Vanem, kes sellist teksti kirjutab (ainsa lahendusena näeb vägivalda) omab ilmselt vaid põhiharidust ja pole võimeline arvutile mingit parooli panema.
loe parem viimast Digi (IT ja arvutiajakiri!):
selle viiimases numbris kirjeldab üks nende toimetuse ajakirjanikest oma hiljutistest kogemusest olukorras, kus 7a võsuke paroolid ja piiranguäpid lahti häkkis ning mis jamad sellega vanematele kaasnesid.
Arvutikeeld on midagi sellist, mida mina küll ühegi lapse puhul iial ei kasutaks, küll aga kasutaks – kui tegu noore mänguriga – (arvuti)mängudekeeldu ja paneks noore arvutihullu selle asemel arvutiga midagi kasulikumat tegema kohustuslikus korras.
Sa ei tee vahet arvutikeelul ja arvutiaja või arvutikasutuse piirangul. Lauskeeldu pole siin keegi soovitanud.
aga mismoodi te seda arvutit keelate, keegi siin mainis välja lülitamist. minu oma lülitab selle peale sisse tagasi.
mina ju last ähvadardada ega muidu vägivallatseda ei tohi, aga lapsel on enam vähem vaba voli
Paroolid peale!
Vanem, kes sellist teksti kirjutab (ainsa lahendusena näeb vägivalda) omab ilmselt vaid põhiharidust ja pole võimeline arvutile mingit parooli panema.
jälle mingid stereotüübid nagu vägivald ainult harimatute seas esineks? ma töötan muidu süsteemiadministraatorina, ma lihtsalt ei salli pubekate ülbitsemist
Õu fakk, ma olen s****s õnnega koos siis ju. Poisiraisk on 16+, lõhub arvutit mängida, telefoni valis ise, IP68, noh mine allveesporti tegema. Meil hoovi peal 2 autot, üks uhken kui … ATV. Aga jutt on et kui luba pole siis sõitma ei lähe. Nii ongi. Autode ja ATV võtmed on riiuli peal. Töötab. Poisiraisk on jah laisk aga mitte loll.
Poisiraisk on laisk, tema kolm õde veel laisemad, mina siis sinna takka otsa. Ainuke asi mis seda segasumma suvilat koos hoiab on mu abikaasa, kes pole mitte kunagi laisk. Noh natuke on head ka. Saed paagid täis ja lähme metsa, teeme korralikku meeskonnatööd, et talvel kamina ees varbaid sirutada.
Poisiraisk on jah laisk, kolm õde ka laisad, mina sinna takkaotsa. Oma abikaasat ma laisaks ei pea, aga mitte kunagi ei ole pidanud abikaasa muretsema teatud asjade pärast. Poiss ja tüdrukud tegelikult teevad oma esimesed asjad, koolitöö, see on neil tehtud, ei oota viitesid , aga laus kaheline ja tegema tööd ei ole aktsepteeritav. Meil on talu, vaja talutööd, teha, minu poolt on tehnika, annan töörista kätte mis neile kohane. Tuba ei lähe soojaks niisama, meil on suur tiik, kui ilm võimaldab teeme suure liuvälja ja paneme tuled ja muusika üles, Autod on 11 ja 6 aastat vanad aga sobivad meile, kõik muu tehnika ka. Laiskus ei ole alati nuhtlus, vaid edasiviiv jõud.. ei ole vaja lolli tööd teha, vaid veidi mõelda ja teha palju effektiivsemalt. Mina olen oma teismelise ja varateismelisega väga rahul, rist ja viletsus on et pead persetaga käima ja ütlema et teeme nüüd selle asja ja selle ära, aga õhtul lõhuvad arvutit mängida, hommikul on peaaegu normaalselt üleval ja koolitööd ka tehtud. Ma olen rahul.
Õu fakk, ma olen s****s õnnega koos siis ju. Poisiraisk on 16+, lõhub arvutit mängida, telefoni valis ise, IP68, noh mine allveesporti tegema. Meil hoovi peal 2 autot, üks uhken kui … ATV. Aga jutt on et kui luba pole siis sõitma ei lähe. Nii ongi. Autode ja ATV võtmed on riiuli peal. Töötab. Poisiraisk on jah laisk aga mitte loll.
mis su jutu point on?
tahtsid kiidelda, et hoovi peal on 2 autot v?
nii äge mees ikka!
Hoovi peal on kaks autot, nendega saab sõita ja kuuri all ja koplis veel neli tükki, Nii äge aga sa ei oska nendega midagi teha, kahega saab sõita, volga, vana sigull ja saparrošets ja mosse peaks ette võtma, aga ei ole aega, muud tööd vaja ka tegemist, et no nii äge nüüd ka pole. Aga muidu asjad töötavad kui veidi vaeva näha. 🙂
Õu fakk, ma olen s****s õnnega koos siis ju. Poisiraisk on 16+, lõhub arvutit mängida, telefoni valis ise, IP68, noh mine allveesporti tegema. Meil hoovi peal 2 autot, üks uhken kui … ATV. Aga jutt on et kui luba pole siis sõitma ei lähe. Nii ongi. Autode ja ATV võtmed on riiuli peal. Töötab. Poisiraisk on jah laisk aga mitte loll.
mis su jutu point on?
tahtsid kiidelda, et hoovi peal on 2 autot v?
nii äge mees ikka!
