Esileht Koolilaps Mida teha kui ühiskonnaõpetaja vaated ei ühti vanemate arusaamadega?

Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )

Teema: Mida teha kui ühiskonnaõpetaja vaated ei ühti vanemate arusaamadega?

Postitas:
Kägu

Selline lihtne küsimus ongi..Tegelikult aga suisa maailmavaateline teema.

Kõik kirjutavad sellest kui kurjad ja pahad on lapsevanemad ja kuidas nad õpetajaid peedistavad.
Samas tundub mulle juba pikemat aega, et osad õpetajad teevad lastele korralikku ajupesu.
Tekkiski küsimus, et kui kontrolltöös vastab laps nii nagu meie peres arvatakse, siis on see õpetaja jaoks vale. “Õiged” vastused on tunnis kenasti läbi räägitud ja “valede” vastuste üle on õpetaja oma totaalselt halvustava hinnangu andnud. Näiteks, ühegi mehe töökoht ei peaks olema kaupluses müüja või koristamine on naiste töö. Üleüldse, olevat meeste ja naiste tööd.
Ühtpidi peaks last julgustama olema tema ise, aga verbaalses järelsuhtluses jääb kaotajaks kindlasti laps.

Tagasi algusse tulles…õpetaja on kriiskav ja karjuv, seega kooli ei tahaks ka minna…
Soovitada lapsel olla silmakirjalik ja kirjutada “õiged” vastused?
Ei teagi kohe…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Näiteks, ühegi mehe töökoht ei peaks olema kaupluses müüja või koristamine on naiste töö. Üleüldse, olevat meeste ja naiste tööd.

Pöördu õppealajuhataja või direktori poole (huvitav, kas need on naised või mehed?).
See ei ole normaalne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ei usu millegipärast, et see õpetaja niisugust juttu ajab. Enne kui lärmi lahti tõmbad, tõmba laps liistule, kas ta ikka õiget juttu ajab või ehitas mingite juhuslike mõttekäikude peale õpetajast koleda kolli kokku, et halbu hindeid vabandada. Tänapäeval ei julge ükski õpetaja niisuguseid mõtteid avaldada.
Saaks aru, kui vastupidine probleem oleks – et õpetaja nõuab lastelt homoabielude aktsepteerimist jne, siis oleks usutav, et võib olla konflikt lapsevanema ja õpetaja vaadete vahel.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina mõtlesin pealkirja lugedes, et nüüd on mõni usklik või lamemaalane siin kirjutamas 😀

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ei usu millegipärast, et see õpetaja niisugust juttu ajab. Enne kui lärmi lahti tõmbad, tõmba laps liistule, kas ta ikka õiget juttu ajab või ehitas mingite juhuslike mõttekäikude peale õpetajast koleda kolli kokku, et halbu hindeid vabandada. Tänapäeval ei julge ükski õpetaja niisuguseid mõtteid avaldada.

Saaks aru, kui vastupidine probleem oleks – et õpetaja nõuab lastelt homoabielude aktsepteerimist jne, siis oleks usutav, et võib olla konflikt lapsevanema ja õpetaja vaadete vahel.

Meil on probleem, kus õpetaja ei aktsepteeri homoabielusid ja see läheb minu juba gümnaasiumis õppiva lapse vaadetega lahku. Minu laps aktsepteerib. Seetõttu ei ole ma rahul, et õpetaja survestab ja halvustab klassis toimuva arutelu ajal lapsi, kelle jaoks LGBT teemad probleemiks ei ole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu teismeline on võimeline õpetaja käest negatiivse hinde puhul ka selgitust küsima ja oma seisukohti põhjendama. Ühiskonnaõpetust algklassides enamasti ju ei õpetatagi. Samuti on olemas õppematerjalid, mis vastavad kehtivale õppekavale – see ei jäta õpetajale just palju võimalusi oma isiklikke maailmavaateid kellelegi peale suruda. Hindamise kriteeriumid on varem teada, kui vastus saab olla “vale”, siis peab see “õige” olema ka õppematerjalidest leitav. Kui tegu pole testi vaid arutlusega mingil teemal, siis ei oska su laps piisavalt oma seisukohti põhjendada.
Tasub harjutada. Kasulik kogemus igal juhul, elus ei olegi kõigi maailmavaated sarnased.
Miks ma ei usu, et see teema on nn. meeste- ja naistetöödest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sisuliselt sama teema.
Meil kõigil on õigus oma arusaamistele ja kõlab kuidagi väga karmilt kui koolis on olemas õiged ja valed vastused.

