Kes teil siis kodutöid teeks, kui teil poleks lapsi?
Kodutöid teevad need, kes selles kodus elavad, loomulikult. Kõigil pereliikmetel on eakohased ja jõukohased tööd, kuidas siis muidu? Iseisevaks eluks valmistutakse järk-järgult, koos õigustega lisandub ka kohustusi. 14-aastane võib seksida, aga mitte majapidamistöid teha?
Kui tublid lapsed teil on, minu 15a poisi ainuke kohustus on oma tuba korras hoida ja kõik. Vahest harva kui tal tuju on teeb süüa ka.
Lapsed ei ole niivõrd tublid vaid neil ei jää midagi muud üle, me lapsevanematena sunnime neid osalema kodutöödes.
neid vastuseid lugedes tundub, et paljudes peredes on ebameeldivaimad tööd tõesti laste kaela surutud ja kohati tekib küsimus, et kas vanemad ise ka mingeid kodutöid teevad lisaks laste sundimisele?
kui mina töölt tulen, siis on mul õhtu vaba. lapsed tulevad umbes samal ajal koolist (gümnaasium ja põhikooli lõpp), trennipäevadel jõuavad hiljemgi. siis on neil veel hunnik õppimist koju jäetud, mis tuleb järgmiseks päevaks ära teha või selgeks õppida – millal neil see aeg kogu kodu koristamiseks, masinate tühjendamiseks ja täitmiseks, muru niitmiseks või lume rookimiseks on? ja mida lapsevanemad sel ajal teevad, pikutavad diivanil ja vaatavad telekat? millal lapsed puhkavad, kui peale pikka koolipäeva veel hunnik kodutöid nende teha jäetakse?
Miks Su lapsed alles kell 18 koju tulevad? Trennid-ringid on meelelahutus, mitte töö.
Otse loomulikult õpivad ja harjuvad lapsed järk-järgult kodutöödes osalema, vanemad ei ole laste teenijad! Vaba aega on lastel kindlasti rohkem kui täiskasvanutel.
trennid-ringid on lisaks meelelahutusele lapse arenguks vajalikud, et muidu tundide viisi istuv laps end füüsiliselt liigutaks, mitte ei rasvuks koolipingis. laste vähene liikumine on järjest süvenev probleem ja minu jaoks on lapse füüsiline liikumine trennis märksa olulisem kui tolmuvabad põrandad.
vaba aega on palju ehk nendel lastel, kes käivad ja teevad koolis nii vähe, kui võimalik. kui laps käib koolis, õpib korralikult, käib trennis, osaleb mõnes teaduskoolis jne, siis nendel lastel on kindlasti vaba aega märksa vähem kui 8 h päevas töötaval vanemal.
jah, ka minu lapsed vahel tühjendavad vahel nõudepesumasinat jms, aga see ei ole nende igapäevane kohustus. lapsed ei ole ka vanemate jaoks teenijad. kui kodu on tolmune, aga ma ei jõua/viitsi/taha seda koristada, siis las olla tolmune, laste uneaja arvelt ma neidki koristama ei sunni
Kui tublid lapsed teil on, minu 15a poisi ainuke kohustus on oma tuba korras hoida ja kõik. Vahest harva kui tal tuju on teeb süüa ka.
Lapsed ei ole niivõrd tublid vaid neil ei jää midagi muud üle, me lapsevanematena sunnime neid osalema kodutöödes.
neid vastuseid lugedes tundub, et paljudes peredes on ebameeldivaimad tööd tõesti laste kaela surutud ja kohati tekib küsimus, et kas vanemad ise ka mingeid kodutöid teevad lisaks laste sundimisele?
kui mina töölt tulen, siis on mul õhtu vaba. lapsed tulevad umbes samal ajal koolist (gümnaasium ja põhikooli lõpp), trennipäevadel jõuavad hiljemgi. siis on neil veel hunnik õppimist koju jäetud, mis tuleb järgmiseks päevaks ära teha või selgeks õppida – millal neil see aeg kogu kodu koristamiseks, masinate tühjendamiseks ja täitmiseks, muru niitmiseks või lume rookimiseks on? ja mida lapsevanemad sel ajal teevad, pikutavad diivanil ja vaatavad telekat? millal lapsed puhkavad, kui peale pikka koolipäeva veel hunnik kodutöid nende teha jäetakse?
Miks Su lapsed alles kell 18 koju tulevad? Trennid-ringid on meelelahutus, mitte töö.
