Esileht Erivajadustega laps Mida teha kooliga?

Näitan 20 postitust - vahemik 31 kuni 50 (kokku 50 )

Teema: Mida teha kooliga?

Postitas:
Kägu

Olles eripedagoogikat põhjalikult studeerinud ja erinevates koolides aastaid praktiseerinud, on mul paraku kujunenud oma ilmselt mitte populaarne arvamus väikeklasside kohta. On üksikuid positiivseid erandeid, aga suuremas plaanis need ei teeni seda eesmärki, et last ühiskonda integreerida, pigem vastupidi – nende priviligeeritus tekitab hilisemaid suuri kohanemisprobleeme tavaühiskonda. Harva tehakse koostööd tavaklassidega, haruharva arenetakse sealt nö tavaklassi kõlbulikuks ning veelgi harvem jõutakse välja ja suudetakse toimivalt läbida keskkooli… selline on paraku tegelik reaalsus. Küsimus ei ole siin enamasti madalamal tasemel omandatud hariduses, vaid sotsiaalses saamatuses. Neid lapsi pole osatud õpetada kollektiivis toimima.

 

Rajaleidja hinnang annab teile kätte esmased valikute kriteeriumid, aga Rajaleidja väga sageli ei tule uurima lapse kollektiivset käitumist ning nende seisukoht tugineb mõnele ca 30minutilisele visiidile. Kui teemaalgatajale on võimalik minna tasuliste spetsialistide juurde, tehke lisauuringuid ja katseid. 

Akadeemiliselt võimeka autistliku lapse puhul on võimalik tekitada talle turvatunne ja vajalik abi pädeva tugiisiku näol ja kaasata ta tavaklassi õppesse. Vajadusel saab kombineerida juurde 1:1 õpet. Meil on juba päris palju kiva-programmi koole, kus maast-madalast õpitakse kaaslaste eripärasid respekteerima ja kasvama edukalt kokku ka isemoodi lastega. On koole, kus on nö suure venna-õe projektid jmt.

Vähe on aga selliste võimalustega koole, kus väikeklasse komplekteeritakse laste diagnoose ja temperamente arvestades, mis oleks aga ülioluline. Ehk siis nii vastuoluline kui see ka poleks, on paraku tõenäolisem, et laps kogeb seal endale ebasobivamat keskkonda kui talle turvalise tugiisikuga näiliselt keerukamas tavaklassis käies. Tavaklassis õpib ta olema osa ühiskonnast, mitte sellest eralduma. Pikemas perspektiivis on siin märkimisväärne vahe, sest kui sotsiaalselt kohmakat last süstemaatiliselt kollektiivsusega mitte harjutada, ta võib kapselduda veelgi rohkem iseendasse ja on vahel suuremana sotsiaalselt veel saamatum kui koolieelikuna. See on aga karuteene nii lapsele kui teile endile, sest hiljem te ei pruugi teda üldse enam kodust välja saada.

 

Viitasite, et lapsel on kõnehäire lisaks potentsiaalselte autismile/ATHle. Kui kõnehäire domineerib, uurige kindlasti Heleni kooli. Seal on aeglasemas rütmis, ent tavaprogrammiga õpe, sarnaste probleemidega lapsed koos, tasemel erialane toetus neile ning loomulikult ka suur rõhk kaaslaste respekteerimisele (kiva jm programmid). Kõnehäirete klassid on kuni 12 lapsega, esimene lend alustas mõned aastad tagasi ja läbivad seal lisaaastaga ehk kokku 10 aastaga põhikooli. Väljavaated keskkooliks on ka laual. Natuke suurem ja sarnasemate probleemidega klass annab tegelikult ka lapsele tõenäolisema võimaluse omale sobivamaid sõpru leida kui kuni 6 lapsega väikeklass, kus ilmselt osad kaaslased (hüperaktiivsed nt) on autistlikule lapsele pigem vastunäidustatud.