Hoovi peal on kaks autot, nendega saab sõita ja kuuri all ja koplis veel neli tükki, Nii äge aga sa ei oska nendega midagi teha, kahega saab sõita, volga, vana sigull ja saparrošets ja mosse peaks ette võtma, aga ei ole aega, muud tööd vaja ka tegemist, et no nii äge nüüd ka pole. Aga muidu asjad töötavad kui veidi vaeva näha. ????
Ei noh. Kõik muidugi kena, aga raske on su teksti lugeda. Sa paned neid kirjavahemärke lihtsalt nii suvaliselt, et teksti pole võimalik mõista. Ainult sa ise tead, millise koha peal on lauses paus või mida su lause tähendama peaks.
Minu poeg on praegu 21. Ütlen ausalt, et see aeg alates 14 kuni 17 oli raske just samal põhjusel, istus ainult arvutis ja tuba oli seapesa. Mina vahel nöökasin sõbralikult, vahel vihastasin ja käratasin, vahel näägutasin. Enamasi jätsin lihtsalt rahule ja lasin tal olla. Ainus asi, mida koguaeg rõhutasin, oli see, et minda teda ei kantselda ega tema eest midagi ära ei tee, ise vastutab oma õppimise, tulevikuväljavaadete ja kõige eest. Kõik muutus imeväel kui ta gümnaasiumis endale girlfriendi leidis. Siis läks hull pingutamine lahti ja poiss muutus igati vastutustundlikuks ja tubliks. Tegi tipptasemel sporti, võitis rahvusvahelisi võistlusi, astus peale gümnaasiumi välismaale ülikooli, töötab suviti kõvasti, et kooliks raha teenida, leiab siiski aega ka oma toredate sõprade ja neiuga aega veeta. Ja meie omavahelised suhted ka väga head. Noormees on ambitsioone täis ja vallutab maailma.
Ise olin tegelt teismelisena ka vahel ülilohakas, seepärast mõistsin ka oma poega. Aga see läks mööda, kui elule tekkis mingi suurem ja huvitavam sisu, kui lihtsalt aastaid kooliskäimine ja alaealine olemine.
Oma teismelistega ma koduste koristamiste jne suhtes käitusin nii, nagu ise oleksin tahtnud, et minuga lapsepõlves käitutakse. Andsin majapidamistööde loetelu igaühele kohe hommikul kätte (postitite peal). Näiteks – kastad lilled, klopid jalamatid, pesed koridori põranda ja puhastad kassi liivakasti.
See nimekiri pidi tehtud saama enne magamaminekut. Millal, see oli noore enda otsustada. Väga oluline oli, et kui keegi tegi näiteks puhkepäeval oma nimekirja pooltunniga pärast ärkamist ära, siis teda usinuse eest ei karistatud ja mingeid uusi ülesandeid ei antud.
Üldiselt nii ka läks. Kõik katsusid võimalikult kohe oma kohustused ära teha, et ei peaks õhtul mingit lõbusamat asja katki jätma selleks, et näiteks vannitoas peegleid puhastada, nõudepesumasinat tühjendada, oma pesu kappidesse riputada või lambilt tolmu võtta. Liiga palju ma neile ka ei pannud – arvestusega, et max pool tundi võtaks aega, kui hooga teha. Lõpuks oli neil kordamööda koeraga jalutamine ka ja oma enda noore inimese eraelu.
Kõige raskem oli selle juures tõesti see, et kui keegi oma tööd oli ära teinud, siis teda mitte ootamatult mingi uue korraldusega karistada. See rikkunuks kogu usalduse ja lapse enda loodud süsteemi. Inimest ei tohiks üldse hoolsuse ja tubliduse eest karistada (näiteks tööelust, kus kiirele töötajale ei peaks aeglasemate tööd kaela lükkama, sest tema on kiiresti ja korralikult oma tööülesanded enne tähtaega või tööpäeva lõppu täitnud).
Edasi, kui kõigil olid selleks päevaks nö “ühiskondlikud” ehk peretööd tehtud, sain ainult teha ettepaneku, aga mitte käskida. 99% töödest, mis õhtuks lisaks tekkisid, andis ikka päeva võrra edasi lükata või ise sipsti ära teha. Eriti pole ju vahet, kas taarakott saab garaaži kell 21.30 õhtul või kl 7.15 hommikul.
See toimis väga hästi.
Kahjuks minu lapsepõlvekodus lajatati mõne ammu ette teada tööga ikka väga ootamatult ja näiteks lilli kastma või vaipu kloppima pidime me siis kohe, kui ema ütles ja tema ütles kui talle sobis, jätmata meile vendadega mingitki aega ise otsustada, millal see töö oma päeva planeerida.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