Otse loomulikult õpivad ja harjuvad lapsed järk-järgult kodutöödes osalema, vanemad ei ole laste teenijad! Vaba aega on lastel kindlasti rohkem kui täiskasvanutel.
trennid-ringid on lisaks meelelahutusele lapse arenguks vajalikud, et muidu tundide viisi istuv laps end füüsiliselt liigutaks, mitte ei rasvuks koolipingis. laste vähene liikumine on järjest süvenev probleem ja minu jaoks on lapse füüsiline liikumine trennis märksa olulisem kui tolmuvabad põrandad.
vaba aega on palju ehk nendel lastel, kes käivad ja teevad koolis nii vähe, kui võimalik. kui laps käib koolis, õpib korralikult, käib trennis, osaleb mõnes teaduskoolis jne, siis nendel lastel on kindlasti vaba aega märksa vähem kui 8 h päevas töötaval vanemal.
jah, ka minu lapsed vahel tühjendavad vahel nõudepesumasinat jms, aga see ei ole nende igapäevane kohustus. lapsed ei ole ka vanemate jaoks teenijad. kui kodu on tolmune, aga ma ei jõua/viitsi/taha seda koristada, siis las olla tolmune, laste uneaja arvelt ma neidki koristama ei sunni
Eee…. tolmuvaba põranda jaoks tuleb ka liikuda!
Liikumine oli meil vanasti ikka meelelahtus ja puhas rõõm, miks sellest kohustus on saanud?
Need, kes tõesti korralikult õpivad, saavad koolitöödega hakkama juba koolis.
Keegi pole kellegi jaoks teenija, kõik hoolitsevad kodu eest. Miks uneaja arvelt? Miks mite ekraaniaja arvelt?
Kui tublid lapsed teil on, minu 15a poisi ainuke kohustus on oma tuba korras hoida ja kõik. Vahest harva kui tal tuju on teeb süüa ka.
Lapsed ei ole niivõrd tublid vaid neil ei jää midagi muud üle, me lapsevanematena sunnime neid osalema kodutöödes.
neid vastuseid lugedes tundub, et paljudes peredes on ebameeldivaimad tööd tõesti laste kaela surutud ja kohati tekib küsimus, et kas vanemad ise ka mingeid kodutöid teevad lisaks laste sundimisele?
kui mina töölt tulen, siis on mul õhtu vaba. lapsed tulevad umbes samal ajal koolist (gümnaasium ja põhikooli lõpp), trennipäevadel jõuavad hiljemgi. siis on neil veel hunnik õppimist koju jäetud, mis tuleb järgmiseks päevaks ära teha või selgeks õppida – millal neil see aeg kogu kodu koristamiseks, masinate tühjendamiseks ja täitmiseks, muru niitmiseks või lume rookimiseks on? ja mida lapsevanemad sel ajal teevad, pikutavad diivanil ja vaatavad telekat? millal lapsed puhkavad, kui peale pikka koolipäeva veel hunnik kodutöid nende teha jäetakse?
Noh, üheksa koolikuu jooksul on muruniitmist näiteks vähem kui kolme suvevaheajakuu jooksul. Niitmine ja koristamine jms toimub ikka nädalavahetusel. Masinate tühjendamine toimub suht jooksvalt, nõusid pesime näiteks kord kahe päeva tagant, ehk siis kummalgi teismelisel u kord nelja päeva tagant tühjendada – ei ole ju väga palju tahetud? Mida mina sel ajal teen, no mina olen näiteks see, kes täidab/käivitab neid pesumasinaid, pesen potte-panne, tegelikult kuivatist nende tuppa viin ka riided ise jalust ära. Sel ajal, kui nemad kartuleid koorivad, valmistan mina liha. Sel ajal, kui nemad oma tube koristavad, koristan mina elutuba, et seal üldse saaks tolmu imeda.
Aga selle peale ma katsun küll mõelda, et ma ei jätaks lastele kõige ebameeldivamaid töid. Kui on vaja teha mitut asja paralleelselt, siis annan teada, et on sellised ja sellised tööd, valige – mulle jääb siis see viimane ehk kõige ebapopulaarsem. Ajal, kui väikeõe jalust eemal hoidmine oli eraldi töö, oli see väga minev kaup (muidu ma lapsehoidmist laste ülesandeks ei pea).
Kes teil siis kodutöid teeks, kui teil poleks lapsi?