 

Ebapopulaarne tõde on ka see, et paremad mitmekülgse erialase ettevalmistusega spetsialistid liiguvad pigem just erikoolidesse, neid ei jagu ühtmoodi hästi kõikide väikeklasside jaoks. Ja kui lapsel on suures koolis vaja regulaarset lisatuge psühholoogilt, eripedagoogilt või logopeedilt, neid aegu on võtta tuntavalt alla vajaliku määra. Sel juhul on erikool erilisema lapse mitmekülgse arengu jaoks kahtlemata tõhusam…

Seega on esmatähtis erialaspetsialistide ja enda objektiivse hinnangu abil paika panna, kas laps on natuke eriline või natuke rohkem eriline. Aga õige tugisüsteemiga saab ka erilisemast arendada iseseisva ja igati tubli inimese.

 

Vabandust, kui mu mõtted kedagi riivasid, aga sellised on minu ja mu kolleegide kogemuslikud tähelepanekud viimase 10 aasta baasilt.

 

 

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vähe on aga selliste võimalustega koole, kus väikeklasse komplekteeritakse laste diagnoose ja temperamente arvestades, mis oleks aga ülioluline.

VHK on üks selline kool. Lisaks on seal väikeklassilastele spetsiaalsed teraapiatunnid, mille eesmärk ongi harjutada omavahelist suhtlemist eakaaslastega + väikeklassilapsed osalevad ülekoolilistes ringides, laulukoorides, kus on koos lapsed kõikidest klassidest.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vähe on aga selliste võimalustega koole, kus väikeklasse komplekteeritakse laste diagnoose ja temperamente arvestades, mis oleks aga ülioluline.

VHK on üks selline kool. Lisaks on seal väikeklassilastele spetsiaalsed teraapiatunnid, mille eesmärk ongi harjutada omavahelist suhtlemist eakaaslastega + väikeklassilapsed osalevad ülekoolilistes ringides, laulukoorides, kus on koos lapsed kõikidest klassidest.

Hea, et on erandeid. Varasemalt oli ka seal prioriteedid laste koolivõtul ennekõike selle alusel, keda peab vastu võtma ja siis kuidas teistsuguste diagnoosidega lapsi nende nö kohustuslike lastega kohaldada. Õnneks seal koolis väikeklasse paralleelidena ka ja mänguruumi laste sobitamiseks selle võrra  rohkem. Kui kaasatakse HEV lapsi pidevalt ja oskuslikult kooli muudesse tegevustesse, huviringidesse jmt ja ka eriala spetsialiste nüüd kõigile jagub, siis see on kiiduväärt tulemus.
Mõne aasta eest tubli kolleeg, kes seal töötas, rääkis kahjuks erinevat juttu, et HEVi ideoloogia on väga hea, aga reaalne tegelikkus siiski teine. Loodetavasti asjad tänaseks juba paremad, tore.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõne aasta eest tubli kolleeg, kes seal töötas, rääkis kahjuks erinevat juttu, et HEVi ideoloogia on väga hea, aga reaalne tegelikkus siiski teine. Loodetavasti asjad tänaseks juba paremad, tore.

Mul on viimase viie aasta kogemused. Kogu selle aja on niimoodi olnud, nagu kirjeldasin.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vähe on aga selliste võimalustega koole, kus väikeklasse komplekteeritakse laste diagnoose ja temperamente arvestades, mis oleks aga ülioluline.

VHK on üks selline kool. Lisaks on seal väikeklassilastele spetsiaalsed teraapiatunnid, mille eesmärk ongi harjutada omavahelist suhtlemist eakaaslastega + väikeklassilapsed osalevad ülekoolilistes ringides, laulukoorides, kus on koos lapsed kõikidest klassidest.

Hea, et on erandeid. Varasemalt oli ka seal prioriteedid laste koolivõtul ennekõike selle alusel, keda peab vastu võtma ja siis kuidas teistsuguste diagnoosidega lapsi nende nö kohustuslike lastega kohaldada. Õnneks seal koolis väikeklasse paralleelidena ka ja mänguruumi laste sobitamiseks selle võrra rohkem. Kui kaasatakse HEV lapsi pidevalt ja oskuslikult kooli muudesse tegevustesse, huviringidesse jmt ja ka eriala spetsialiste nüüd kõigile jagub, siis see on kiiduväärt tulemus.

