Mure nimelt selles, et mis teha olukorras kui peaks kolima uue mehe majja. Endal on maja maal, kuhu olen palju rahaliselt ja ajaliselt panustanud. Uus suhe on kestnud ca 4 aastat juba. Hetkel olen elanud kahe kodu vahel. Remondi ja aja suhtes olen olnud oma maakodus. Mees tegeleb autodega ning maja ümbrus on autoromusid täis ning maja on täis träni. Mõni inimene on koguja. Seal olles ei tunne, et see oleks minu kodu aga mehega tahaks koos elada. Aastaid hiljem ma tunnen, et enam ei jõua kahe kodu vahel sõita. Mees ootab ka , et tema majas teeksin ja aitaksin remontida, mina oma maja suhtes temalt seda ei oota. Mõte on tekkinud, et peaksin oma majast loobuma, anda lasteisale. Tema teeks seal edasi ja vb tooks uue naisegi sinna majja. Lasteisa on samuti sinna majja kõvasti panustanud ja minu poolt oleks kena see maja temale teha, sest kahe maja vahel enam ei jõua end jagada. Kuid tuttavad on hakanud rääkima, et see oleks täielik lollus, jätta oma aastatega ehitatud maja, hüpata tundmatusse. Uus mees pole tuleviku suhtes mulle midagi lubanud. Olen vaikselt oma hirmust rääkinud, et pärast väga kuuse all lõpetada ei tahaks. Uus mees väga minu hirmust aru ei saa, et tule ja ela, tema midagi ei keela mulle. Kuid kui temaga aasate pärast midagi juhtub, tal kolm last. Ma ei tea. Ise ta minu majja tulla ei tahaks ja ise mingeid muutatusi ka nõus tegema poleks. Nüüd ei teagi, kas loobuda kõigest ja minna tundmatusse ning loota parimat. Vahest mõtlen, et olen veel noor 38-aastane, et jõuan veel otsast alustada. Mõtteid erinevaid.
Teema: Mida teha?
uus mees ei tundu küll selline, kellega kokku koliks..
tema ainult tahab, aga vastu midagi ei paku, samuti ei taha end muuta asjades, mis jutust tundub, et sulle ei sobi nt see et kõik kohad on autoromusid ja muud kola täis.
Tekib küsimus, miks üldse sellise inimesega mingit suhet või veel enam kooselu planeerida?
Uus mees väga minu hirmust aru ei saa, et tule ja ela, tema midagi ei keela mulle.
Valetab.
Mida siin üldse arutledagi.
Ta vblla ei teegi seda praegu sihilikult või pahatahtlikult, aga pikemas plaanis ikkagi räägib ebatõtt.
Arvesta sellega ja edasi on lihtne.
Oma lapsed viiksid ka sinna autoromude vahele?
Pakkusin, et ostame uue maja kahe peale, et tema oma maja müüks, paneks sisseostu rahaks ja mina teise poole võtaks laenuks ja maksaks seda. Seegi ei sobi talle.
Miks?
Suht mõistlik pakkumine (sinu poolt) ju.
Midagi haiseb selles loos.
Kuid tuttavad on hakanud rääkima, et see oleks täielik lollus, jätta oma aastatega ehitatud maja, hüpata tundmatusse.
See ongi tundmatusse hüppamine. Naine peaks alati kindlustama oma tagala. Mõtle, kui kingid maja eksile ja ta tooks uue naise sinna majja, siis tulevikus sul seal kohta poleks. Kui uus mees ühel hetkel teataks, et suhe ikka ei toimi, siis kuhu läheksid? Kui kahe maja korras pidamine muutub keeruliseks, siis võiks eksmees osta sinu osa maamajast välja ja maksta sulle raha ja selle eest ostad endale midagi väiksemat asemele.
Ükskõik, mis sa teed, aga ma ei saa aru, miks sa oma maja ära peaks kinkima? Või mida see mehe nimele tegemine tähendaks? Maja tuleb maha müüa, kui seda enam vaja pole, mitte ära kinkida. Või kui oled nii rikas, et maju jagada, äkki teed mulle hoopis? Mulle hirmsasti maamajad meeldivad, eriti kui tasuta saab. Heast südamest laseksin sul võib-olla seal mõnda aega elada, kui mehega tülli lähete või kui mees juhtub millalgi surema ja lapsed tema maja endale saavad.
