Küsimus siis koolilaste (ehk siis mitte enam väikelapse ealiste laste) emadele. Et kui oleks 1 asi, mida saaksite teisiti teha (nn. tagantjärgi tarkus) või jätaksite üldse tegemata lapse lapsepõlves, mis see oleks ja miks? Või näiteks, et mida oleksite pidanud tegema, jätsite aga tegemata ja nüüd tagantjärgi kahetsete. Oskate välja tuua midagi?
🙂
Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )
Teema: Mida teeksite teisiti/ jätaksite tegemata kui oleks võimalik aega tagasi kerida?
11.03.2012 13:28
To report this post you need to login first.
11.03.2012 13:34
Panin lapse muusika süvaõppe klassi, teades, missugune klassijuhataja on. Laps pole eriti tugev muusikas (katsetega ta sisse sai). Hoopis olulisemaks osutus klassijuhataja, kes andis põhiaineid. No mul oleks võimalik olnud ta ka paralleelklassi panna, kus südamega ja põhjalik õpetaja. Ei tea, mis loll soov see mul oli… No põhimõtteliselt sai laps õpitud ka selle nn ebameeldiva õpetajaga. Lihtsalt pidin palju kodus asju üle õpetama (olen ise pedagoog).
To report this post you need to login first.
11.03.2012 14:12
Oleksin katsetanud ka muudesse koolidesse. Mõtlesin tookord, et kodulähedane on parim. Ei olnud, kooli õhkkond oli nagu sõjaväes ja laps keeldus lõpuks kooli minemast. Kusjuures õppimine on alati korras olnud, kuid puudu jäi tunnustusest ja individuaalsest tagasisidest.
To report this post you need to login first.
11.03.2012 16:51
Oleksin riielnud lapsega vähem ja suhtunud asjadesse teisiti. Praegu, vanemast peast mõtlen, miks küll noorelt nii kergesti ärrtutakse. Praegu väiksem laps teeb samu asju, aga ma ei ärritu, pigem muigama panevad ta jonnihood jms asjad. Ja iga kord tuleb meelde, et vanem laps sai pahandada asjade eest, mille eest väiksem enam ei saa. Või vahel ärritusin lapse peale, kuigi polnud põhjust, oli lihtsalt endal halb päev. Õnneks suurem laps seda ei mäleta, ju need polnud siis nii sageli ikkagi, aga ennast küll piinab vahest.
To report this post you need to login first.
11.03.2012 17:07
Oleks pööranud rohkem tähelepanu lapse isa geneetikale, enne kuiüldse selle inimesega lapse saada otsustasin.
To report this post you need to login first.
11.03.2012 17:07
Kahetsen, et pahandasin karmilt oma hilislugejaga, oleksin pidanud ainult tunnustamisega motiveerima. Vigadesse ja jonni rahulikult suhtuma.
Kahetsen, et ei suutnud ennast tagasi hoida ja meeleheite ja ärrituse seisundis võrdlesin teda teiste, \”tublide\” lastega.
See ja igasugused muud liigsed pahandamised kujundvad lapses madalalt enesehinnangut ja seda on juba keeruline muuta.
To report this post you need to login first.
11.03.2012 17:09
Oleksin pannud lapse eelkooli ja saatnud koolikatsetele. Ma olin seda meelt, et algklassides on parim kodukool ja las laps olla laps nii kauqa kui võimalik. Tegelikkuses on kujunenud nii, et laps igavleb tundides ja õppimine läheb lennates, samas saab märkusi tundide segamise eest (puudub eelkoolist saadav harjumus+igav, sest õpitempo aeglane).
To report this post you need to login first.
11.03.2012 17:56
Oleks vanaema ta elust välja jätnud!
To report this post you need to login first.
11.03.2012 22:19
Ma olen vist suht õnnelik inimene aga ma tõesti ei oska öelda et oma teismelisega seoses tahaksin et oleks ise midagi teisiti teinud.
To report this post you need to login first.
11.03.2012 22:38
Mina otsustasin kolida Norrasse kui laps oli 6-aastane. Ta läks siit lasteaiast joonelt sealsesse esimesse klassi (kevadel) ja sai seal käia 2 kuud. Seega esimene klass jäi sisuliselt vahele. See andis end ikka pikalt tunda.
Teine asi, et oleks võinud oma kolimisega paar aastat oodata, et laps oleks saanud Eestis minna esimesse klassi ja vast ka teise ja kolmandasse. Mõtlesin, et parem kui laps alustab esimest klassi seal riigis, kus on plaan pikemalt elada. Enam ma nii ei arva, parem ikkagi kui laps saab kooliteed alustada oma emakeeles omale tuttavas keskkonnas.
To report this post you need to login first.
12.03.2012 07:37
Väga hea teemaalgatus!
Midagi tagantjärgi ei kahetse ning probleeme ei ole aga tunnen ise, et olen siiani liiga palju pööranud tähelepanu laste intellektuaalsele arendamisele ja liiga vähe heale kasvatusele, üksteisega arvestamisele ja hoolimisele, nõrgemate aitamisele.
Loomulikult on parim kasvatus sellistes asjades eeskuju ja tegelikult on minu lastes need omadused olemas aga arvan siiski, et sellele tuleb rohkem rõhku panna, kui ma seni olen teinud.
Loodan, et jõuan oma viga veel parandada: lapsed 1, 6 ja 11 aastased.
To report this post you need to login first.