Mõne aasta eest tubli kolleeg, kes seal töötas, rääkis kahjuks erinevat juttu, et HEVi ideoloogia on väga hea, aga reaalne tegelikkus siiski teine. Loodetavasti asjad tänaseks juba paremad, tore.

Kuna me elame Tallinna kesklinnas, siis meie eriline väikemees käis ka algul VHK väikeklassis. Kuna vanem õde käib samas koolis ning poiss käis VHK lasteaias ja eelkoolis, saime sinna koha ilma probleemita ja esiotsa olime väga rõõmsad, sest just sinna me teda panna tahtsimegi. Teisi koole ei kaalunudki.

Pojal on kombineeritud diagnoos: autistism koos kerge ATHga ja alaalia 2, loomult on ta üsna seltsiv, rahulik ja kuulekas laps. Baasteadmised ja õpihimu oli kooli minnes olemas ning sealne loominguline õhkkond talle meelepärane. Klassis olid vaid viie-kuuekesi, aga kuna tema väljendus ning keskendumine olid kaaslastest kehvemad ja omandamise tempo aeglasem, tekkisid õppetöös toppamised. Tundliku lapsena ka väiksemad nagelemised temperamentsemate kaaslastega tekitasid lisapingeid. Kodus õppisime temaga koos pea igapäevaselt, mida klassikaaslastel pigem teha tarvis polnud. Püüdsime leida lahendusi, katsetasime väikeklassi kõrval ka kooli pakutavaid jm tugiteenuseid, osade ainete puhul 1:1 õpet, ent temale neist olukorra paranemiseks paraku siiski ei piisanud, pigem stress süvenes. Aegapidi tekkinud pinged muutsidki rõõmsa ja rahuliku poisi närvilisemaks, ärevamaks, ka rõõm kooli minna hakkas kaduma. Joonistused muutusid süngemateks, uni kehvemaks jmt. Samal ajal tahtmine kodus olla süvenes. Poiss ise on korralik ja kohusetundlik, huvi pakkuvates teemades nutikas, aga ta omandamisvõime ei ole kõige kiirem…

Vältimaks suuremaid probleeme, hakkasime aegsasti koos Rajaleidjaga otsima alternatiivset lahendust, kuna ei tahtnud tundliku lapse niigi õrna närvikava rikkuda. Püüdsime teda karastada ja oskusi mööda motiveerida, aga see pigem ei toiminud.

Saime Rajaleidja abil katsetada ja koha 2. klassiks Laagna algkooli. Mõnus väike maja ja kuna sealses koolis on nii liit- kui kõnepuudega lapsi palju, samastus ta ilmselt kaaslastega paremini ja tempo on mõnevõrra rahulikum kui väikeklassis. Laps on leidnud seal sõbrad, talle meelepärased huviringid, seal on olemas ka näiteks bassein, kus ta vahel ravivõimlemist saab, käib loovteraapias jne. Samuti oleme väga rahul sealse tegusa pikapäevarühmaga, kus löövad kasvatajate kõrval kaasa ka mitmed teotahtelised tudengid, vahel osaleb seal ka eripedagoog. VHKs me näiteks pikapäevarühmas igapäevaselt osaleda ei saanud. Kooliväliselt täiendavaid tugiteenuseid õnneks enam tarvis pole – väljendus on seal 1,5 aastaga väga korraliku hüppe teinud, sotsiaalne võimekus ja iseseisvus paranenud. Akadeemiliselt ilmselt on areng aeglasem kui tavakoolis, aga et tegu siiski erilise lapsega ei ole see meile esialgu suurim prioriteet olnud.

Enne polnud ma sellest koolist isegi kuulnud ja Lasnamägi esiotsa ka veidi kohutas, aga tegelikult sinna kesklinnast 10min tee ning tegu on väga hubase ja lastesõbraliku kooliga. Personali kiidan kohe väga.