Erinevad inimesed soovitavad erinevaid variante sulle.
Mina soovitaaksin oma kodu alles jätta ja uuel mehel tema kodu tema nimel jätta. Kui te ühiselt teile uut soetada ei soovi.
Kuna teil mõlemal lapsed, siis nendega peaks ikka arvetsama ja ka iseenda pärast peaks enne mõtlema, kui eakana ei taha ilma koduta olla. Praegu on teil mõlemal majad olemas. Tema ei saaks ega peaks sinu majast osa pärima ja sina ei peaks tema majast osa saama.
Kuid kunagi ei tohi endal kodu ära anda, ehk tagatisest loobuda, kui uue elukaaslase leiad. Nooruses tehakse seda, kui koos pered luuakse ja panustatakse, aga hiljem ennast nulli viia ei tohiks. See, mis on, peaks jääma-.
Minu meelest oleks ülim rumalus loobuda oma majast olukorras, kus on “sinu ja minu” lapsed ja uus mees sinuga tulevikust rääkinud ei ole peale selle, et sina ka tema majas midagi teha võiksid ja seda remontida aitaksid.
Kui vanad on sinu lapsed ja kas nemad sõidavad ka koos sinuga kahe elamise vahet?
Mina jätaksin kindlasti enda maja alles – kasvõi n.ö maakoduks, kus suvel ja vahel nädalavahetustel käia. Ei tea sinu ja “Lasteisa” suhteid, aga mina isiklikult ei annaks maja ka talle – kahe kodu vahet käima sa siis tõesti enam ei peaks, aga võimalik, et mingil hetkel ei ole sul enam üldse kodu.
Temasõnul paljud üürivad korterit ja ja teevad suured remondid oma rahadega, kuigi pole pind nende omagi, et mida mina veel probleemitsen.
Azoo.
Siis see haisebki: ta lihtsalt soovib, et sa tema juures aitaksid remonti teha.
Aga sa ei pea ju füüsiliselt seal elama, kanna talle lihtsalt iga kuu paar tuhat üle ja las palkab remondimehe. See las remondib.
Kui ta seda remonti ikka nii väga vajab ja kui sul taskus kogu aeg midagi sügeleb.
Kui sa omaenda ja oma tuttavate arvamusest kübetki ei hooli ja kõigele lisaks on vaja veel perekoolis ka teematada.
Temasõnul paljud üürivad korterit ja ja teevad suured remondid oma rahadega, kuigi pole pind nende omagi, et mida mina veel probleemitsen.
Jääb mulje, et ta teab, et sul on palju raha, ja tahabki sind sinna rohkem tasuta koduhoidjaks ja remondi finantseerijaks. Muidugi ta räägib nii, talle pole kasulik ju midagi muud öelda. Sa pead ikka ennast usaldama, mitte lootma, et keegi teine sinu huvide eest paremini seisab. Kas sa talle juba oled rääkinud oma plaanist maja eksmehele anda? Sest ma arvan, et selle kohta oleks tal ka nii mõndagi ütlemist. Ju ta loodab, et paneksid majaraha ikka tema elamisse. Ja see, et too mees räägib juba üürnikest, kes kortereid ajaviiteks remondivad, näitab ka, mis ta sinust ja teie suhte püsivusest arvab. Ja eksmehele maja kinkimine on ikkagi lollus.
no ausalt ma ei saa aru, miks tahetakse üldse selliste inimestega suhtes olla. Ainuke suhe, mis minul sellise inimesega oleks friends with benefits.
Ta absoluutselt sinu peale ei mõtle, ega tundu ka, et hooliks.
Aeda oma träni kogujad ei luba sul elu sees seda ära visata. Mul on tuttav, kes osutab erineva aiatehnikaga teenuseid, teeb teiste aedu korda, kaevab, tasandab, kujundab. Super silmaga hea töömees. Ja tema kodu on selline, et ma ei saa aru, miks ta kõike seda head enda heaks ei tee? Tal on kõik seadmed olemas, aga tema aed on nagu asotsiaalil, võsa on ümber träni suureks kasvanud. Majani viib käigutee jne.