Ma oma lapse jutus ei kahtle, sest teiste klassikaaslaste juttude põhjal on see kontrollitud teema. Pealegi, see “vandenõuteooria” on täitsa võsas nagu ta üritaks hinnete pärast ennast välja rääkida. Hinnetega on kõik väga hästi ja see pole kindlasti teema.
Laps lihtsalt rääkis, mida neil tunnis räägitakse ja arutlesime, kas “meesmüüja” peaks ühiskonnas olema kuidagi häbipostis või siis mitte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nõukajal ei ühtinud minu isa ja ajaloo/ühiskonnaõpetaja vaated sellele, miks me nõukogude liitu asustusime ega ka Praha kevade osas mitte üks märk. Kui oma oleks koolis nii vastanud, kui isa ja vanaema rääksid – siis oleks ma kooli lennanud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Probleemilahendusoskus on teie perel puudulik. Laps küsigu konkreetne “valesti” hinnatud töö koju ja vaadake üle ja kas ühtib õpikuga või mitte. Järgmine samm on õpetajaga kohtuda. See, et ta on kriiskav ei tähenda, et tuleb selja taga kiruda. Kohtuge, rääkige ja kui kriiskab, siis on veel mõjuva põhjus pöörduda direktori ja kooli hoolekogu poole. Selline on lahendus. Kui üksi ei julge, siis võib ju teiste lapsevanematega ühiselt asja ajada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Näiteks, ühegi mehe töökoht ei peaks olema kaupluses müüja või koristamine on naiste töö. Üleüldse, olevat meeste ja naiste tööd.

Pöördu õppealajuhataja või direktori poole (huvitav, kas need on naised või mehed?).

See ei ole normaalne.

ha-ha. No minu lapse koolis (Lõuna-Eestis) on selline ühiskonnaõpetaja. Suhtumine umbes nii, et see pole õige, et naine on peaminister ja et naistel on ikka naiste tööd. Pidevalt räägib nii Aga.. kellele ma kaeban, kui ta samas on ka direktor

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kontrolltöö oli meeste ja naiste tööde peale või? Ise ütled veel, et hinded on korras, seega milles üldse probleem on? Kui õpetaja tunnis avaldab arvamust, mis on teie pere arvamusest erinev, siis ära võta südamesse, see on ju ainult tema arvamus, inimestel on neid vahel erinevaid. Nagu ma aru saan, siis hindamisel ta ju oma arvamust peale ei suru, hinnetes pole probleemi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Näiteks, ühegi mehe töökoht ei peaks olema kaupluses müüja või koristamine on naiste töö. Üleüldse, olevat meeste ja naiste tööd.

Pöördu õppealajuhataja või direktori poole (huvitav, kas need on naised või mehed?).

See ei ole normaalne.

ha-ha. No minu lapse koolis (Lõuna-Eestis) on selline ühiskonnaõpetaja. Suhtumine umbes nii, et see pole õige, et naine on peaminister ja et naistel on ikka naiste tööd. Pidevalt räägib nii Aga.. kellele ma kaeban, kui ta samas on ka direktor

Kuidas selline siis ikka direktor on? Suud suitsevad teil võimsalt. Nüüd nõuate juba, et õpetajal ei tohigi maailmavaadet olla või see peab ühtima teie omaga. Mida veel?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No kui me aktsepteerime, et EKRE on lausa koalitsioonis, peame ilmselt leppima ja aktsepteerima ka seda, et õpetajategi hulgas on samasuguse maailmavaate kandjaid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Püha püss!
Inimeste lugemisoskus on tõepoolest valikuline.

Ühiskonnaõpetus peaks olema minu arvamist mööda neutraalne, mitte stereotüüpidest pungil. Ma nagu päriselt ei saa aru, kui inimesed ei saa aru, et ka direktor võib anda ühiskonnaõpetust ja et ka direktoril võivad olla inimlikud vead küljes.

Muuseas, mida see EKRE siia puutub? EKRE ei saa olla süüdi kõikides surmapattudes ja ühiskonnaõpetus võiks olla samamoodi apoliitiline.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oi jah, see oli üheksakümnendate aastate alguses, kui füüsikaõpetaja, keskealine mees, poolnaljatamisi rääkis, et ega tüdrukud ei peagi füüsikat niiväga õppima – sest nemad sünnitavad tulevikus hoopis palju lapsi. Aga hindaski poisse natuke rangemalt (“Poisi kohta on su vastus ikka kehv!”), tüdrukuid aga veidi leebemalt. Samas, kontrolltöös sedatüüpi küsimustele: “Kas tüdrukud peavadki vähem füüsikat oskama – jooni õige alla – ei – jah” me vähemalt vastama ei pidanud 😛

Õige huvitav direktor ja ühiskonnaõpetaja teil siis, jah.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No aga kui tegu on ÜHISKONNA õpetusega, siis meie ühiskonnas on kassiirid enamasti naissoost ja emad enamasti koristavad kodus, hoolitsevad pere eest. Milleks solvuda, mujal riikides võivad olla teised kombed.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mida teha kui ühiskonnaõpetaja vaated ei ühti vanemate arusaamadega?