 

Eks mure poja edasise elu ees loomulikult on jätkuvalt, aga vähemalt oleme hetkeolukorraga igati rahul, poja ise ka. Lapse terve närvikava annab vast lootust ka edasisteks edukamateks arenguteks kui stressirohke argipäev.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

VHKs me näiteks pikapäevarühmas igapäevaselt osaleda ei saanud.

Küsin huvi pärast, et miks – VHK-s on ju eraldi pikapäevarühm just väikeklassilastele.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

VHKs me näiteks pikapäevarühmas igapäevaselt osaleda ei saanud.

Küsin huvi pärast, et miks – VHK-s on ju eraldi pikapäevarühm just väikeklassilastele.

Jaa, pikapäevarühm on ja meil see mure sellest tekkiski, et erinevate klasside lapsed koos ning pojal tekkis mingil hetkel seal ületamatu tõrge ühe vanema klassi teise poisiga. Siis käisimegi lõpuks kokkuleppe korras eri aegadel.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siis käisimegi lõpuks kokkuleppe korras eri aegadel.

Paljud käivad hetkel eraldi aegadel, meie laps samuti – see on ju täielik luksus, et laps saab 1 + 1 pikas päevas olla.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie taotlesime koolipikendust. Olen selle otsusega väga rahul, kuna lisa-aasta andis ikka väga palju juurde nii kõne kui suhtlemise osas. Käisime ka regulaarselt logopeedi ja sotsiaalpedagoogi vastuvõtul.

Praegu käib poeg tavaklassis ja saab väga hästi hakkama.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Samuti kogemus VHK-ga, aga teemaalgatajat see kuidagi enam ei aita, kuna sealsete klasside komplekteerimine käib väga varakult ja diagnoosid-rehabilitatsioonid-iseloomustused ja soovitused peaks aasta alguses ammu valmis olema. Meie laps käis ka sealses eelkoolis, kuhu tuli registreeruda pool aastat ette (eelviimasel lasteaia-aastal, laps oli siis 5a), eelkoolis tehti ära ka koolikatsed. Minu isiklik arvamus on, et sealt pakutakse õppimisvõimalust keskmisest andekamatele lastele, kes jääks tavakoolis hammasrataste vahele oma sotsiaalse puude tõttu ning teine soositud sihtgrupp on vaiksed tagasihoidlikud õpiprobleemideta lapsed. Minu lapse väikeklassis siiski olid 3/4 väga andekad lapsed, nö nohikud-veidrikud.

 

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lisan veel, et me ka uskusime last kooli pannes, et õpib alguses väikeklassis, edasi liigub tavaklassi- no ei ole nii. Need lapsed, kes väikeklassi kollektiivi ei sobitu, tõstetakse 1:1 õppele, kuid ma tõesti ei ole kuulnud kellestki, kes oleks liikunud väikeklassist tavaklassi. Nagu siin eespool välja toodi, siis pärast põhikooli lõppu ei ole koolil enam kohustust seda last õpetada.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nõus – tõenäosus väikeklassist tavaklassi jõuda, on pigem nigel.

Kui TA laps lasteaias käis ja sai hakkama suuremas kollektiivis, tasub seda suurema grupi taset hoida, kas või võttes aastaks pikenduse ja pannes ta hiljem ikkagi tugiisikuga tavaklassi. Sotsiaalne isolatsioon pigem autistil süveneb kui väheneb, kui talle antakse selleks võimalus. Pigem tasub last igal juhul hoida nö päriselu keskkonnas, muidu on peale põhikooli olukord kehvem kui see täna on. Ja mida suurem inimene, sest vähem aldis on ta muutustele.

 

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Samuti kogemus VHK-ga, aga teemaalgatajat see kuidagi enam ei aita, kuna sealsete klasside komplekteerimine käib väga varakult ja diagnoosid-rehabilitatsioonid-iseloomustused ja soovitused peaks aasta alguses ammu valmis olema. Meie laps käis ka sealses eelkoolis, kuhu tuli registreeruda pool aastat ette (eelviimasel lasteaia-aastal, laps oli siis 5a), eelkoolis tehti ära ka koolikatsed. Minu isiklik arvamus on, et sealt pakutakse õppimisvõimalust keskmisest andekamatele lastele, kes jääks tavakoolis hammasrataste vahele oma sotsiaalse puude tõttu ning teine soositud sihtgrupp on vaiksed tagasihoidlikud õpiprobleemideta lapsed. Minu lapse väikeklassis siiski olid 3/4 väga andekad lapsed, nö nohikud-veidrikud.