Pea üks vestlus maha, mida ta sul üldse puutuda ja muuta lubaks. Pakun, et sul on luba trimmerdada tema romula ümbert, kui sa nii väga tahad, aga puutuda seda kola sa ei või.
Nõus kõigiga, kes ei soovita sul oma maja maha müüa. Nii pime ei tohi olla ükski naine oma tuleviku kindlustuse osas.
Su praegune maja ei tundu sinu oma olevat vaid on kuulub nii sulle kui exile, kui olete seal mõlemad panustanud. Ehk tahab su Ex maja ära osta või siis vähemalt sinu osa välja osta. Siis saad endale mujale tagala osta.. väiksem maamaja või korter, mis ongi päris sinu oma, mitte enam mõne exiga jagada… üürid seda välja samal ajal kui seal romulas elad ja kui asjad lähevad hapuks on sul koht, kuhu kolida.
Kindlasti ei kingiks midagi niisama ja ei läheks kuskile suvaliselt elama, kus igal hetkel võidakse ust näidata. Mõtle majanduslikult ka, naine.
See teema on meil jooksnud läbi, et mida ma tohin seal puutuda ja mida mitte. Kuid need jutuajamised on sellised, et mina räägin, tema kuulab ja mingit arutelu pole, sest mees lihtsalt istub vaikides. Kui vihale lõpuks ajada ta, siis ütleb, et telli prügikonteiner ja viska kõik tema asjad minema. Jätab lõpuks mulle sellised süüdlase mulje, et ma tahaks hävitada tema asju. Kuigi ma tahaks , et oleks ruumi ja kodu oleks ilusam, mitte ei peaks kola otsas elama. Siiani on nii olud, et ta väga ise midagi ei tee majas. tal selline arvamus, et mina pean teda selleks motiveerima. Pidev argument on see, et omas majas ma saan kõik tehtud, ehitatud jne , et miks tema majas ei saa. Ostis nn mulle kasutatud murutraktori, et saaksin niita hoovi ja kuna minul alati aega pole olnud selleks, siis tema ise ka ei niida, sest ju mind ei huvita lühike muru, et tema tegi enda poolt kõik. Ostis traktori, et ma saaks niita. Koerale pidi aia tegema, ostis vajalikud asjad aga siiani aed puudub, sest mina pole temaga koos seda tegema hakanud. Sellised põhimõtted on tal. Ja rahaliselt ma pole rikas, tavalise Lõuna Eesti palgaga. Lapsi on mul 3, nemad elavad mul maakodus ja vaheldumisi uue mehe kodus. Lastel koolid vanas kohas, mida nad polnud nõus vahetama. Maamaja müüa ei saa kuna krundil elab mu ema enda majas ja temalegi see koduks aga ema üksi seal ei jõuaks.
No ainuke variant tundub olevat, et mees kolib sinu juurde. Kui tahate ikka koos elada. Sind seob laste kool, ema aitamine, ilusam kodu… Miks sa üldse tahad ära minna? Las mehe maja jääb tema “kolakontoriks”, kus ta ise võib visiidil käia… miks sina pead üldse kahe koha vahel käima, las käigu mees.
Nüüd kui pikemalt selgitasid, ütleks et ma sinu asemel mõtleks sügavalt järgi miks sul sellist meest üldse vaja on.
Tegu on ilmselgelt sinu suhtes hoolimatu ja mittearvestava inimesega,kes mõtleb ainult endale. Sellisele inimesele ei saa loota ja kohe kindlasti ei koliks sellise inimese juurde loobudes oma tagalast!
Mitte mingil juhul ära oma maja ära anna. See sinu uus mees mõtleb vägagi läbinähtavalt omakasule. Mis õigusega üldse sinult ootab ja nõuab, tänitab et midagi teeksid tema majas? See on ju tema maja mitte sinu. Sinul oma maja ja kodu. Või elad enamus ajast tema juures?
See et ta üldse asju ratsionaalset ja rahulikult arutada ei suuda ega taha,on väga halb märk! Kuula perekoolikaid,siin korduvalt käinud läbi teemad,kus naised tühjade kätega jäänud. Kõik mehe nimel. Minnakse lahku,mingu naine või kuuse alla.