Kui poleks lapsi, poleks nii palju kodutöid üldse vaja teha. Mina isiklikult ei käi näiteks rasvaste näppudega mööda uksepiitasid ja peegleid, ei pese hambaid nii, et kogu peegel ja seinad on pritsmeid täis, ei pudista küpsist keset elutoa vaipa ega tõsta toitu nii, et kogu köögikapi uks on niresid täis, ei lõigu paberit nii, et kogu põrand on paberitükke täis, ei kõnni poriste saabastega kõiki tube läbi jne. Lisaks ei rooma ma kooliriietega põlvili mööda põrandat ega lödista koolipluusile iga päev toiduniret rinnale või ei otsusta akrüülvärviga maalima hakata oma parimate teksade ja pluusiga. Ega sel ajal, mil lapsed tööd teevad, vanemad ju diivanil ei lesi. Vanemad teevad kodutöid ikka kordades rohkem kui lapsed. Mingiks teenijaks olemisest ei anna rääkidagi.
Aga selle peale ma katsun küll mõelda, et ma ei jätaks lastele kõige ebameeldivamaid töid.
Mina ka olen seni nii püüdnud teha, aga tundub, et pean lastele hakkama ka rõvedamaid töid õpetama, sest neil on “printsessisündroom”. Neil on komme niipea kui mingit lappi peavad kasutama oma sodi kokku pühkimiseks, seda kahe näpuga nina kirtsus hoida, kuigi lapid on kõik pesuvahendiga puhtaks pestud. Ja siis nad ühe näpuga ebaefektiivselt ja halvasti pühivad nagu printsessid kõik üle ääre maha ja panevad siis pesemata lapi nutsu haisema. Isegi kummikinnastega teevad sama moodi. Päris veider oleks, kui nad kodust välja lähevad nii, et ei oska enda järelt puhtust pidada, sest lapp tundub vuih ja rõve.
neid vastuseid lugedes tundub, et paljudes peredes on ebameeldivaimad tööd tõesti laste kaela surutud ja kohati tekib küsimus, et kas vanemad ise ka mingeid kodutöid teevad lisaks laste sundimisele?
Mina näiteks annan lastele alati valida. Teatud hulk töid on vaja teha, millist neist tahad teha. Oma kohustuse võib millegi muu vastu ära ka vahetada. Ma tahaks näha seda vanemat, kes suudab panna teismelised endast rohkem tööd tegema või enda töödest rõvedamaid töid tegema. Lastele läheb ikka kõigis peredes enamasti kergem osa töödest. Muidugi mõistlik oleks lapsele ikka iga tööd õpetada, enne kui see iseseisvasse ellu astub.
jah, ka minu lapsed vahel tühjendavad vahel nõudepesumasinat jms, aga see ei ole nende igapäevane kohustus. lapsed ei ole ka vanemate jaoks teenijad. kui kodu on tolmune, aga ma ei jõua/viitsi/taha seda koristada, siis las olla tolmune, laste uneaja arvelt ma neidki koristama ei sunni
Ma arvan, et selline asi on pigem logistikaoskuse ja ettemõtlemise oskuse puudus, kui ei mahu ühte ja samasse päeva nii puhkust kui väike 5-15 minutit kestev kodutöö. Ajaplaneerimise ja tegevuse efektiivseks muutmise õppimine on üks kõige olulisemaid oskuseid, mille laps võiks kodust saada.
neid vastuseid lugedes tundub, et paljudes peredes on ebameeldivaimad tööd tõesti laste kaela surutud ja kohati tekib küsimus, et kas vanemad ise ka mingeid kodutöid teevad lisaks laste sundimisele? kui mina töölt tulen, siis on mul õhtu vaba. lapsed tulevad umbes samal ajal koolist (gümnaasium ja põhikooli lõpp), trennipäevadel jõuavad hiljemgi. siis on neil veel hunnik õppimist koju jäetud, mis tuleb järgmiseks päevaks ära teha või selgeks õppida – millal neil see aeg kogu kodu koristamiseks, masinate tühjendamiseks ja täitmiseks, muru niitmiseks või lume rookimiseks on? ja mida lapsevanemad sel ajal teevad, pikutavad diivanil ja vaatavad telekat? millal lapsed puhkavad, kui peale pikka koolipäeva veel hunnik kodutöid nende teha jäetakse?
Mina ka loen ja imestan neid vastuseid. Lähtun samamoodi põhimõttest, et me (vanemad) ja 2 gümnaasiumiealist last jõuame koju enam-vähem samal ajal, aga meil on erinevalt nendest õhtu vaba. Nemad hakkavad õhtul veel järgmiseks päevaks õppima. Seega on nende ainsaks kohustuseks koeraga õhtul jalutamas käia, mida nad teevad olenevalt ilmast täitsa vabatahtlikult. Vahel jagavad omavahel päevad ära, kuid tihti lähevad kahekesi koos. Enda järelt koristamine ja enda toa korrashoid on elementaarne. Muide, kui kõik enda järelt kohe kõik ära koristavad, siis on majapidamistööde maht ka tunduvalt väiksem. Enda järelt koristama on nad juba väiksest peale õpetatud.