VHKs on väikeklassides üsna kirju kaader tegelikult. On tõesti erakordselt andekaid nö veidrikke, aga on ka suht andetuid lapsi, kes peavad kodus vaeva nägema, et nad väikeklassi õppetasemes järje peal püsiksid. VHK esimeste klasside komplekteerimise tagamaad väga suuresti andekusest tegelikult ei lähtu.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lisan veel, et me ka uskusime last kooli pannes, et õpib alguses väikeklassis, edasi liigub tavaklassi- no ei ole nii. Need lapsed, kes väikeklassi kollektiivi ei sobitu, tõstetakse 1:1 õppele, kuid ma tõesti ei ole kuulnud kellestki, kes oleks liikunud väikeklassist tavaklassi. Nagu siin eespool välja toodi, siis pärast põhikooli lõppu ei ole koolil enam kohustust seda last õpetada.

Mul on sama kogemus. Minu lõpuks 1:1 lõpetanud põhikooli last polnud kuhugi panna. Koolikohustust pole ja on vaid pere enda mure. Meil puuduvad sobivad gümnaasiumid või kutseõppeasutused lastele kes akadeemiliselt võiksid isegi edasi õppida aga autistlikud jooned ja tihti ka muud kaasuvad tervisehädad, minu lapsel nt ka ath takistavad tavaõppesüsteemis edasi liikuda.

Ja ärge hakake Astangut soovitama, ka sinna minu last ei võetud. Kuna tal on 0-sotsiaalsus.

Ja omal ajal põlgas ka see paljukiidetud VHK ta ära kuna me oleme tavaline perekond, eelkoolis ra seal ei käinud, usutausta pole ja ka teisi lapsi polnud sealses süsteemis.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

VHKs me näiteks pikapäevarühmas igapäevaselt osaleda ei saanud.

Küsin huvi pärast, et miks – VHK-s on ju eraldi pikapäevarühm just väikeklassilastele.

Jaa, pikapäevarühm on ja meil see mure sellest tekkiski, et erinevate klasside lapsed koos ning pojal tekkis mingil hetkel seal ületamatu tõrge ühe vanema klassi teise poisiga. Siis käisimegi lõpuks kokkuleppe korras eri aegadel.

Sinu lapsele vastuvõetamatu laps võib eksisteerida ykskoik mis kooli pikapaevaruhmas, see ei tähenda automaatselt, et yks kool on halb ja teine hea. Puhas juhus ju.

Mul on hea meel, et saite moneks aastaks sobivasse keskkonda, aga mis edasi? VHK oleks pakkunud järjepidevamat lahendust.

 

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lisan veel, et me ka uskusime last kooli pannes, et õpib alguses väikeklassis, edasi liigub tavaklassi- no ei ole nii. Need lapsed, kes väikeklassi kollektiivi ei sobitu, tõstetakse 1:1 õppele, kuid ma tõesti ei ole kuulnud kellestki, kes oleks liikunud väikeklassist tavaklassi. Nagu siin eespool välja toodi, siis pärast põhikooli lõppu ei ole koolil enam kohustust seda last õpetada.

Mul on sama kogemus. Minu lõpuks 1:1 lõpetanud põhikooli last polnud kuhugi panna. Koolikohustust pole ja on vaid pere enda mure. Meil puuduvad sobivad gümnaasiumid või kutseõppeasutused lastele kes akadeemiliselt võiksid isegi edasi õppida aga autistlikud jooned ja tihti ka muud kaasuvad tervisehädad, minu lapsel nt ka ath takistavad tavaõppesüsteemis edasi liikuda.

Ja ärge hakake Astangut soovitama, ka sinna minu last ei võetud. Kuna tal on 0-sotsiaalsus.