Sa ei tunneks end nagu kodus ka siis kui koliksidki päriselt sinna. Ilmselgelt mees ei taha sinuga üldse arvestada..tahab et kõik oleks tema tahtmise järgi. Lisaks teeksid seal tema kodu lihtsalt niisama korda ja niidaksid tema muru,ehitaksid talle aeda jne. Absurd! Sa ei pea midagi tegema seal. Kas tema sinu juures teeb?
Kuna tema mitte millegagi nõus pole,ainus variant on see et kolid pimedast usust sinna sisse ja pärast oled tõenäoliselt kodutu. Sest praegu ju oled sina see,kes olukorraga rahul pole. Tal ju probleemi pole teie elukorralduse osas?
Olen ise olnud sarnases olukorras ja asi nägigi välja,nii et omasime mõlemad oma elamist suhte ajal kuigi enamus ajast olime emma-kumma juures. Mina veel üürisin korterit,kuigi olin seal üliharva. Hiljem kolisin siiski tema juurde ja muidugi viskaski mingi hetk välja. Siis oma asi kuhu nii järsku lähed.
Enam iial nii ei teeks. Nüüd targem. Alati peab olema tagala,koht kuhu minna.
Kui tekiks uus suhe,siis ma enam oma korterist kindlasti ei loobuks. Annaks üürile või müüks vaid juhul kui ostaks ühise kinnisvara ja rahaliselt muidu hakkama ei saaks.
Mina sinu asemel jätaks asja nii nagu on. Mehe suhtumise järgi taandaks ta visiitsuhteks või seksisõbraks. Midagi püsivat temast ei saaks. Liiga mäda suhtumine ja hoolimatus su suhtes
See teema on meil jooksnud läbi, et mida ma tohin seal puutuda ja mida mitte. Kuid need jutuajamised on sellised, et mina räägin, tema kuulab ja mingit arutelu pole, sest mees lihtsalt istub vaikides.
Mulle juba hakkab tunduma, et vahetki pole,mida sa siit teada saad, sa kavatsed ikka ju omamoodi teha.
Sa oled kordi sellelt oma nö. “mehelt” saanud vihjeid, et ta ei hooli, ta ei viitsi, tal on savi jne.
Aga kuna tal on õnnestunud su pea ikkagi totaalselt sassi keerata, siis ei olegi varianti.
Jäta oma lapsed maha ja mine, naine!
Sinu Romeo ootab sind.
Paar last võiks veel muidugi juurde ka teha, “äkki see aitab seda meest muuta”?
Pole ju välistatud?
Pidev argument on see, et omas majas ma saan kõik tehtud, ehitatud jne , et miks tema majas ei saa.
No on ikka romantiline mees, pole midagi öelda.
Lapsi on mul 3, nemad elavad mul maakodus ja vaheldumisi uue mehe kodus. Lastel koolid vanas kohas, mida nad polnud nõus vahetama. Maamaja müüa ei saa kuna krundil elab mu ema enda majas ja temalegi see koduks aga ema üksi seal ei jõuaks.
Oot ja kas lapsed siis hakkaks eksi ja tema uue naisega seal sinu maamajas elama ja eksmees on selline kuldse südamega, et hoiaks oma ämma ka seal maal elamas, kui maja talle kingiksid? Ja uus naine kindlasti ei hakkaks midagi ussitama ega keeruliseks tegema neile seal? Isegi siis jääks see nii, kui eksmees ka perelisa saaks? Rääkimata sellest, mida kolafännist mees võiks teha, kui sust murutraktoristi ja aiarajajana enam asja poleks.
Siiani on nii olud, et ta väga ise midagi ei tee majas. tal selline arvamus, et mina pean teda selleks motiveerima. Pidev argument on see, et omas majas ma saan kõik tehtud, ehitatud jne , et miks tema majas ei saa. Ostis nn mulle kasutatud murutraktori, et saaksin niita hoovi ja kuna minul alati aega pole olnud selleks, siis tema ise ka ei niida, sest ju mind ei huvita lühike muru, et tema tegi enda poolt kõik.
