Mina tõttöelda kaasan väikelapsed ja beebid peamiselt enda igapäevastesse tegevustesse, sest mängudeks mul suurt viitsimist ei ole.
Kui süüa teen, istuvad beebi ja väikelapsed oma kõrge lastetooliga kraanikausi ääres ja “pesevad” suure hoolega kartuleid, või närivad-lutsutavad porgandijuppi, õuna vms, või löövad lusikaga pajakaane pihta trummi. Beebile sobib, kui olen kööki sisustanud spets beebiriiuli kapis, kus on plastikpudelid-kulbid jms kraam, mida beebi võib kiskuda. Ülemine riil on beebile keelatud ja lihtsa “ei tohi” ja eemaldamise meetodiga saab see väga kiirelt selgeks, et tema võib toimetada vaid alumisel riiulil. Veel on köögis selline meetod mul kasutusel, et tavalise tooli-tabureti alla kinnitan kummiga suvalisi asju- pudeleid, lusikaid jms, laps tooli alla pikali ja “mängukaar”, mida saab kiskuda ja kolistada on valmis (vaadata tuleb, et kumm oleks piisavalt pingul, et laps ei saaks näkku kõvasid asju endale tõmmata. Väikelaps samal ajal “hakib” võinoaga saia või midagi muud pehmet, segab jahust ja veest lusikaga “voolimispastat” (pärast saab mingi kuju ka sellele anda) vms.
Kui koristan, annan väikesed harjad-kühvlid ja lapid kõigile kätte ja õpetan mänguasju kokku korjama, beebi on siis tavaliselt kõhukotis, või tekil maas oma kuiva ja puhta lapiga, nii kui pühkimisega edasi edenen, sikutan beebit tekiga kaasa. Tolmuimeja paneb beebi nutma, aga tolmuimejat kasutan nii, et beebi on kõhukotis, siis jääb ta selle müra saatel hoopis magama, sest saab minu liigutuste käigus kiikuda.
Kui käin õues, siis vahel on beebi kõhul, väikelaps kukil, vahel beebi vankris, väikelaps vankriserval et ma saaksin enda soovitud kohta minna, ilma, et väikesed väsiksid. Kohale jõudes või ka teel mitmes peatuskohas lasen lihtsalt suvaliste kivide-käbide-okstega mängida, beebile ka ikka midagi ohutumat, näiteks kuusekäbi pihku. Beebi lemmiktegevus on kõike katsuda, ka kuuse okkaid, puutüve jne. Väikelapsele meeldivad maha kukkunud puud, millel saab turnida. Alati võtan pikemale retkele minnes laste jaoks juua-näksimist ja varukindad (kui teised saavad märjaks) kaasa, sest siis püsivad lapsed garanteeritult rõõmsad.
Toas kui loen raamatut, viskun raamatuga kõhuli keset laste mänguasju, beebi ja väikelaps on ülirõõmsad kui saavad minu otsas, vahetus soojas kontaktis olles, ronida. Tõttöelda kirjutasin oma magistritöögi niisuguses asendis läpaka taga lamades valmis. Kui raamatut kiskuma hakkavad, annan kummalegi eakohase raamatu ette. Loen korda-mööda beebile: tsuhh-tsuhh, ptrr, auh-auh stiilis, väikelapsele lihtsama jutukese hästi ilmekalt. Seejärel jätan nad jälle enda najale ronima ja mänguasjadega mängima.
Kui käsitööd teen, siis lastele käsitöö asjad kätte. Teen käsitööd põrandal, siis lapsed ei tunne, et olen neist kaugel. Istun nii, et teravad asjad on minu jalgade vahel, jalad on barjääriks, neist üle lastel küünitada ei luba. Näiteks kui viltisin viltimisnõelaga, siis väikelaps sai villaheide ja pesusvammi ja katkise murdunud otsaga viltimisnõela, millega sai edukalt villa svammi sisse taguda. Sai vahel haiget ka, aga õppis sellest. Beebi tagus samal ajal teise jala juures trummipulgaga oma svammi. Ka õmblemise ajal olen väikelastele üsna varakult käärid kätte andnud ja lasknud kääridega paberit lõikuda ja suurema nõela taha niidi pannud ja lasknud riiet nutsakuks nõeluda. Beebi saab mõne ohutuma riidetüki ja mõne mitte-haigettegeva majapidamistarbe samal ajal kätte.
Spetsiaalselt laste nimel tegevuste osas: meisterdamist õpetan pinteresti saitide abil päris palju lastele. Savi on väikelapsele tore meelelahutus, joonistamine ka. Õhupallid sobivad igale vanusele. Õhupallidega mängime väikelastega”tennist”, reketiks on teine õhupall. aga üldjuhul ei ole õhupallide puhul vaja lapsevanemal last lõbustada. Vahel olen neile hästi lühikesi nukuteatreid teinud. Muusikat panen ja tantsime koos, beebidele meeldib väga emme puusal tantsida kaasa. Ise olen kodus väikelastele takistusraja teibiga maha märkinud. Beebi hüppab siis minu käte abiga väikelapse järel ka toolilt voodile jne.
Õhtul tuleb koju mees, tema spetsialiteet on lastega müramine – hoiab kahel-kolmel lapsel jalast kinni ja need püüavad lahti end tõmmata näiteks. Beebit ajavad sellised itsitavad tegevused ka naerma ja sel juhul polegi talle mingit eraldi tegevust vaja leida. Üldiselt naervad väikelapsed on beebide lemmik meelelahutus.