Ja omal ajal põlgas ka see paljukiidetud VHK ta ära kuna me oleme tavaline perekond, eelkoolis ra seal ei käinud, usutausta pole ja ka teisi lapsi polnud sealses süsteemis.

Gumnaasiumi definitsioon on selgelt siiski ettevalmistus neile, kes jatkavad haridusteed ylikoolis, see ei ole baasharidus. Mismoodi täpsemalt sa silmas pead, et peaks olema gümnaasiumid vaimse erivajadusega lastele?

See, et pole kutseōppe võimalusi erivajadusega lapsele peale põhikooli lõpetamist, on muidugi kurjast. Et isegi Astangu keskus ei paku lahendust, on uskumatu. Ja uskumatult kurb.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lisan veel, et me ka uskusime last kooli pannes, et õpib alguses väikeklassis, edasi liigub tavaklassi- no ei ole nii. Need lapsed, kes väikeklassi kollektiivi ei sobitu, tõstetakse 1:1 õppele, kuid ma tõesti ei ole kuulnud kellestki, kes oleks liikunud väikeklassist tavaklassi. Nagu siin eespool välja toodi, siis pärast põhikooli lõppu ei ole koolil enam kohustust seda last õpetada.

Mul on sama kogemus. Minu lõpuks 1:1 lõpetanud põhikooli last polnud kuhugi panna. Koolikohustust pole ja on vaid pere enda mure. Meil puuduvad sobivad gümnaasiumid või kutseõppeasutused lastele kes akadeemiliselt võiksid isegi edasi õppida aga autistlikud jooned ja tihti ka muud kaasuvad tervisehädad, minu lapsel nt ka ath takistavad tavaõppesüsteemis edasi liikuda.

Ja ärge hakake Astangut soovitama, ka sinna minu last ei võetud. Kuna tal on 0-sotsiaalsus.

Ja omal ajal põlgas ka see paljukiidetud VHK ta ära kuna me oleme tavaline perekond, eelkoolis ra seal ei käinud, usutausta pole ja ka teisi lapsi polnud sealses süsteemis.

Gumnaasiumi definitsioon on selgelt siiski ettevalmistus neile, kes jatkavad haridusteed ylikoolis, see ei ole baasharidus. Mismoodi täpsemalt sa silmas pead, et peaks olema gümnaasiumid vaimse erivajadusega lastele?

See, et pole kutseōppe võimalusi erivajadusega lapsele peale põhikooli lõpetamist, on muidugi kurjast. Et isegi Astangu keskus ei paku lahendust, on uskumatu. Ja uskumatult kurb.

Tartus on Masingu kool kus õige lähenemisega saab ka autistlik laps gümnaasiumihariduse. Rohkem neid Eestis pole.

Meie kutsehariduses on kohti erivajadusega lastele aga mõeldud on need pigem ka kerge vaimupuudega ehk siis lihtsustatud õppekavaga lõpetanutele. Eeldavad kollektiivse õppimise taluvust.

Seega suur soovitus 1:1 kooli lõpetanud lapse vanemana on hoida last kasvõi väikeseski kollektiivis õppimise ajal, et ta suudaks edasi ka õppida peake põhikooli. Alati muidugi ei õnnestu, eriti kui autistlikud jooned on nii tugevad nagu minu lapsel.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õnneks liiguvad asjad hetkel taas sinna suunas, kus vaimse erivajadusega laste vanemad on aru saanud, et tavakooli väikeklass on tõepoolest nagu lastehoid ja üritavad oma lapsi suunata spetsiaalsetesse erikoolidesse.

Erivajadusega lapse hoidmine tavaklassis on lapse piinamine. Autistlikud lapsed ei kohane ealeski piisaval määral, et see teeks tasa negatiivse tagasiside mille nad saavad oma tavaklassi kaaslastelt. Ja nende vanematelt.

