Tegemist on 1. klassi poisiga, kes eelkoolis käies näitas üles suurt õpihimu ja oli alati kooli suhtes positiivne. Koolis käib ka praegu meeleldi. Magama läheb kell 9, seega unepuudusest tingitud väsimust ka ei ole. Lugemine on sorav ja sellega probleeme ei ole. Samuti on arvutamine sorav. Kirjatehnika on kõige raskem, ka õpilaspäevikusse tunniplaani sisse kandmine. Siis hakkab pihta üks ulgumine, ohkimine, ähkimine ja hädaldamine, kuidas tal mitte midagi välja ei tule ja kuidas tal kõik valesti läheb. Loobib pliiatsit teise toa otsa, sodib vihaga lauale või seinal olevasse kalendrisse jne.
Ma saan aru, et temas tekitab selline töö stressi ja ta reageerib sellele märtrina – ma ei saa hakkama, mul ei tule välja. Mida teha, et seesugune käitumine lõppeks ja ta õpiks ometi keskenduma rahulikult? Mina sellist hädaldamist ei kannata ja ausalt öeldes üsna kiirelt ärritun. Sedasi hädaldades ei jõua elus inimene kuhugi. Olen saatnud teise tuppa rahunema vahel. Kui aga väiksem laps magab parasjagu, siis ei saa magamistuppa rahunema ka saata.