Panna laps kooli, mis jagab teie pere maailmavaadet.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mulle ei meeldi, et koolis õpetatakse paljusid asju valesti. Nt Columbus avastas Ameerika. Laps peab kirjutama kontrolltöös, et õige vastus on 1492 a.
Minu arvates ei ole see õige ja mulle ei meeldi, et see on ametlik seisukoht õpetamiseks. See on Columbuse vaatenurk, tema avastas. Aga Ameerika aladel elasid ju indiaanlased aastatuhandeid enne seda nö avastust. Laps oli õpetajale seda maininud ja selgitust küsinud, mille peale õpetaja oli öelnud, et tema õpetab õpiku järgi ja nii on.
Minu jaoks on see juba sel põhjusel vale, et see nn avastamine tõi kaasa suures osas põliselanike huku. Eestlastel võiks selles suhtes empaatiat rohkem olla, meile ju üldse ei meeldi, kui venelased ütlevad oma ajalookäsitluses, et nad vabastasid meid. Ja meie arvates oli see okupatsioon.
Mina vaatan küll üle lapse õpikud ja eriti ajaloo oma ning õpetan ja seletan vajadusel ise juurde, kuna ei pea kooli/riigi/õppekava ühekülgset nägemust ainuõigeks. Kooli vehkima ka ei lähe, sel poleks mõtet.

Teemaalgataja – seleta lapsele, et harjugu sellega, et inimestel ja rahvastel ongi erinevad nägemused ja arvamused isegi pisiasjadest. Lapse hoiaku võiks kujundada siiski kodu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mulle ei meeldi, et koolis õpetatakse paljusid asju valesti. Nt Columbus avastas Ameerika. Laps peab kirjutama kontrolltöös, et õige vastus on 1492 a.

Minu arvates ei ole see õige ja mulle ei meeldi, et see on ametlik seisukoht õpetamiseks. See on Columbuse vaatenurk, tema avastas. Aga Ameerika aladel elasid ju indiaanlased aastatuhandeid enne seda nö avastust. Laps oli õpetajale seda maininud ja selgitust küsinud, mille peale õpetaja oli öelnud, et tema õpetab õpiku järgi ja nii on.

Minu jaoks on see juba sel põhjusel vale, et see nn avastamine tõi kaasa suures osas põliselanike huku. Eestlastel võiks selles suhtes empaatiat rohkem olla, meile ju üldse ei meeldi, kui venelased ütlevad oma ajalookäsitluses, et nad vabastasid meid. Ja meie arvates oli see okupatsioon.

Mina vaatan küll üle lapse õpikud ja eriti ajaloo oma ning õpetan ja seletan vajadusel ise juurde, kuna ei pea kooli/riigi/õppekava ühekülgset nägemust ainuõigeks. Kooli vehkima ka ei lähe, sel poleks mõtet.

Teemaalgataja – seleta lapsele, et harjugu sellega, et inimestel ja rahvastel ongi erinevad nägemused ja arvamused isegi pisiasjadest. Lapse hoiaku võiks kujundada siiski kodu.

Euroopa seisukohalt Kolumbus avastaski Ameerika. Loomulikult polnud Ameerika asustamata maa. Iga õpetaja seletab seda nagunii.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu arvates ei ole see õige ja mulle ei meeldi, et see on ametlik seisukoht õpetamiseks. See on Columbuse vaatenurk, tema avastas.

Columbuse vaatenurk oli, et ta jõudis Indiasse. See on eurooplaste ja valgete ameeriklaste vaatenurk, et ta avastas Ameerika, enne seda nende kaartidel polnud, nad ei teadnud sellest midagi, seega nende jaoks avastamata maa, kuigi seal elasid inimesed ja viikingid olid ka laamendamas käinud, aga ju siis nad ei kuulutanud sellest järeltulevatele põlvedele ja nii ta jäi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mida teha kui ühiskonnaõpetaja vaated ei ühti vanemate arusaamadega?

Panna laps kooli, mis jagab teie pere maailmavaadet.