Su jutu järgi paistab, et see mees otsib majja tasuta sulast, perenaist, kes kõik korda ja ilusaks teeks ja liiga palju oma arvamust ei avaldaks. Lihtsalt tuleks, oleks ja töötaks tema heaks. Mees ise on nii mugav, et teeb täpselt nii vähe, kui võimalik. Motiveerimise jutt on manipuleerimiseks, et näe, oma kodus sa küll teed ja mässad, miks tema juures ei tee või et, kui sa muru ei niida, siis kas sulle ei meeldigi korrastatud ümbrus? Kasutatud murutraktori ostmine pole mingi näitaja. Ta peaks ise oma hoovi niitma, mitte ostma sulle töövahendeid, et sa talle tasuta tööd teeksid.
See teema on meil jooksnud läbi, et mida ma tohin seal puutuda ja mida mitte. Kuid need jutuajamised on sellised, et mina räägin, tema kuulab ja mingit arutelu pole, sest mees lihtsalt istub vaikides. Kui vihale lõpuks ajada ta, siis ütleb, et telli prügikonteiner ja viska kõik tema asjad minema. Jätab lõpuks mulle sellised süüdlase mulje, et ma tahaks hävitada tema asju. Kuigi ma tahaks , et oleks ruumi ja kodu oleks ilusam, mitte ei peaks kola otsas elama. Siiani on nii olud, et ta väga ise midagi ei tee majas. tal selline arvamus, et mina pean teda selleks motiveerima. Pidev argument on see, et omas majas ma saan kõik tehtud, ehitatud jne , et miks tema majas ei saa. Ostis nn mulle kasutatud murutraktori, et saaksin niita hoovi ja kuna minul alati aega pole olnud selleks, siis tema ise ka ei niida, sest ju mind ei huvita lühike muru, et tema tegi enda poolt kõik. Ostis traktori, et ma saaks niita. Koerale pidi aia tegema, ostis vajalikud asjad aga siiani aed puudub, sest mina pole temaga koos seda tegema hakanud. Sellised põhimõtted on tal. Ja rahaliselt ma pole rikas, tavalise Lõuna Eesti palgaga. Lapsi on mul 3, nemad elavad mul maakodus ja vaheldumisi uue mehe kodus. Lastel koolid vanas kohas, mida nad polnud nõus vahetama. Maamaja müüa ei saa kuna krundil elab mu ema enda majas ja temalegi see koduks aga ema üksi seal ei jõuaks.
kus see armastuse osa siin küll on? kui ta kõike koos tahab teha, kas ta siis sinu maamajas ka aitab KOOS midagi teha? või sinu maja on sinu maja ja seal lebab ta oma mõtetega ja puhkab?
Mure nimelt selles, et mis teha olukorras kui peaks kolima uue mehe majja. Endal on maja maal, kuhu olen palju rahaliselt ja ajaliselt panustanud. Uus suhe on kestnud ca 4 aastat juba. Hetkel olen elanud kahe kodu vahel. Remondi ja aja suhtes olen olnud oma maakodus. Mees tegeleb autodega ning maja ümbrus on autoromusid täis ning maja on täis träni. Mõni inimene on koguja. Seal olles ei tunne, et see oleks minu kodu aga mehega tahaks koos elada. Aastaid hiljem ma tunnen, et enam ei jõua kahe kodu vahel sõita. Mees ootab ka , et tema majas teeksin ja aitaksin remontida, mina oma maja suhtes temalt seda ei oota. Mõte on tekkinud, et peaksin oma majast loobuma, anda lasteisale. Tema teeks seal edasi ja vb tooks uue naisegi sinna majja. Lasteisa on samuti sinna majja kõvasti panustanud ja minu poolt oleks kena see maja temale teha, sest kahe maja vahel enam ei jõua end jagada. Kuid tuttavad on hakanud rääkima, et see oleks täielik lollus, jätta oma aastatega ehitatud maja, hüpata tundmatusse. Uus mees pole tuleviku suhtes mulle midagi lubanud. Olen vaikselt oma hirmust rääkinud, et pärast väga kuuse all lõpetada ei tahaks. Uus mees väga minu hirmust aru ei saa, et tule ja ela, tema midagi ei keela mulle. Kuid kui temaga aasate pärast midagi juhtub, tal kolm last. Ma ei tea. Ise ta minu majja tulla ei tahaks ja ise mingeid muutatusi ka nõus tegema poleks. Nüüd ei teagi, kas loobuda kõigest ja minna tundmatusse ning loota parimat. Vahest mõtlen, et olen veel noor 38-aastane, et jõuan veel otsast alustada. Mõtteid erinevaid.
