Esileht › Pereelu ja suhted › Mida teha dementse vanainimesega
Kuidas puutub asjasse kõrgharidus? Dementsuse eest see kaitset ei anna.
Jah, haridus kaitset ei anna, aga vaimset tööd tegevatel inimestel avaldub dementsus hiljem kui vaimselt väheaktiivsetel inimestel. Mõnel ei avaldugi, elu saab enne otsa.
Et nagu misasja? Minu vanaema elas peaaegu 100-aastaseks. Tegi selget vahet sõjaajal ja tänapäeval. Mingit paranoiat ega väljamõeldud teemasid ka ei olnud. Või et siis elu sai enne otsa kui dementsus oleks välja löönud? Nojah.
raske mäluhäirega eakas vajab järelvalvet. organiseerid ise või teeb omavalitsus.
Muidu tema mäletab väga hästi kõiki asju, jutt on ka muidu mõistlik, aga ainuke asi, et see armukeseteema ja kõik varastavad. Seda oskab ka täitsa mõistlikult serveerida. Ja raha raiskamine muidugi ka, kuigi enda arust on tal ka sellele täiesti mõistlik põhjendus olemas, et mees raiskab nagunii naistele ära, siis pole mõtet hoida.
See on väga tüüpiline, et nad oma umbluud väga veenvalt esitavad.
Olles ise teemaga väga lähedalt kokku puutunud, tahaksin tagasihoidlikult üle küsida: kas teie dementsed lähedased võtavad ikka vastavaid ravimeid? On olemas kaks ravimit, mis seisundit küll ei ravi, kuid kompenseerivad. Donepezil ja Memantine. Nad ei mõju küll absoluutselt kõigile, kuid suuremale osale siiski, erinevas astmes. Neid tuleb võtta kogu aeg, nii kui järgi jätad, tuleb all olev tegelik seisund kohe jälle esile. Minu lähedase puhul aitavad väga hästi, võtab mõlemat. Nende abil on võimalik inimest kauem funktsionaalsena hoida, nii et ta on vähem vaevaks nii iseendale kui teistele.
Olen palju kuulnud, et arstid ei tahtvat neid millegipärast välja kirjutada, väites küsimise peale, et need eriti ei aitavat. No mõnede puhul võib see isegi tõsi olla, kuid igal juhul peab proovima! Nõudke välja!
Teine asi, mida tihti soovitatakse – ka siin PK-s on üks inimene, kes on rääkinud oma lähedase puhul suurepärasest tulemusest – on toidulisand L-trüptofaan / 5-HTP (enamvähem üks ja sama aine, nii et võtta ainult üht või teist), mis on paljude dementsete puhul väga hea meeleolu parandaja ja stabiliseerija, võib aidata leevendada tigedust, hirmu, paranoiat jms. Kui mõjub, siis on suureks abiks nii dementsele endale kui lähedastele. Aga muidugi konsulteerida enne arstiga, sest võib olla ka kõrvaltoimeid. Loodane et see inimene, kes siin on enne kirjutanud, tuleb siia teemasse ja jagab oma teadmisi ja kogemusi.
Ärge jätke proovimata. Kui ei mõju siis ei mõju, aga väikegi paranemine võib kõigile osapooltele olla väga suure tähendusega.
Ärge jätke proovimata. Kui ei mõju siis ei mõju, aga väikegi paranemine võib kõigile osapooltele olla väga suure tähendusega.
Väga hea meelega prooviks, mina ei teadnud, et mingeid ravimeid on. Perearsti juures on käinud küll, seal tehti dementsuse test, aga tema vastused olid kõik sellised, et perearst ei saanudki aru, et tal midagi viga oleks. Näiteks küsiti, mis kuupäev on, tema ütles, et ta ei tea, sest ta on kodune inimene, mis tal kuupäevast ja pandi jälle vastus õigeks. Ja mulle ütles perearst, et kui ongi dementne, ega midagi teha pole nagunii, rahusteid võib ta kirjutada.