Lapsele kooli valides peaksin uurima ühiskonnaõpetaja vaateid elule?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mida teha kui ühiskonnaõpetaja vaated ei ühti vanemate arusaamadega?

Panna laps kooli, mis jagab teie pere maailmavaadet.

Lapsele kooli valides peaksin uurima ühiskonnaõpetaja vaateid elule?

Lapsele kooli valides võiks lugeda läbi kooli olulisemad dokumendid (nt arengukava), kust tuleb edukalt välja, millised väärtused on selles koolis olulised ja millised mitte. Ja siis vaatad, kas see sobib su perele või mitte. Laps veedab selles koolis aastaid suurema osa oma päevadest – ma ei kujuta hästi ette, et saadaks lapse keskkonda, kus toetatakse teistsuguseid väärtusi kui kodus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mida teha kui ühiskonnaõpetaja vaated ei ühti vanemate arusaamadega?

Panna laps kooli, mis jagab teie pere maailmavaadet.

Lapsele kooli valides peaksin uurima ühiskonnaõpetaja vaateid elule?

Lapsele kooli valides võiks lugeda läbi kooli olulisemad dokumendid (nt arengukava), kust tuleb edukalt välja, millised väärtused on selles koolis olulised ja millised mitte. Ja siis vaatad, kas see sobib su perele või mitte. Laps veedab selles koolis aastaid suurema osa oma päevadest – ma ei kujuta hästi ette, et saadaks lapse keskkonda, kus toetatakse teistsuguseid väärtusi kui kodus.

Ehh. Ühestainsast õpetajast oli jutt. Sa keerad asja ikka väga üle võlli. Oletame, et leian lapsele sobiva kooli. Kui mitmete aastate pärast on laps jõudnud ühiskonnaõpetuse ikka, siis võib olla vahetunud nii juhtkond, kui muudetud kooli arengukava. Kui kool sobib, siis see ei tähenda, et sobib kunagi ka ühiskonnaõpetaja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tagasi algusse tulles…õpetaja on kriiskav ja karjuv, seega kooli ei tahaks ka minna…

St et piisab sellest, kui laps peab selle kriiskava ja karjuva õpetaja juurde minema, ise õnneks ei pea otseselt…
Soovitatakse jah kooli vahetada, aga ma saan aru, et igaühe jaoks ei ole see logistiliselt lihtsalt võimalik.
Aga minu arust mis tahes selliste probleemide puhul tuleks asja arutada esmalt kooli vanematekogus, või kui seda pole, siis hoolekogus. Mitte et see hoobilt mingeid lahendusi annaks, aga siiski – sa ei ole ju ainuke, teiste vanemate lapsed käivad ju samades tundides (nojah, mõned võibolla arvavad ise ka, et on meeste tööd ja naiste tööd, jne).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mida teha kui ühiskonnaõpetaja vaated ei ühti vanemate arusaamadega?

Panna laps kooli, mis jagab teie pere maailmavaadet.

Lapsele kooli valides peaksin uurima ühiskonnaõpetaja vaateid elule?

Lapsele kooli valides võiks lugeda läbi kooli olulisemad dokumendid (nt arengukava), kust tuleb edukalt välja, millised väärtused on selles koolis olulised ja millised mitte. Ja siis vaatad, kas see sobib su perele või mitte. Laps veedab selles koolis aastaid suurema osa oma päevadest – ma ei kujuta hästi ette, et saadaks lapse keskkonda, kus toetatakse teistsuguseid väärtusi kui kodus.

Ehh. Ühestainsast õpetajast oli jutt. Sa keerad asja ikka väga üle võlli. Oletame, et leian lapsele sobiva kooli. Kui mitmete aastate pärast on laps jõudnud ühiskonnaõpetuse ikka, siis võib olla vahetunud nii juhtkond, kui muudetud kooli arengukava. Kui kool sobib, siis see ei tähenda, et sobib kunagi ka ühiskonnaõpetaja.

Minu vanem laps lõpetas eelmisel aastal gümnaasiumi ja noorem läks sama kooli 1. klassi. Kooli väärtused on ikka samad, mis esimese lapse 1. klassi mineku ajal. Aga ma valisin ka väga hoolega, sest minu arust on see ülioluline.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mida teha kui ühiskonnaõpetaja vaated ei ühti vanemate arusaamadega?

Panna laps kooli, mis jagab teie pere maailmavaadet.

Lapsele kooli valides peaksin uurima ühiskonnaõpetaja vaateid elule?