Kui neil aega on, siis vahel abistavad ka söögitegemisel. Suviti vahel suvilas ka muruniitmisel ja muudel aiatöödel, kuid peale me ei sunni. Suvel mõlemal mitu trennilaagrit ja arusaadavalt on vaja ka aega puhkamiseks ja sõpradega kohtumiseks.
millal lapsed puhkavad, kui peale pikka koolipäeva veel hunnik kodutöid nende teha jäetakse?
Ma arvan, et teil jääb lihtsalt vale mulje, et lisaks koolipäevale jääb lastele veel hunnik kodutöid teha. Meil peavad lapsed näiteks iga kolme päeva tagant veetma korda-mööda 5 minutit tühjendades-täites nõudepesumasinat. Koolipäevadel lisandub neile kohustustele neil, kellel on kõik õpitud ja juba kaks tundi nutiseadmes istutud, näiteks palve salat söögi kõrvale teha (maksimum 10 minutit) seni kuni mina moorpraadi valmistan, katki läinud dressipükstele kummi sisse ajan, laste poolt pärastlõunal koolist tulnuna täis pudistatud-lögastatud köögi üle pühin-pesen, sest ükski laps ei tunnista, et tema see oli, kes enda järelt koristamata jättis. Mõnel päeval aitan ühel lapsel vene keelt õppida ja keedan samal ajal suppi, soolan kurke ning pesen pesumasinatäie pesu ja palun kahel lapsel, kel juba õpitud, pesu kuivama riputada (võtab kahe peale jällegi max 5 minutit). Kolmandal päeval pesen rõdu valgetelt servadelt poriseid kindajälgi, vaaritan ahjuvormi, pühin tubade põrandad, kinnitan lapse jopele uue helkuri, käin poes, sorteerin kuivavad riided ja lapin kokku. Samal ajal peab üks lastest minuti oma päevast kulutama tühjade purkide keldrisse viimisele või prügikasti tühjendamisele. Jne. Kord kahe nädala tagant on rohkem koristamist, kus kõik servad ja nurgatagused suure kambaga läikima saavad. Siis peavad tõesti lapsed kõiges osalema, aga selles ongi kogu pere panustamise võlu, et kõigile jääb aega ka suusatamas käimiseks või raamatu lugemiseks, sest kambakesi maja korralikult üle pesemine võtab vaid paar tundi, samas kui üksi läheb kordades kauem. Kui on suurem lumetuisk siis mina ja mees lükkame lund 3 tundi, lapsed osalevad vaid niipalju, et vabal päeval, kui vanemad on muude kiirete toimetustega rakkes, viskavad ühe lühikese kitsa teeraja majast autoni kolme peale lumevabaks, max. 15 minutit orjatööd. Kui on suvel marjakorjamine, korjab iga laps ühe põõsa, mina korjan 15 põõsatäit marju jne. See, et lapsed igas töös osalevad ei tähenda sugugi orjatööd.
neid vastuseid lugedes tundub, et paljudes peredes on ebameeldivaimad tööd tõesti laste kaela surutud ja kohati tekib küsimus, et kas vanemad ise ka mingeid kodutöid teevad lisaks laste sundimisele? kui mina töölt tulen, siis on mul õhtu vaba. lapsed tulevad umbes samal ajal koolist (gümnaasium ja põhikooli lõpp), trennipäevadel jõuavad hiljemgi. siis on neil veel hunnik õppimist koju jäetud, mis tuleb järgmiseks päevaks ära teha või selgeks õppida – millal neil see aeg kogu kodu koristamiseks, masinate tühjendamiseks ja täitmiseks, muru niitmiseks või lume rookimiseks on? ja mida lapsevanemad sel ajal teevad, pikutavad diivanil ja vaatavad telekat? millal lapsed puhkavad, kui peale pikka koolipäeva veel hunnik kodutöid nende teha jäetakse?
Mina ka loen ja imestan neid vastuseid. Lähtun samamoodi põhimõttest, et me (vanemad) ja 2 gümnaasiumiealist last jõuame koju enam-vähem samal ajal, aga meil on erinevalt nendest õhtu vaba. Nemad hakkavad õhtul veel järgmiseks päevaks õppima. Seega on nende ainsaks kohustuseks koeraga õhtul jalutamas käia, mida nad teevad olenevalt ilmast täitsa vabatahtlikult. Vahel jagavad omavahel päevad ära, kuid tihti lähevad kahekesi koos. Enda järelt koristamine ja enda toa korrashoid on elementaarne. Muide, kui kõik enda järelt kohe kõik ära koristavad, siis on majapidamistööde maht ka tunduvalt väiksem. Enda järelt koristama on nad juba väiksest peale õpetatud.