Ära räägi lollusi. Dementsetel on luulud ja sellel pole eelneva eluga midagi pistmist. Mees on petis, lapsed on vargad ja sotstöötaja on KGB agent- dementset vanainimest on need mured ju eluaeg piinanud ja hing pole rahu saanud. Mingi umbluu oled?
Vastupidi – vanainimesel võib dementseks jäädes just eelnev elu hakata kangastuma. Ja just see osa elust, mis on vaeva põhjustanud. Minu vanaema kartis surma eel küüditajaid. Samuti tulekahjut ning autoõnnetust. Ta oli kõik need seigad reaalses elus dramaatiliselt üle elanud. Ja nendel teemadel ta oma dementsel eluperioodil ketras koguaeg.
Mõistagi ei pruugi see seos alati ja igal juhul olla, aga osadel dementsetel vallanduvad peas noorena või varasemas elus läbielatud tragöödiad.
Miks mina sellepärast umbluu olen, seda ei mõista. Ilmselt sul ei ole lähedaste seas dementseid olnud ja kokkupuude puudub või sa lihtsalt ei taha mingil põhjusel seda asjaolu tunnistada, et nii võib olla.
Et nagu misasja? Minu vanaema elas peaaegu 100-aastaseks. Tegi selget vahet sõjaajal ja tänapäeval. Mingit paranoiat ega väljamõeldud teemasid ka ei olnud. Või et siis elu sai enne otsa kui dementsus oleks välja löönud? Nojah.
Sa vist ei saanud aru, mida too kommenteerija ütles.
Ega igal vanainimesel ei löögi dementsust välja.
Ärge jätke proovimata. Kui ei mõju siis ei mõju, aga väikegi paranemine võib kõigile osapooltele olla väga suure tähendusega.
Väga hea meelega prooviks, mina ei teadnud, et mingeid ravimeid on. Perearsti juures on käinud küll, seal tehti dementsuse test, aga tema vastused olid kõik sellised, et perearst ei saanudki aru, et tal midagi viga oleks. Näiteks küsiti, mis kuupäev on, tema ütles, et ta ei tea, sest ta on kodune inimene, mis tal kuupäevast ja pandi jälle vastus õigeks. Ja mulle ütles perearst, et kui ongi dementne, ega midagi teha pole nagunii, rahusteid võib ta kirjutada.
mul sama kogemus. perearst ei võtnud üldse selle teemaga jutule, ütles, et mingu psühhiaatri juurde, aga sinna ju ei pääse. ja ega vanur ei taha minna ka, sest ega ta ju hull ei ole, miks ta psühhiaatri juurde minema peaks.
siis sattus haiglasse põletikuga ja palusin raviarstil diagnoos panna, et igaks juhuks ja sealt siis asjaga edasi tegeleda. too ütles, et tema küll vajadust ei näe, küsimustele pidavat vastama. nojah, tema nägi teda vast paar minutit iga päev ja ei kuulnud neid luulendusi. ja sinnapaika see asi ongi jäänud.
Huvitav oleks teada, mis teooria esitad selle kohta, et minu vanaema hakkas dementsus välja lööma, kui ta hakkas naabrite käimisi üles kirjutama ja autonumbreid ning teatas salapäraselt, et varsti tullakse küsima – vanaema nüüd spioon küll ei olnud. Raha mure oli ka, ema pidi pidevalt ta rahapaki välja tooma ja tema ees ülelugema.
Aga naabrimemm hakkas väitma, et vargad käivad, näiteks varastatakse võitoosist võid.
Huvitav oleks teada, mis teooria esitad selle kohta, et minu vanaema hakkas dementsus välja lööma, kui ta hakkas naabrite käimisi üles kirjutama ja autonumbreid ning teatas salapäraselt, et varsti tullakse küsima – vanaema nüüd spioon küll ei olnud. Raha mure oli ka, ema pidi pidevalt ta rahapaki välja tooma ja tema ees ülelugema. Aga naabrimemm hakkas väitma, et vargad käivad, näiteks varastatakse võitoosist võid.