Ega sa väga virk ju pole, kui ei ole suutnud teist elamist endale sobivaks kohendada, sel ajal kui sa seal oled. Muidugi loobu kõigest, Tõesti kõigest ja kui tõesti tahate koos elada, siis tuleb alustada ÜHISE kodu rajamisest. Üldiselt on nii ,et need, kes on lahutanud esimese kooselu ,teevad seda ka järgmistega ja kusagil 50 + leiavad kellegi, kellega olla kuni elu lõpuni. Nii et jõuad veel mitu korda enne 50ndat partnerit vahetada. Igakord jätad maja siis eksile ? Kuidas on võimalik koos elada mehega kohas, mis on sulle vastik? Kuidas? Telgis saate kokku või?
Vahest mõtlen, et olen veel noor 38-aastane, et jõuan veel otsast alustada.
38 küll enam mingi noor ei ole. Naisena “parim enne” ikka läbi või läbi saamas.
Oleneb muidugi mehe vanusest ka. Kui ikka mees +15a siis jah võid nooremana tunda.
Kuna ma pisut samastan ennast teemaalgataja meessõbrana, siis mina pakuksin sellise lahenduse. Anna oma maja eksile tasuta, hooldamiskohustusega kasutada.
Uue armastuse elamises jagage ära selgelt territooriumid. Ehk siis jääb majaperemehele territoorium, kus teeb mis tahab ja territoorium kus sina teed mida tahad. Samamoodi ka majaga, oleks ruumid mis on ühiskasutuses ja mille kasutuse ja remondi kohta teed reeglid enne sissekolimist ja ruumid, kus majaperemees teeb-mis-tahab. Mehe poolt ärakolimine on raske, kuna siis võivad tema varandusele jalad alla tekkida, kui kedagi kohal pole.
Ehk siis jääb majaperemehele territoorium, kus teeb mis tahab ja territoorium kus sina teed mida tahad.
Ehk siis tekiks romula ja iluaed kõrvuti, kerge aed vahel?
Mis mõte sellisel “ridaelamus elamisel” oleks?
Kokku on mõtet ikka kolida sellise inimesega, kellega sa mõtled sarnaselt.
Ok, selle üle vaidled, kas jaapani kirss tuleb aeda või mitte (mõni ei kannata roosat), aga muus osas oleks partneriks ikka sarnaste väärtushinnangutega inimene valida.
Samamoodi majas, pool kööki on ilus ja pool on prügimägi?
See pole mingi elu.
Pigem võiks TA veel mingi ca 3 aastat selle jorsiga pendeldada, siis tuleb nagunii mingi suurem kriis ja ehk jõuab siis ka mõlemale kohale, et aeg on eluga edasi minna.
Ja sarnane leida.
Naine, kas sa oled puhta rumal, et sellise mehega mõtled suhet luua?? Kuidas sul üldse nii rumalad plaanid on tekkinud? Vaat see on puhtal kujul see oma elu keeruliseks elamine, millest üks teine teema on!
Kui suur on vahe teie kodude vahel, et kahevahet sõit nii üle jõu käib?
Sina ära selle mehe kodus midagi tee. Kui kepiisu peale tuleb, siis mine sinna, lase end ära rahuldada, ja koju tagasi. Või milles teie suhe seisneb, kas käite vahel koos ka kusagil: vabaõhuteatris, söömas, laatadel, tuttavate pool külas jne? Tehke edasi kõiki neid toredaid asju koos, sh seks, aga ära sina oma kätt tema majapidamise külge pane! Las kumbki asjatab oma kodus ise!
Ilmselgelt teie suhtes oled sina see huvitatud pool. Nagu ma aru saan, siis see mees sinu pool ei käi? Kui sinul “igatsus” peale tuleb, lähed sina sinna. Mõtle, kui sina seal ei käiks, kas teil seda suhet üldse oleks? Sa käid mehele koju kätte. Kui sina teed südame kõvaks ja enam sinna ei lähe, kas see mees sinu poole tuleks? Kahe nädala pärast; kuu aja pärast; kolme kuu pärast?