12.03.2012 08:12
Oleks lapse pannud kohe kodulähedale kooli, oleks jäänud ära need hommiused kooli vedamised ja siis tagasi toomised. Kindlasti oleks lapsel kujunenud välja oma sõbrad nüüd neljandas klassis ja teist aastat uues koolis ja ei ole kujunenud sõpru.
To report this post you need to login first.
12.03.2012 09:06
Mina ei lööks väikelast kordagi vitsaga, nõuaks endale regulaarselt vaba aega, mil saaksin närvi puhata ja seega oleksin rahulikum ema. Ma ei viiks oma niigi ärevat väikelast lärmakatesse kohtadesse nagu Õllesummer ja Juku Mängutuba. Ma ei kuulaks kedagi, kes üritab mulle mõista anda, et laps tuleb kiiresti enda küljest maha raputada ja lasta tal kõik ise teha (õnneks küll kuulasin sellist juttu, aga ei toiminud selle järgi). Ma ei karjuks kordagi söömishäiretega lapse peale kui ta ei suuda süüa. Oijah, esimese ja probleemsema lapsega teeks nüüd nii mõndagi teisiti.
To report this post you need to login first.
12.03.2012 09:30
Mina oleksin lastega kauem kodus. Minu lapsed läksid 1,6 aastaselt sõime. Arvan, et õige aeg oleks olnud 2-2,5 aastaselt. Ise ma seda teha ei saanud aga teistele soovitaks väga.
To report this post you need to login first.
12.03.2012 10:01
Uue elukaalase tekkides oleks pidanud jõulisemalt seisma oma lapse huvide eest – oleks pidanud jätma rohkem aega endale ja lapsele kahekesi olemiseks, samuti võtma ette radikaalsemaid samme, et kaks olulist, aga väga erinevat meest minu elus – poeg ja mees, omavahel paremini klappima saaks.
To report this post you need to login first.
12.03.2012 16:19
kahetsen väga, et lasin oma lapse isal ennast raseduse ajal nii endast välja viia, et olime mõlemad sündimata lapsega hapnikupuuduses. oleks ma teadnud, millist kahju minu hüsteeria lapse närvisüsteemile teeb, oleksin õigel ajal professionaalset abi otsinud. mees läks minema nagunii, aga kahjustatud närvidega lapsega pean mina hakkama saama. laps küll nyyd juba koolipoiss, aga tema hinge- ja vaimuelu on pideva jälgimise all siiani.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.03 16:19; 13.03 09:34;
To report this post you need to login first.
12.03.2012 23:20
Mina ei oleks nii range:) Millegipärast püüdsin ma olla ülipüüdlik ja ülikorralik ema, kes soovis alateadlikult oma esimesest lapsest teha musterlast, kes alati arvestaks teistega, oleks viisakas, edukas ja tubli. Temast kasvaski väga korralik ja tubli, aga veidi närviline laps. Ônneks loksus kôik paika juba teise lapse sünniga ja ma ôppisin oma lapsi armastama täpselt sellistena nagu nad on. Ebaônnestumiste üle olen ôppinud naerma. Naeruga jôuab kaugele.
To report this post you need to login first.
13.03.2012 08:16
Ma saaks esimese lapse hiljem. Praegu saan aru, et 25-aastasena ma ei olnud veel valmis lapsesaamiseks. Oma elu oli veel vaja elada. Tundsin väga tihti, et laps on takistus, kui sõbrad kutsusid meid välja. Läksin ka tööle enne lapse aastaseks saamist.
Teise lapse sain pea kümme aastat hiljem ja tunnen, et temale olin hulga parem ema. Nautisin teise lapsega kodusolemist väga, samas kui esimese kõrvalt kibelesin tööle. Väljas ei tahtnud enam eriti käia ja teise lapsega olid tuttavatel ka juba kõigil väikesed lapsed, nii et kokkusaamised olid perepeod.
Kolisime esimese lapsega ka ühest üürikorterist teise ja mu vaene lapseke käis neljas erinevas lasteaias:(
To report this post you need to login first.
13.03.2012 09:34
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Oleksin katsetanud ka muudesse koolidesse. Mõtlesin tookord, et kodulähedane on parim. Ei olnud, kooli õhkkond oli nagu sõjaväes ja laps keeldus lõpuks kooli minemast. Kusjuures õppimine on alati korras olnud, kuid puudu jäi tunnustusest ja individuaalsest tagasisidest. [/tsitaat]
mis kool see oli?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.03 16:19; 13.03 09:34;
To report this post you need to login first.
13.03.2012 18:01
aga mis kool see on, mille ümber on palju problemaatikat?
enda lapsele ka kooli valimine ees.hea oleks teada, millest võiks hoiduda.
To report this post you need to login first.
15.03.2012 09:26
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Oleks vanaema ta elust välja jätnud![/tsitaat]
Miks küll? Kas läksid ise varakult tööle ja jätsid lapse täitsa vanaema kasvatada või kuidas vanaema nii palju ja negatiivselt on mõjutanud? Või elasite ämma juures?
Meil on küll vanaema lapse parim sõber, käib seal pea iga nädalavahetus ja räägib sellest pärast terve nädala. Teevad pannkooke, meisterdavad, koovad, jalutavad metsas, hoolitsevad aia eest, mängivad koeraga… Ei kujuta elu ilma vanaemata ettegi. Laps hetkel neljane.
To report this post you need to login first.
Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