Nagu juba eelpool selgitati, ei ole seos otsene, küll aga võivad elusündmused luulude sisu hiljem mõjutada. Sinu vanaema on ju tüüpiline juhtum, dementsel on kõrgenenud ärevus ja ohutunne, tundub, et kõik soovivad tema järelt varastada, see on tüüpiline süpmtom ja kõigil ühine, olgu nende eelnev elu milline tahes.
See varastamise hirm on pea kõigil dementsetel. Väga lihtne põhjus – nad ise ei mäleta, kuhu oma asjad panid, järelikult keegi võttis. Kel võitoosist võid varastatakse, on selle ise ära söönud, osad dementsed söövad lõputult, mäletamata, et nad üldse oleksid söönud, samas teised ei söö üldse, sest unustavad söömise. Ei ole ju elu jooksul kõik paaniliselt kartnud vargaid, enamus inimesi ei mõtle üldse varastele, aga kui asjad kaovad, siis peab ju keegi varastama… Meil oli külas üks vanainimene, kes karjus möödakäijatele, et tooge mu asjad tagasi, küll tööriistad, küll lõng kapist, küll kristall. Ise peitis ära, sest märkas, et asjad kaovad. Peale tema surma tulid asjad välja ilmvõimatutest kohtadest, küll kuivained aiast põõsa alt, küll saag madratsi alt jne.
Teine asi, mis nad teevad ja mille üle mõtlevad on see, mis nad näiteks telekast näevad. On seal mingi seksistseen või petmine seebikas, kohe neil see siis teemaks. Ketravad oma peas seda ringiratast, ajavad segi unenäod ja filmid reaalsusega.
Ok, aga mis on selle teemaga siin, et olgu need mälupildid ja teemad dementselt tulnud kuskohast tahes, aga peamine on välistada oma elatud elu tunded ja kogemused…?
Miks nii soovite teha?
Ma pole veel dementne, aga kui vaatan oma unenägusid, siis on neid kilde ja stseene, mis on võetud päeval nähtud filmist või loetud raamatust ja seda ma suudan ju praegu kokku viia, et see on seotud vaat selle filmiga. Ja siis on aega ajalt neid kohti, inimesi ja tundeid, kus ma lähen ajas tagasi. Ja on negatiivseid asju ja on meeldivaid(meeldivatest on paigad, kus olen õppinud või elanud), negatiivsetest on minuga juhtunud tunded ja hirmud, ikka samad. Isegi, kui ma neile enne und pole mõelnud. Et seal kohas on mul halb, seal mind löödi kunagi ja kes seda tegi, see tunne ja hirm on olemas.
Minul oli vanaemaga kahjuks sama. Vanaisa oli olnud suur naistemees. Olla armukesi pidanud päris avalikult. Vanaema ei olnud lahutusega mingil tingimusel nõus, noh väärikas abielunaine ju ikkagi. Nüüd kui vanaisa kasvõi wc-sse komberdab, kisab vanaema ukse taga, et sul on seal li..d. Kõik naised on l..d ja tahavad tema meest. Aeg-ajalt olen minagi. Ja midagi pole teha. Rohud ei aita. vanaema on kõrgharidusega.
päris jube. minu ema ja isaga sama lugu. mõtlen, milline trauma peab emas olema, kui praegu, kui tal isegi lapsed kipuvad segamini minema, on ta suurim mure ikka isa armukesed.
Minul oli vanaemaga kahjuks sama. Vanaisa oli olnud suur naistemees. Olla armukesi pidanud päris avalikult. Vanaema ei olnud lahutusega mingil tingimusel nõus, noh väärikas abielunaine ju ikkagi. Nüüd kui vanaisa kasvõi wc-sse komberdab, kisab vanaema ukse taga, et sul on seal li..d. Kõik naised on l..d ja tahavad tema meest. Aeg-ajalt olen minagi. Ja midagi pole teha. Rohud ei aita. vanaema on kõrgharidusega.
päris jube. minu ema ja isaga sama lugu. mõtlen, milline trauma peab emas olema, kui praegu, kui tal isegi lapsed kipuvad segamini minema, on ta suurim mure ikka isa armukesed.