Naine, kui sa enda elu võiksid minema visata, siis sul on ometi lapsed ka! Sa tahad mingi kahtlase, sinu poolt kunstlikult üleval hoitud suhte pärast oma lapsed nende kodust välja võtta ja tõsta kuhugi võõrasse kohta, võõrasse kooli, võõra mehe koju? Mis ema sa oled? Oma laste pärast võta mõistus pähe. Ela oma kodus, hoolitse oma kodu ja laste eest. Ära topi oma näppe teise mehe kodu asjadesse. Las tema teeb seal asju omamoodi. Kui vahemaa väga pikk pole, võid ju suhet jätkata, aga ainult seda nö pühapäevapoolt. Olmega las tegeleb kumbki oma kodus! Kui sul aga vähegi selgroogu on, tee see katse, mis ma ütlesin: ära enam ennast mehele kätte vii ja vaata, kas tema selle peale tuleb sinu juurde? Kui ei tule, siis tead, et mehe poolt seda suhet pole olemaski.
Tõutäkk jälle siin soovitamas vastavalt oma tasemele. Ehk ongi see TA mees sarnane isend. Igasugune emotsionaalne ja hingeline tasand puudub. Paadunud materialist, kes inimestest mõtleb ka materiaalses tasandil. Suhted on materiaalne liit.
Mis mõte sellisel kooselul olema peaks, kus kodus on veel oma territooriumid ära jagatud. Nii võivad elada vaid 2 inimest, kes mingil põhjusel laste pärast koos elada tahavad, aga üksteist ei salli, omavaheline suhe puudub.
Sina oled talle selle jaoks, et saaks seksi ja oleks loll, kes muru niidaks, tal remonti teha aitaks ja kodu korras hoiaks. Ja erinevalt siin ühest kaagutajast ütlen, et 38a naine on piisavalt noor küll, et mitte sellist jama taluda. Selles vanuses võid vabalt oluliselt normaalsemaid mehi leida. Pole veel 70, et ongi ainult sellised enesekesksed paadunud poissmehed saadaval. See mees ei hooli sust mitte üldse. Ja see, kuidas tema ütlusi kirjeldasid, näitab, et teil mingit südamlikku hoolivat suhet küll pole. Mees lihtsalt vaikib, kui räägid, mis sind häirib. Või hakkab tänitama, et “oma kodus küll saad tehtud, miks siin mitte”.
Selline tuleb selja taha jätta või kui tõesti mingil põhjusel nii väga tahad ja kedagi teist ei leia – siis kasutadki teda vaid seksiks ja meelelahutuseks. Ära sinna “suhtesse” küll midagi ei panusta, ei hinge, raha ega oma tulevikku. Mingil juhul ära pane mingit raha mehe majja ega loobu ka ise oma majast. Oma muru ja aiad las hooldab ja ehitab ise. Sina ei pea seal midagi tegema. Imestan, et selline asi teil üldse 4a juba kestnud on. Miks korraga sulle enam see kaugsuhe ja 2 elamist ei sobi? Said ise ka aru, et see suhe kuskile ei liigu ja ootad muutust. Aga mees on selgelt märku andnud, et seda ei tule. Ehk siis 34a saadik oled juba mitmeid aastaid raisanud sellise mehe peale, kes sind üldse ei austa ega hooli. Viimane aeg lõpetada. Ütledki, et saad aru, et tema sinuga ei arvesta, seda suhet ega sind tõsiselt ei võta ja leiad kellegi, kes sinust päriselt hoolib, arvestab jne. See asi jookseb teil karile nii ehk naa, nagu siin üks eelnev kommentaator ka ütles. Ootad veel hiljemalt 3a ja siis sul juba lõplikult kõrini. Jooksed selle mehe järel, annad veel oma maja ära, siis tal viskab endal lõpuks üle, sest “piirad” ja “kamandad” liiga palju ta kodus, viskab su välja. Ja ise oled kodutu pärast.
Kas seal Võrumaal tõesti normaalsemaid vabu mehi ei ole, et sellisega oled valmis leppima?
