Ma tõesti ei saa aru, mis lahendust antud juhul oodatakse. Kui inimesel on haiglaslik seksiisu, mis isegi kurnatuna, ületöötanuna, depressioonis ja ravimite mõju all üle ei lähe ning nümfomaaniast rääkida ei tohi, siis on ju ainult kolm võimalust:
1. Jätad mehe maha, leiad teise samasuguse ja siis nahistage rõõmsasti hommikust õhtuni. Sellist meest, kes pidevat tahab, ei tohiks olla just raske leida.
2. Petad oma meest.
3. Rahuldad ennast ise erinevate abivahenditega.
Kahju küll, et igal punktil on ka omad negatiivsed küljed, aga päris ausalt öeldes rohkem võimalusi ju ei ole. Samuti võiks täiskasvanud inimene, kes ei ole diagnoosiga nümfomaan, ju mingilgi määral suuta oma vajadusi kontrollida. Päris ausalt öeldes tundub aga mullegi, et kui paarinädalane mehest eemaolek katuse täiesti sõitma ajab, ise tegelemine ei ole piisav ja peab hakkama jumal-teab-mis-vahenditega kõikehaaravat seksiisu maha suruma, siis päris normaalne see ka pole. Äkki ikka konsulteerid arstiga.