Kui see oleks lihtne teema, siis nende tegude tegijad ei varjaks seda pea iga hinnaga. Aga nad teevad seda.
Tegelikult on see kôik nii kurb. Olen selle episoodi oma elus läbi elanud ja kujutan ette, kui raske see sinu jaoks on. Minu ema oli samuti ôendushoolduses vahelduva eduga, tavalised sûûdistused olidki, et personal varastab ta aluspesu ja teine kinnisidee olid tal môrvad ja enesetapud, ôhtuti ikka kontrolliti, kas nad on voodis ja ega nad midagi ei vaja, siis selle kohta ta ûtles alati salapàraselt, et ta teab kûll, et keegi on kindlasti jàlle ennast àra tapnud, vôi on môrtsukas majas, keda siis otsitakse. Kodus olles ( tôin ta enda juurde elama) olin selleks kurjategijaks enamasti mina, kûll ma mûrgitasin tema toitu ja tegin talle fûûsiliselt haiget vôi siis hoopis nàljutasin teda ja ei lasknud korterist vàlja. Tal oli palju sôpru ja sugulasi, kellele ta siis kogu aeg minu juuresolekul vôi salaja minu “kuritegudest” rààkis. ???? Jah, ma ei lasknud teda ûksi vàlja peale seda kui ta maja tagant pingilt àra kadus ja ma paaniliselt mööda linna otsides leidsin ta kohaliku toidupoe juures, samuti ma tôesti sundisin teda pesema minema ja riideid vahetama, vôi kammisin ta juukseid ja pesin ta nàgu.
Kôige kurvemaks teeb asja see, et varem olin ema lemmik ja ta armastas mind vàga, ta oli mulle vàga, vàga kallis, me rààkisime iga pàev telefonis vahel lausa tundide kaupa.
Mina sain talle hooldekodu koha tema perearsti kaudu, kuid kuna tal avastati suht peale seda ka halvaloomuline kasvaja, siis làksid need viimased kuud vàga ruttu.
Igatsen siiani oma ema, kuigi mul oli temaga vàga raske.
Pole tõsi.
See on küll tõsi, et eluaegne õppimine siiski arendab aju ja ajukahjustuse oht on väiksem. Ka hakkab dementsusega IQ alanema ja dementseks loetakse see, kellel on IQ alla 70. Aga eks mõtle ise, kas hakkad tulema 150 pealt või 100 pealt allapoole, millisel juhul sa alla 70 siis kiiremini jõuad. Võib olla küll, et haritum ja intelligentsem inimene ei jõuagi dementsuse staadiumisse, kuigi vähemintelligentsem oleks sinna jõudnud. Õppimine loob neuronitevahelisi sidemeid, parandab ajus verevarustust, seega ajukahjustuse oht on väiksem. Muidugi võib dementsuse all kannatada igaüks, aga vaheldusrikkas keskkonnas elanud ja palju õppinud inimestel on see oht siiski väiksem.
Kuidas puutub asjasse kõrgharidus? Dementsuse eest see kaitset ei anna.
Jah, haridus kaitset ei anna, aga vaimset tööd tegevatel inimestel avaldub dementsus hiljem kui vaimselt väheaktiivsetel inimestel. Mõnel ei avaldugi, elu saab enne otsa.
Pole tõsi.
On küll.
Pole tõsi.
See on küll tõsi, et eluaegne õppimine siiski arendab aju ja ajukahjustuse oht on väiksem. Ka hakkab dementsusega IQ alanema ja dementseks loetakse see, kellel on IQ alla 70. Aga eks mõtle ise, kas hakkad tulema 150 pealt või 100 pealt allapoole, millisel juhul sa alla 70 siis kiiremini jõuad. Võib olla küll, et haritum ja intelligentsem inimene ei jõuagi dementsuse staadiumisse, kuigi vähemintelligentsem oleks sinna jõudnud. Õppimine loob neuronitevahelisi sidemeid, parandab ajus verevarustust, seega ajukahjustuse oht on väiksem. Muidugi võib dementsuse all kannatada igaüks, aga vaheldusrikkas keskkonnas elanud ja palju õppinud inimestel on see oht siiski väiksem.
nii see dementsuse areng küll ei toimu. vahet pole, kui intelligentne ja haritud keegi on, segast panna ja luulusid heietada võivad kõik. siis on lihtsalt nö intelligentsemad luulud.
nii see dementsuse areng küll ei toimu. vahet pole, kui intelligentne ja haritud keegi on, segast panna ja luulusid heietada võivad kõik. siis on lihtsalt nö intelligentsemad luulud.