Kui neil aega on, siis vahel abistavad ka söögitegemisel. Suviti vahel suvilas ka muruniitmisel ja muudel aiatöödel, kuid peale me ei sunni. Suvel mõlemal mitu trennilaagrit ja arusaadavalt on vaja ka aega puhkamiseks ja sõpradega kohtumiseks.
Ja kuidas need gümnaasiumiealised siis äkki ühel päeval ärkavad ja oskavad-suudavad kõike teha? Kui päeva sisse ei mahu 15min majapidamistöid, vajab ka ajaplaneermisoskus tõsist harjutamist.
neid vastuseid lugedes tundub, et paljudes peredes on ebameeldivaimad tööd tõesti laste kaela surutud ja kohati tekib küsimus, et kas vanemad ise ka mingeid kodutöid teevad lisaks laste sundimisele? kui mina töölt tulen, siis on mul õhtu vaba. lapsed tulevad umbes samal ajal koolist (gümnaasium ja põhikooli lõpp), trennipäevadel jõuavad hiljemgi. siis on neil veel hunnik õppimist koju jäetud, mis tuleb järgmiseks päevaks ära teha või selgeks õppida – millal neil see aeg kogu kodu koristamiseks, masinate tühjendamiseks ja täitmiseks, muru niitmiseks või lume rookimiseks on? ja mida lapsevanemad sel ajal teevad, pikutavad diivanil ja vaatavad telekat? millal lapsed puhkavad, kui peale pikka koolipäeva veel hunnik kodutöid nende teha jäetakse?
Mina ka loen ja imestan neid vastuseid. Lähtun samamoodi põhimõttest, et me (vanemad) ja 2 gümnaasiumiealist last jõuame koju enam-vähem samal ajal, aga meil on erinevalt nendest õhtu vaba. Nemad hakkavad õhtul veel järgmiseks päevaks õppima. Seega on nende ainsaks kohustuseks koeraga õhtul jalutamas käia, mida nad teevad olenevalt ilmast täitsa vabatahtlikult. Vahel jagavad omavahel päevad ära, kuid tihti lähevad kahekesi koos. Enda järelt koristamine ja enda toa korrashoid on elementaarne. Muide, kui kõik enda järelt kohe kõik ära koristavad, siis on majapidamistööde maht ka tunduvalt väiksem. Enda järelt koristama on nad juba väiksest peale õpetatud.
Kui neil aega on, siis vahel abistavad ka söögitegemisel. Suviti vahel suvilas ka muruniitmisel ja muudel aiatöödel, kuid peale me ei sunni. Suvel mõlemal mitu trennilaagrit ja arusaadavalt on vaja ka aega puhkamiseks ja sõpradega kohtumiseks.
Ja kuidas need gümnaasiumiealised siis äkki ühel päeval ärkavad ja oskavad-suudavad kõike teha? Kui päeva sisse ei mahu 15min majapidamistöid, vajab ka ajaplaneermisoskus tõsist harjutamist.
Aga nende vanemad ju ka ei oska ega suuda, kui lapsed peavad kõik kodutööd ära tegema?
PS ma pole 20 a kartulit koorinud. Ma lihtsalt ei söö kodus kartulit. Näiteks. Mis mul sellest kartulikoorimisoskusest?
PS ma pole 20 a kartulit koorinud. Ma lihtsalt ei söö kodus kartulit. Näiteks. Mis mul sellest kartulikoorimisoskusest?
Ja siis tulevad meile suvepraktikumi tudengid, kes ei ole võimelised korda-mööda süüa kogu tudengikambale tegema, sest pole kunagi keegi lihtsatest odavatest toiduainetest süüa tegema õpetanud. Metsas aga pole ei poodi ega kohvikut ja tudengitel pole palju raha.
Üldiselt tulevad kasuks kõik oskused ja teadmised. Inimese aju ei ole lõpliku mahtuvusega vaid seda rohkem sinna mahub, mida rohkem sul eelnevaid seoseid ja teadmisi on. Käeline osavus teatavasti on väga oluliselt seotud ajutöö võimekusega. Ükski oskus tegelikult ei ole asjatu ning lisaks võib elus ette tulla väga erinevaid olukordi. Piisab mingist suurest globaalsest ökokatastroofist, kui meil kellelgi ei ole valida enam, mida sööme, võtame selle, mida saab.