Nüüd on juba aastatepikkune kogemus riigil ju olemas ja spetsialistide tagasiside ka, lõpetaks ära selle integratsiooni mängimise ja tagaks rahalised vahendid, et erivajadusega õpilased saaksid endale sobivas koolis ja nende jaoks loodud keskkonnas arenenda ja tavalapsed saaksid endale sobivas eskkonnas ilma segajateta õppida.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

VHKs me näiteks pikapäevarühmas igapäevaselt osaleda ei saanud.

Küsin huvi pärast, et miks – VHK-s on ju eraldi pikapäevarühm just väikeklassilastele.

Jaa, pikapäevarühm on ja meil see mure sellest tekkiski, et erinevate klasside lapsed koos ning pojal tekkis mingil hetkel seal ületamatu tõrge ühe vanema klassi teise poisiga. Siis käisimegi lõpuks kokkuleppe korras eri aegadel.

Sinu lapsele vastuvõetamatu laps võib eksisteerida ykskoik mis kooli pikapaevaruhmas, see ei tähenda automaatselt, et yks kool on halb ja teine hea. Puhas juhus ju.

Mul on hea meel, et saite moneks aastaks sobivasse keskkonda, aga mis edasi? VHK oleks pakkunud järjepidevamat lahendust.

Otsus kooli vahetada ei olnud sugugi seotud vaid pikapäevaga, suuremad mured olidki mujal. Ja loomulikult – meie keskmisest tundlikum ja aeglasem laps vajab teistsugust tuge, mida ta VHKst piisaval määral ei saanud. Ja kooli ma seepärast halvaks ei pea, otse vastupidi – ma olen väga suur VHK ideoloogia austaja, meie vanem tütar (tava tüdrukuteklassist siis) on seal ideaalilähedases õpikeskkonnas. Temaga kõik super, lihtsalt poisi jaoks ebasobiv.

Hetkel käib temaga Laagnas väga professionaalne eripedagoogiline töö, logopeedilises osas on hüppeline areng olnud ja oleme momendil optimistlikud. 7. klassiks on variant pöörduda tagasi tal tagasi VHKsse, minna KP Vabaõhukooli või näiteks kombineerida 1:1 õpet koos Masingu kooli õpilaskodu kasutamisega. Oleme kahe viimase kohta saanud palju positiivset tagasisidet autistliku lapse arendamise osas. Variante õnneks on, kõik sõltub ennekõike lapse psüühika jm arengust.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on  1.klassist alates väikeklassis õppiv laps, tänaseks põhikooli teises pooles ja tal on koolis igav. Kui saaksin uuesti alustada, siis prooviksin tavaklassis ja kuidas toimib üldtugi (kõigile abivajavatele lastele tuleb kooli poolt tagada logopeedi, psühholoogi jmt abi). On koole, kus kõik lapsed õpivad  koos ja äärmisel vajadusel mõnes aines väiksemas grupis.  Arvesta, et väikeklassist tavaklassi enamasti ei paigutata, kui laps just kooli ei vaheta.  9 aastat põhikooli on väga pikk aeg, hiljem neid aastaid tagasi ei tee. Jah, mu lapsel on koolis kerge ja lihtne: kogu õppetöö teevad koolis ära, harvad kodutöö ülesanded teeb vahetunnis ja  tundidest jõuab pool aega ka igavleda, et teisi järgi oodata… Lisaülesandeid õpetaja ei anna, individuaalset õppekava kool ei taha teha, täiendavaid kooli pakutavaid tugiteenuseid (sotsiaalsuse, meeskonnatöö arendamiseks nt) ei ole ta väikeklassi lapsena saanud, olen kõike korduvalt palunud. Küll aga kuulen, kuidas tavaklassi lapsed käivad koolipsühholoogi juures…  Niiet mõtle, kas väikeklass, kus on väga erinevate eripäradega lapsed koos, kes üksteist mõista ei pruugi, on kõige parem valik sinu lapse arengu ja iseseisva elu vaates. Millises grupis ja millise tasemega õppetöö juures ta paremini areneb?  Vali oma sisetunde järgi.

+2
-1
Please wait...

Näitan 20 postitust - vahemik 31 kuni 50 (kokku 50 )


Esileht Erivajadustega laps Mida teha kooliga?