Nagu ütlesin, dementsus võib tabada igaüht, aga dementsus tähendab aju teatud piirkondade kahjustumist, ajurakud hakkavad hävima ja kognitiivsed võimed alanema. Aga on vahe, kui kõrgelt sa nö kukkuma hakkad. Intelligentsematel ja haritutel ei ole intelligentsemad luulud, vaid nende aju ehitus on teistsugune, rohkem verevarustust, rohkem neuronite vahelisi ühendusi, seega võib dementsus tulla hiljem või üldse mitte. Milleks vaielda, nii see lihtsalt on. Ja sellega ei ütle keegi seda, et intelligentsetel ja haritutel ei võiks dementsus tulla, võib küll, aga tuleb lihtsalt harvem. Ja muide ei ole ka stressi osakaal siin üldse väike, seega suured traumad mõjutavad küll ka dementsuse arengut.
Eelmisel käol on selles osas õigus, et aju töös hoidmine mingil määral vähendab dementsuse või Alzheimeri tekkimise tõenäosust, kuid päris nii see ei ole, et kõrge intellektiga inimesed on kaitstud ja see on ainult rumalate haigus. Riskifaktoreid on mitmeid (ka selliseid, mida saab ise mõjutada), kuid paraku võib see sellegipoolest tabada igaüht. Nii et palun jätke see hariduse üle vaidlemine, see ei aita mitte kuidagi inimest, kelle lähedane hääbumas on. Liiatigi on väga targa ja laia silmaringiga inimese puhul see vaimsete võimete langus eriti terav ja valus neile, kes sellega tegelema peavad. Ja hirmutav ka inimesele endale, sest algstaadiumis nad saavad ju aru, et midagi on valesti ja sellega on väga raske leppida.
Teemaalgataja, uuri kas sinu kodulinnas on äkki dementse lähedasega inimeste tugigruppi või saaksid veebi teel osaleda/nõu küsida. Inimesi, kes on pidanud sellega toime tulema, on meie keskel tegelikult kahjuks palju ja nad on väga toetavad. Ära karda abi küsida.
Eelmisel käol on selles osas õigus, et aju töös hoidmine mingil määral vähendab dementsuse või Alzheimeri tekkimise tõenäosust, kuid päris nii see ei ole, et kõrge intellektiga inimesed on kaitstud ja see on ainult rumalate haigus.
Ega seda keegi pole öelnudki. Minu isa ja ema on mõlemad haritud, sama vanad, isa on väga terane, aga emal on need probleemid. Samas seda võib öelda küll, et isa on elus rohkem asjade vastu huvi tundnud ja eluaeg ennast arendanud, ema on olnud rohkem oma mullis, ei ole teda huvitanud eluaegne õppimine pärast noorena arstiks õppimist. Väga varakult läks pensionile, enne käis ka poole kohaga tööl, üsna vähenõudlikul kohal, reisida pole armastanud. Tema aur läks isa armukeste peale. Seega võib-olla natuke seos on. Aga selge see, et neid dementseid on igausuguseid.
Eelmisel käol on selles osas õigus, et aju töös hoidmine mingil määral vähendab dementsuse või Alzheimeri tekkimise tõenäosust, kuid päris nii see ei ole, et kõrge intellektiga inimesed on kaitstud ja see on ainult rumalate haigus.
