Teema: Mida tegite oma pulmakleidiga?

mul polnud pulmakleiti. oli sõbrannalt laenuks saadud valge kostüüm, mille talle tagastasin.

#4007821:

Mida te tegite oma pulmakleidiga pärast pulmi? Kas müüsite maha või jätsite alles? Kuidas te hoiustate seda, kas lihtsalt riidekotis või on mingi karp?

Hmm, kusjuures hakkasin praegu mõtlema, et mul seisab pulmakleit ilusti karpi pakituna juba aastaid. Lebab seal lihtsalt kasutult. Sain nüüd idee, et miks mitte see suvekleidiks ümber kohendada.

Seisab kapis ja plaan on see veidi lühemaks teha ning väikeste muudatustega pidulikuks (näiteks teatris/kontserdil käimiseks) kleidiks muuta.

Müüsin kohe pärast pulmi ära.

Ilu teema või? Imelik küll, aga ma ei mäleta, kuhu minu pulmakleit sai. Müünud või ära andnud ei ole kindlasti, aga alles teda ka ei ole. Muidugi ega ta selga ka ei läheks enam, ma olin meest võttes nii 15 kilo kergem.

Minu oma on alles. Ma sooviks oma tütrele edasi anda, kui ta muidugi tahab ja talle see sobib.

#4008267:

#4008253:

Müüsin kohe pärast pulmi ära.

Miks?

Mida ma sellega tegema oleks pidanud? Olin spetsiaalselt pulmadeks tellinud kauni kleidi, ent hiljem poleks sellega ju enam midagi peale hakata. Polnud seda tüüpi kleit, mida hiljem jaaniõhtul või sõbranna sünnipäeval selga panna 😀 Mingeid mälestusesemeid, mis kappe täidavad, pole mul tavaks koguda, ma pole sentimentaalne tüüp, pelegi mulle ei meeldi, kui kodus on palju asju.

Müüsin ka maha, see oli väga kallis kleit ja suure osa rahast sain tagasi. Teine inimene jälle sai imeilusa disainerkleidi soodsamalt. Minu arust ongi see jube raiskamine, kui iga naine laseks endale spetsiaalselt tuhandeid maksva kleidi teha ja siis topib selle kuskile karpi tolmuma. Täielik ressursside raiskamine. Minu jaoks on see ainult kleit, mis mulle meeldis ja millega tundsin end sel õhtul erilisena. Mitte mingit muud sentimentaalset väärtust sellel pole, et seda peaks elu lõpuni kodus hoidma.

Mina oma kleiti ei kavatse müüa. See on täpselt mulle tehtud(minu kehaga arvestades) ja täpselt selline, millist ma soovisin.

#4008871:

Mina oma kleiti ei kavatse müüa. See on täpselt mulle tehtud(minu kehaga arvestades) ja täpselt selline, millist ma soovisin.

Ja kus sa seda siis kannad?

#4009299:

Aga annan edasi – tütardele või miniale.

Tegelikkus on see, et nad seda ei taha. Selleks ajaks on tegumoed ja materjalid vananenud ja iga naine tahab ikka oma kleiti, mitte ema või veel vähem ämma oma. Lisaks on kehad erinevad.

#4008276:

Ilu teema või? Imelik küll, aga ma ei mäleta, kuhu minu pulmakleit sai. Müünud või ära andnud ei ole kindlasti, aga alles teda ka ei ole. Muidugi ega ta selga ka ei läheks enam, ma olin meest võttes nii 15 kilo kergem.

Mina ka ei mäletanud, mis minu pulmakleidist sai – poole peo ajal panin selge teise kleidi ja pulmakleidi ning loori unustasin. Olin abielludes noor (18 a) ja tormakas, kleidi saatus ei tundunud oluline.