Kui ma vaatan oma 10. klassis õppivat last, siis on tal täiskasvanustki pikemad tööpäevad. Kell 8:00 algab kool ja mitmel päeval lõpeb see alles 16.30. Koju jõudes väike puhkepaus ja seejärel ca 1,5 tundi kestev trenn 4-5 korda nädalas. Peale trenni peab veel õppima. Nädalavahetustel tihti ka võistlused. Seega me polegi lapsele kodus erilisi kohustusi pannud, peab hoidma oma toa korras ja suvel muru niitma sealt kus robotit pole. Varem meeldis talle aeg-ajalt perele süüa teha, aga nüüd on selleks vähe aega ja jaksu.
Kui ma vaatan oma 10. klassis õppivat last, siis on tal täiskasvanustki pikemad tööpäevad. 7.20 stardib kodust kooli ja mitmel päeval jõuab sealt koju alles kell 17. Seejärel puhkab korraks ja läheb ca 1,5 tundi kestvasse trenni 4-5 korda nädalas. Peale trenni peab veel õppima. Nädalavahetustel tihti ka võistlused. Seega me polegi talle kodus erilisi kohustusi pannud, peab hoidma oma toa korras ja suvel muru niitma. Varem meeldis talle aeg-ajalt perele süüa teha, aga nüüd on selleks vähe aega ja jaksu.
No sellele tõenäoliselt eelnes aeg, mil ta päevakava ei olnud nii tihe. Varasemates klassides. Mina kasutangi võimalust. Kui ei ole aega, siis ei ole, aga kui on, siis osalevad ka lapsed. Kui näen, et laps ei jõua, jääb kohustusi vähemaks. Samuti on minu ja mehega, kui minul on mingi projekti lõpptähtaeg lähedal ja vaja unetundide arvelt tööd teha, siis jälle aitab ülejäänud pere, lapsed, kellel on õpitud, teevad söögi, mees aitab lapsi õppimistes-transpordis, käib poes ja teeb kõik muu vajaliku.
PS ma pole 20 a kartulit koorinud. Ma lihtsalt ei söö kodus kartulit. Näiteks. Mis mul sellest kartulikoorimisoskusest?
Ja siis tulevad meile suvepraktikumi tudengid, kes ei ole võimelised korda-mööda süüa kogu tudengikambale tegema, sest pole kunagi keegi lihtsatest odavatest toiduainetest süüa tegema õpetanud. Metsas aga pole ei poodi ega kohvikut ja tudengitel pole palju raha.
Üldiselt tulevad kasuks kõik oskused ja teadmised. Inimese aju ei ole lõpliku mahtuvusega vaid seda rohkem sinna mahub, mida rohkem sul eelnevaid seoseid ja teadmisi on. Käeline osavus teatavasti on väga oluliselt seotud ajutöö võimekusega. Ükski oskus tegelikult ei ole asjatu ning lisaks võib elus ette tulla väga erinevaid olukordi. Piisab mingist suurest globaalsest ökokatastroofist, kui meil kellelgi ei ole valida enam, mida sööme, võtame selle, mida saab.
Eh? Kui tegemist ei ole kokapraktikaga, siis miks peab üks inimene kambale inimestele süüa tegema?
PS ma pole 20 a kartulit koorinud. Ma lihtsalt ei söö kodus kartulit. Näiteks. Mis mul sellest kartulikoorimisoskusest?
Ja siis tulevad meile suvepraktikumi tudengid, kes ei ole võimelised korda-mööda süüa kogu tudengikambale tegema, sest pole kunagi keegi lihtsatest odavatest toiduainetest süüa tegema õpetanud. Metsas aga pole ei poodi ega kohvikut ja tudengitel pole palju raha.
Üldiselt tulevad kasuks kõik oskused ja teadmised. Inimese aju ei ole lõpliku mahtuvusega vaid seda rohkem sinna mahub, mida rohkem sul eelnevaid seoseid ja teadmisi on. Käeline osavus teatavasti on väga oluliselt seotud ajutöö võimekusega. Ükski oskus tegelikult ei ole asjatu ning lisaks võib elus ette tulla väga erinevaid olukordi. Piisab mingist suurest globaalsest ökokatastroofist, kui meil kellelgi ei ole valida enam, mida sööme, võtame selle, mida saab.
Eh? Kui tegemist ei ole kokapraktikaga, siis miks peab üks inimene kambale inimestele süüa tegema?