Ega seda keegi pole öelnudki. Minu isa ja ema on mõlemad haritud, sama vanad, isa on väga terane, aga emal on need probleemid. Samas seda võib öelda küll, et isa on elus rohkem asjade vastu huvi tundnud ja eluaeg ennast arendanud, ema on olnud rohkem oma mullis, ei ole teda huvitanud eluaegne õppimine pärast noorena arstiks õppimist. Väga varakult läks pensionile, enne käis ka poole kohaga tööl, üsna vähenõudlikul kohal, reisida pole armastanud. Tema aur läks isa armukeste peale. Seega võib-olla natuke seos on. Aga selge see, et neid dementseid on igausuguseid.
No just, keegi ei olegi siin ju väitnud, et haritud inimesed on dementsuse eest kaitstud. Minu emal on doktorikraad ja ta töötab ka praegu, 82-aastasena, kuid ometi on tal diagnoositud dementsus Alzheimerist juba mitu aastat tagasi. Iseasi on see, et kui ta ei oleks terve elu vaimset pingutust nõudvat tööd teinud, siis oleks tal dementsus ilmselt avaldunud märksa varem. Ehk siis mida hiljem avaldub dementsus, seda suurem on võimalus, et see ei avaldugi – inimene ei ole ju igavene. (Mu isa seevastu suri 75aastaselt ja keegi ei tea, kas ta 80selt oleks dementsuse alla kannatanud või mitte.) Samas elavad inimesed vanemaks kui varem, mistõttu on ka dementseid meie hulags märksa rohkem.
Statistiliselt elavad haritud ja intelligentsed inimesed kauem, kui madalama haridusega inimesed. Samas- mida vanem on inimene, seda tõenäolisem, et ta on dementne. Täiskavanuna omandatud haridus ja uued oskused lükkavad dementsuse tekkimist edasi- eriti kasulik on kogu elu jooksul omandada oskusi, kus lisaks mõistusele on vaja õppida ka uusi füüsilisi liigutusi (erinevate sõidukite juhtimine, keerukamad tantsud, orienteerumine võõrastes kohtades jne.)
Paari enda lähedase põhjal ei saa teha üldistusi. Uuringud näitavad, et terve elu vaimselt ja füüsiliselt aktiivsetel inimestel saabub dementsus hiljem.
Et nagu misasja? Minu vanaema elas peaaegu 100-aastaseks. Tegi selget vahet sõjaajal ja tänapäeval. Mingit paranoiat ega väljamõeldud teemasid ka ei olnud. Või et siis elu sai enne otsa kui dementsus oleks välja löönud? Nojah.
Kas sa oled seesama kommenteerija, kes eespool üht kägu umbluu ajamises süüdistas?
päris nii see ei ole, et kõrge intellektiga inimesed on kaitstud ja see on ainult rumalate haigus.
Seda pole ju mitte keegi väitnudki.
Iris Murdoch haigestus ju ka alzheimeri tõppe.
Olen nõus väitega, et intelligentsel, tegusal ja elu ning maailma vastu huvi tundval inimesel avaldub dementsus aeglasemalt. Kui üldse.
Minu vanemad hakkasid täiesti teadlikult teatud vanuses oma mälu arendama. Kuni jalg veel kandis tuuritasid mööda välismaad ringi. Käisid tantsimas, teatris, üritustel, hobiringides. Kui liikumine muutus raskemaks, siis tegid mõlemad hunnikutes ristsõnu, tegelesid aktiivselt mälumänguga. Lugesid kuhjade kaupa raamatuid. Uurisid entsüklopeediaid. Viisid end kurssi arvuti maailmaga. Isa jäi täiesti teraseks ja adekvaatseks kuni surmani. Isegi unustamise probleemi ei olnud. Mõnikord lihtsalt kurtis uimasust ja siis pidi mõnda keskmisest keerulisemat asja talle mitu korda selgitama. Suri 86-selt. Ema suri sama vanalt. Unustamist tal ei olnud ja lollust ka ei teinud. Elu lõpus oli lihtsalt mõnikord kummaline. Unustas laste sünnipäevad ja halvematel päevadel ei tundnud lapsi ära. Mähkmeid pidi ka igaks juhuks kandma, kuigi enamjaolt siiski kontrollis oma häda. Pigem oli füüsiliselt raske õigel ajal potini jõuda.