Leidsin need taas 23 aastat peale pulmi, kui peale ema surma tema korterit tühjendasin. Kleit ja loor olid korralikult pakitud ja nüüd hoian neid enda kodus. Võib-olla kunagi minu tütar või poegade elukaaslased või lapselapsed soovivad kleiti oma pulmas kanda, kui aga mitte, siis eks see läheb peale minu surma prügikasti.

Hõbepulmas ma kleiti kanda ei saanud – minu tollasele 50 kilole on aastatega pool juurde tulnud.

#4009378:

#4009299:

Mina oma kleiti ei kavatse müüa. See on täpselt mulle tehtud(minu kehaga arvestades) ja täpselt selline, millist ma soovisin. Ja kus sa seda siis kannad? Ma ei kanna seda kuskil(võibolla kunagi hõbepulmas kui see mulle selga läheb). Aga annan edasi – tütardele või miniale.

Ja miks sa arvad, et täpselt sinu soove arvestades ja sinu kehale tehtud kleit neid üldse köidab või selga läheb? ???? Äkki nad tahavad ka täpselt OMA soovide järgi tehtud kleiti. No ema kleit veel, kui tütar on emaga väga lähedane (oli kunagi mingi saade, kus ema vanast pruutkleidist tehti tütrele uus) aga viimane asi, mida ma tahaks, oleks mingit ämma vana kleiti kanda.

Miniaga ma panin tõesti pange, see on veits lamp küll – tunnistan. Ma ei tea miks ma tema üldse lisasin.

Aga mis puutub tütardesse, siis on varemgi tütred tehtud oma emade kleite ümber, et oma pulmas kanda. Minu kleidil on siidi palju, et saab ka lihtsalt mingi kleidi teha, n-ö tavaliseks pidulikumaks sündmuseks. Võimalusi, mis selle kleidiga teha, on nii palju.

Ja ma ei öelnud, et kindlasti nad peavad seda kandma. Kas ütlesin? Ma ütlesin, et ma annan lihtsalt edasi.

Mul on ka kihlasõrmus, mis ma kavatsen oma tütrele või tema lastele edasi anda. Täiesti klassikaline valgest kullast teemantsõrmus. Või peaks siiski laskma ennast matta sellega? Mis nad ikka selle sõrmusega teevad, eks?

Ma ei tea kuidas teil on, aga meie peres käivad asjad käest kätte. Mul on palju oma vanaema ehteid – näiteks pärl kõrvarõngad. Ma kannan neid uhkusega, kandsin ka oma pulmas.
Muide, seoses pulmadega, siis loor oli mu ema oma. Loomulikult ma ei kandnud seda sellepärast, et mul polnud võimalik lasta endale enda oma teha, ma kandsin seda sellepärast, et see tegi mulle au.
Kahjuks tema pulmakleiti mul ei olnud, sest see oli rikutud ja taastada ei saanud.

Mu mehel on samasugune perekond ja sarnased kombed – neil on laste ristimiskleit, mis on käinud ikka väga pikalt põlvest põlve. Samamoodi ka ehted ja siidsallid.

Meid on nii kasvatatud ja meie kasvatame oma lapsi samamoodi edasi.

#4009310:

Mul on nii klassikaline pulmakleit, et see ilmselt ei vanane ja materjaliga tõenäoliselt ei juhtu ka midagi kui ma õigesti hoiustan(tugev naturaalsiid).

Ise ütled, et täpselt sulle tehtud, aga siis tahad määrida tütrele või miniale pähe. Juba pakkumine on tegelikult survestamine, olen mitme inimese pealt seda näinud. Et ema topib oma pulmakleiti, millest arvab, et see on ju nii klassikaline, nii ilus, nii sobiv, aga siiski aegunud. Isegi kui naine valib endale teise ringi pruutkleidi, siis ta saab seda vähemalt ise valida, aga sellisel juhul pannakse surve ette, et võta see, see on maailma ilusaim kleit. Minu arust oled juba siin pealetükkiv, väidad, et see on nii klassikaline, ei lähe moest ja kohe solvud. Kujutan ette, et oma tütre või miniaga käitud samuti.