongi veerandid ja õppeaastad lõppenud koos nädalaga, reedel. Milleks sel aastal need kaks mõtetut päeva?
Meie elame linnas, laps sõidab kooli 20 min bussiga ise. Aga kujutan ette nende vanemate nördimust, kes peavad sõidutama last kuhugi \”õpikuid ära andma\”. Või mingi tunniajane maastikumäng kooliaias, pärast mida peab lapse jälle koju sõidutama. Kui vanemad käivad mõlemad tööl, siis polegi sellise sõidutamise võimalust. Mul on lapsel üks sõber, kes elab ilma bussiühenduseta kohas ja nende perel on aastalõpud (ja ka enne jõuluvaheaega) paras peavalu. Tavaliselt koolipäeval viiakse laps kell 8 kooli ära enne oma tööpäeva algust. Aga need linnukese kirja saamiseks tehtavad tunniajased üritused algavad ju kell 10 või 11, ja lõpevad tund või paar hiljem.
Veel kord: väg tore, kui lapsel on ekskursioon. Kestab terve päeva. Väga tore, kui on maastikumäng, näiteks 3 tundi, või siis kombineeritud mingi muu üritusega. Aga koolid, palun ärge mõnitage lapsi ja vanemaid tund aega kestvate ettevõtmistega. Kõik lapsed ei ela kooli kõrval, et tunnikeseks ära lipata oleks ok.
Tegelikult võiks sellised üritused nimetada juba suvevaheaja osaks. Ütleme, et õppetöö lõppes ära 25.mail ja algas suvevaheaeg. Aga kool pakub ühe või kahe nädala vältel veel lastele vaba aega sisustavaid tegevusi. Nagu linnalaager vms. Ainult et see oleks vabatahtlik. Tahan, saadan lapse juba ära maale vanaema juurde. Tahan, lähen lapsega koos Hispaaniasse reisile. Kui aga maavanaema pole ja pean ise tööl käima, siis on ju väga teretulnud võimalus, et laps saab mõnda aega pärast õppetöö lõppu veel koolis aega sisustada.