Kindlasti võib dementsus tabada igaüht, aga olen veendunud, et aju arendamisega annab seda, kas edasi lükata või lasta sel aeglasemalt areneda.
nii see dementsuse areng küll ei toimu. vahet pole, kui intelligentne ja haritud keegi on, segast panna ja luulusid heietada võivad kõik. siis on lihtsalt nö intelligentsemad luulud.
Nagu ütlesin, dementsus võib tabada igaüht, aga dementsus tähendab aju teatud piirkondade kahjustumist, ajurakud hakkavad hävima ja kognitiivsed võimed alanema. Aga on vahe, kui kõrgelt sa nö kukkuma hakkad. Intelligentsematel ja haritutel ei ole intelligentsemad luulud, vaid nende aju ehitus on teistsugune, rohkem verevarustust, rohkem neuronite vahelisi ühendusi, seega võib dementsus tulla hiljem või üldse mitte. Milleks vaielda, nii see lihtsalt on. Ja sellega ei ütle keegi seda, et intelligentsetel ja haritutel ei võiks dementsus tulla, võib küll, aga tuleb lihtsalt harvem. Ja muide ei ole ka stressi osakaal siin üldse väike, seega suured traumad mõjutavad küll ka dementsuse arengut.
Sul on nii dementsusest kui ka aju toimimisest üsna lihtsustatud ettekujutus. Dementsus ei tähenda lihtsalt IQ langemist, kui see nii oleks, oleks ju lihtne, sest ka üsna madala IQga inimesed saavad väikese abiga oma eluga hakkama. Dementsus võib kahjustada üsna suvalisi ajupiirkondi, kellel mida, seda ette ei tea.
Lihtsalt rumal inimene saaks hakkama lusika suhupistmisega ja vetsus käimisega, teda isegi ei peaks hooldekodusse panema. Mida dementsus teeb, on midagi muud ja palju kaootilisemat. Nii võibki juhtuda, et muidu väga tark inimene ei tule enam toime söömise-joomise ja vetsus käimisega, ammugi mitte oma rahaasjade ajamisega, aga oma tarka juttu suudab ikka veel mõnda aega edasi ajada.
Üldine hea tervisekäitumine on see, mis hoiab dementsust eemal, eriti on leitud seos tervisespordiga, kõrgema haridusega inimesed tavaliselt hoolivad ka oma tervisest rohkem. Nii et tehke sporti ja on lootust natuke kauem vastu pidada.
Kuidas puutub asjasse kõrgharidus? Dementsuse eest see kaitset ei anna.
Jah, haridus kaitset ei anna, aga vaimset tööd tegevatel inimestel avaldub dementsus hiljem kui vaimselt väheaktiivsetel inimestel. Mõnel ei avaldugi, elu saab enne otsa.
Jap, ei oska kommenteerida muud, kui et see minu ema, kes endale koroona kulge mõtleb ja õendushaiglat vandenõus syydistab, on lausa 4-kordse korgharidusega spetsialist, reisis omal ajal mooda maailma, kuna oli nii tipp-spetsialist, särava mõistusega naine… Pole sest abi midagi dementsuse ilmnemisel. Jääb dementseks fuusikateaduste doktor ja teerajaja samamoodi kui aleviku seatalitaja. Mõlemad on vajalikud ametid ja kumbki pole parem kui teine. Õnneks haigused teavad seda.
Kas ema on nõus vabatahtlikult sulle oma pangakaardi andma? Et sina maksad arved ja ostad vajaliku? Saate ka notari juures vormistada nii, et sina saad käsutada ema rahaasju, ema vara jääb talle. Kuni vanemad veel vähegi jagavad, on hea pärimisasjad korda ajada, kui need veel ripakil. Ka notar küsib küsimusi, et veenduda vanainimese mõistuse juures olekut. Kui oskab vastata, et ta ei peagi kuupäeva teadma, siis see on päris adekvaatne vastus ju. Tavaliselt vanainimestel polegi kuupäevst või isegi nädalapäevast sooja ega külma.
Esileht › Pereelu ja suhted › Mida teha dementse vanainimesega