Sest ülikoolil ei ole nii palju raha, et välipraktikumides metsas täis-cateringi tudengitele korraldada. Kas söövad kaks nädalat ise kaasa toodud külma toitu või korraldava sooja toidu tegemise ühiselt.
Kõik vanemad leiavad, et just nende nooruses omandatud oskused on kõige vajalikumad ja aitavad üle elada ökokatastroofid ja sõjad. Miks mitte õpetada last adraga kündma, reht peksma või hobust ette rakendama? Oskus kartulit koorida on tähtsam, kui oskus seda kasvatada? Muruniidukiga ringijalutamine on tähtsam kui vikati kasutamise oskus? Samas robotniidukit ei viitsita osta, õige ja igavene on plärisev niiduk.
Tähtsad pole eelnevatele ega järgnevatele põlvkondadele vajalikud oskused, vaid just need, mida praegused teismeliste vanemad teevad ja mida nad peavad ülimateks ja igavesteks.
Miks mitte õpetada last adraga kündma, reht peksma või hobust ette rakendama?
Mina õpetan kõike, mida ise oskan. Adraga ma künda ei oska. Aga kui oskaks ja ader oleks, siis õpetaksin ka seda. Kõplamist olen küll õpetanud. Meie hoopis seome vahel looreha auto taha ja tõmbame oma pisikese heinamaa heinast puhtaks, lapsed istuvad rehal ja teevad hunnikuid. Hanguga tõstavad heina ka. Rehepeksu põhitõed on nad lapsena raamatust läbi lugenud ja ise kõrvalt põllult vilja korjates läbi mänginud minu juhendamisel. Hobust ma ei oska ise ette rakendada aga neil on mitu sõbrannat, kes neid ratsutama veab, ehk õpetavad. Taimi oskavad ka kasvatada.
Lisaks oskavad nad lihtsamaid programme teha, teavad erinevaid füüsika ja keemiatõdesid, oskavad sellel alal katseid ja trikke teha, on võimelised normaalseid luuletusi kirjutama, arvutavad kiirelt, maalivad, oskavad endale mingil määral rõivaid ja esemeid õmmelda, oma riideid parandada, sokki kududa, keraamilisi esemeid valmistada, haamrit, nuga ja saagi puidutöödes kasutada, puidupõletit kasutada, seguga mosaiiki laduda, puuriita korralikult laduda, hiljuti käisid mul tööl abis tinutamas (ei ma ei ole üldjuhul käsitööline). Muidugi väga erinevad spordialad ja orienteerumine on neile tuttavad.
Ma päris tõsiselt mõtlen, et ükski oskus ei voola mööda külgi maha. Kõike ei pea hiljem kasutama aga valikuvõimalus on suurem, mida rohkem oskuseid ja teadmiseid sul on. Lapsepõlv on pikka sinna jagub niimõndagi.
Mõndasid laste tööde nimekirju lugedes tekib tõesti küsimus, kas vanemad ise ka kodutöödes osalevad või kõik peavad lapsed tegema.
Vaadates enda samavana last, siis perekoolikate mõistes on kindlasti laisad. Trenn ja kool võtavad suurema osa päevast. Ega suurt peale enda toa korrashoiu ja enda laga koristamise ei tee. Vahel teevad süüa aga seda sellepärast, et ise tahavad. Ja kui päris aus olla, siis nagu palju aega ka ei jää. Natuke vaba aega võiks inimesel jääda ka niisama vedelemiseks, raamatute lugemiseks, sõpradega olemiseks.
Tegelikult minu arvamus on ka, et lapselt liiga palju ei ole mõtet nõuda. Laps ei ole täiskasvanu. See, et mõni ei oska tudengina riideid kuivama panna, on tõesti kummaline. Üldiselt pole kodu koristamine mingi raketiteadus, et laps suureks saades seda ise teha ei oskaks. Kui on nähtud, kuidas vanem koristab, küll osatakse ka järgi teha kui vaja.
Teeb kõike mida meiegi. Kui ma jõuan oma töö kõrvalt teha neid asju siis jõuab ka tema oma kooli ja trenni kõrvalt. Vanusega on ülesannete hulk kasvanud. Laps ise ei protesteeri ja võtab seda elementaarsena.
Teeb siis nõud, niidab, roogib, koristab, peseb aknaid, võtab tolmu, rohib, istutab, riisub jne. See muidugi ei tähenda, et see kõik ainuisikuliselt tema töö on, aga tema lööb neis kaasa kui perekonnaliige.