Lapsele kooli valides võiks lugeda läbi kooli olulisemad dokumendid (nt arengukava), kust tuleb edukalt välja, millised väärtused on selles koolis olulised ja millised mitte. Ja siis vaatad, kas see sobib su perele või mitte. Laps veedab selles koolis aastaid suurema osa oma päevadest – ma ei kujuta hästi ette, et saadaks lapse keskkonda, kus toetatakse teistsuguseid väärtusi kui kodus.

Ehh. Ühestainsast õpetajast oli jutt. Sa keerad asja ikka väga üle võlli. Oletame, et leian lapsele sobiva kooli. Kui mitmete aastate pärast on laps jõudnud ühiskonnaõpetuse ikka, siis võib olla vahetunud nii juhtkond, kui muudetud kooli arengukava. Kui kool sobib, siis see ei tähenda, et sobib kunagi ka ühiskonnaõpetaja.

Minu vanem laps lõpetas eelmisel aastal gümnaasiumi ja noorem läks sama kooli 1. klassi. Kooli väärtused on ikka samad, mis esimese lapse 1. klassi mineku ajal. Aga ma valisin ka väga hoolega, sest minu arust on see ülioluline.

Õpetajad on ka samad? Ahah.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nt Columbus avastas Ameerika. Laps peab kirjutama kontrolltöös, et õige vastus on 1492 a.

Sellistes asjades annab tegelikult laveerida ja lepitada oma tõde õpikutõega – nimelt võib laps kirjutada, et Columbus jõudis Ameerikasse 1492 ja jätta sealt kogu selle “avastamise” teema üldse välja; või võib kirjutada, et Columbus avastas Ameerika eurooplaste jaoks siis, või taasavastas siis, sest viikingid väisasid Ameerikat ammu enne seda.

Aga jah. On enda lapsel ka ette tulnud, et lahtisele küsimusele oodatakse ühte kindlat tüüpi, isegi lausa ühe kindla sõnastusega, vastust ja teised loetakse valeks. Kui neid asju esineb palju, siis protestiks, ühekordse jäikuse annaks andeks, sest ega õpetajatel on ka päris suur koormus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei nooh!
Oleks see asi just täpselt nii lihtne. Ma saan aru, et Tallinnas on kilomeetri-kahe raadiuses valida paljude koolide vahel, aga elu eksisteerib (ikka veel, eksole!) ka väljaspool linnasid. Kooli vahetamine ei toimu esimese sõrmenipsu peale, rääkimata sellest, et “ühiskonnaõpetuse õpetaja on meie pere jaoks mittesobiv” versiooni peale.
Minu küsimus oli, kuidas paremini ja valutult toime tulla, mitte see kuhu mujale ma oma lapse panna võiks.
Hoolekogusse pöördumine ei aita ka, sest…nii uskumatult kui see ka ei kõla, elame konnatiigis ja kogu süsteem on omane linnriigile.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ega vist muu ei aita, kui kodus asjadest rääkimine ja lapsega arutlemine. Laps võiks aru saada, et õpetajad on ka inimesed ja neil on erinevad vaated elule, mis ei pea ühtima tema enda või tema vanemate vaadetega. Samuti ei ole kõik ühtemoodi võimelised eristama seda, millal nad õpetavad objektiivselt ja neutraalselt ja mis hetkest alates on tegu oma seisukohtade pealesurumisega. Mõnda asja võib võtta ka lihtsalt huumoriga.
Meie laps ei saanud näiteks eriti head hinnet raamatu “Kevade” teemalise lugemiskontrolli eest. Meil oli sel teemal kodus päris tore ja lõbus jutuajamine. Töös oli parasjagu selliseid küsimusi, kus tuli anda hinnaguid tegelaste iseloomujoontele, mõnes mõttes ka “hea-halb” skaalas. Laps seletas meile pikalt ja põhjalikult lahti oma seisukohad, mis aga erinesid mõnevõrra õpetaja omadest. Lapse loogika oli huvitav ja sugugi mitte vale. Mul oli kahju, et õpetaja lihtsalt pani hindeid laste arvamustele, mitte ei arendanud samamoodi vestlust – sest meil oli lapsega tore ja huvitav arutleda nende asjade üle ning selline vestlus oleks ehk tulnud ka klassis maha pidada. Julgustasin last edaspidi rohkem ise ka õpetajaga suhtlema ja viisakalt argumenteerima. (Ja loomulikult ei teinud mingit numbrit sellest hindest)

Please wait...
Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )


Esileht Koolilaps Mida teha kui ühiskonnaõpetaja vaated ei ühti vanemate arusaamadega?