Aga seksimiseks-autojuhtimiseks-joomiseks on teismelised küllalt suured? Siin oli isegi gümnasiste mainitud, kes kodus midagi tegema ei pea…
No siit näetegi, kust need saamatud täiskasvanud tulevad. Nende töö oli ju õppimine ja trennis käimine. Lumehelbeklus in a nutshell.
Küsimus pealkirjas. Palun ausat vastamist, millised on teie teismeliste igapäevased ja iganädalased kohustused?
Kevadised ja sügisesed aiatööd, oma toa koristamine, õppimine.
Loomulikult enesehooldus.
Nüüd on lapsed juba kohe 18 saamas ning kui olen NV kodunt ära, siis kõik tegemised, mis on vaja teha – viia koer jalutama, puhastada kass wc-d, teha süüa, enda järel koristada jms.
Voodipesusid peavad kord nädalas vahetama, ise vaatama, et saaksid juuksuris käidud, oma kooliasjad ostetud. Kui on vaja uusi jalatseid riideid – ka selle osas peavad ise hoolt pidama.
Järgmisel sügisel kolivad iseseisvalt elama ja tahaks loota, et olen neid õigesti juhendanud, et saavad iseseisvalt hakkama (loomulikult aitan neid rahalistes asjades, aga muus osas on nad omapäi)
Päris saamatud osad siin.
Kodutöödes osalevad jõudumööda ikka kõik perekonnaliikmed. On aega süüa, on aega ka nõud masinasse tõsta ja laud ära koristada. Ei jää selle pärast küll trenn või õppimine tegemata. Vaevalt tänapäeval enam keegi peab vana-vanemate juures suved läbi põllul kõplama ja rohima. Nii palju aega, et iganädalases majakoristuses osaleda, prügi välja viia või koerale toit ette anda on ikka. Samas näiteks oma rõõmuks tehtud lillepeenardega mässamist ma ei sunni peale.
Väikesed lapsed on ise uudishimulikud ja tahavad ise teha ja proovida, vaja ainult veidi suunata.
Osad täiskasvanud ongi väga saamatud, ju nad sellistest peredest siis tulevad, kus pole mitte kunagi mitte midagi teinud.
Päris saamatud osad siin.
Kodutöödes osalevad jõudumööda ikka kõik perekonnaliikmed. On aega süüa, on aega ka nõud masinasse tõsta ja laud ära koristada. Ei jää selle pärast küll trenn või õppimine tegemata. Vaevalt tänapäeval enam keegi peab vana-vanemate juures suved läbi põllul kõplama ja rohima. Nii palju aega, et iganädalases majakoristuses osaleda, prügi välja viia või koerale toit ette anda on ikka. Samas näiteks oma rõõmuks tehtud lillepeenardega mässamist ma ei sunni peale.
Väikesed lapsed on ise uudishimulikud ja tahavad ise teha ja proovida, vaja ainult veidi suunata.
Osad täiskasvanud ongi väga saamatud, ju nad sellistest peredest siis tulevad, kus pole mitte kunagi mitte midagi teinud.
No aga sa oled ise samasugune saamatu täiskasvanu, kui lapsed peavad asju tegema. Sa ise ei teegi midagi.
Ja jube, kui lapsed välja kolivad. Prügu mädanebki tuppa ära.
Päris saamatud osad siin.
Kodutöödes osalevad jõudumööda ikka kõik perekonnaliikmed. On aega süüa, on aega ka nõud masinasse tõsta ja laud ära koristada. Ei jää selle pärast küll trenn või õppimine tegemata. Vaevalt tänapäeval enam keegi peab vana-vanemate juures suved läbi põllul kõplama ja rohima. Nii palju aega, et iganädalases majakoristuses osaleda, prügi välja viia või koerale toit ette anda on ikka. Samas näiteks oma rõõmuks tehtud lillepeenardega mässamist ma ei sunni peale.
Väikesed lapsed on ise uudishimulikud ja tahavad ise teha ja proovida, vaja ainult veidi suunata.
Osad täiskasvanud ongi väga saamatud, ju nad sellistest peredest siis tulevad, kus pole mitte kunagi mitte midagi teinud.
No aga sa oled ise samasugune saamatu täiskasvanu, kui lapsed peavad asju tegema. Sa ise ei teegi midagi.
Ja jube, kui lapsed välja kolivad. Prügu mädanebki tuppa ära.
Väga omapärane loogika sul. Näita mulle lõiku, kus kirjas oli, et ainult lapsed koduseid töid teevad? Või sa ei saa lausest “osalevad kõik pereliikmed” aru?
Troll oled või lihtsalt imelik.
