Teema: Mida Teie arvaksite sellisest teemas…

Korteri asukoht ja hind on määrav. Kui tütar ostis korteri väikelinna või asulasse, võib see maksta sama palju kui tallinna korteri sissemakse. Aga meie seda ei tea, kas korterid on võrdse väärtusega. Kui on, siis on nii nagu poeg ostuks korteri ja ema maksab talle üüri.

No see on nii nagu selles parkimise teemas, et üks asi on juriidiliselt JOKK ja teine asi on õiglus ja viisakus ja teistega arvestamine. Mina sain jälle aru, et mees on ainult murdosa maksnud vahel harva ja on vormiliselt omanik, reaalselt elab sees, kasutab korterit ja maksab laenu ikka ämm. Ehk mees saaks korteri eimillegi eest. Ämmale poleks lihtsalt laenu antud, seega võttis mees oma nimele laenu ja laenuga ostetud korteri, mida maksab ja kasutab meheema.

#4179195:

No see on nii nagu selles parkimise teemas, et üks asi on juriidiliselt JOKK ja teine asi on õiglus ja viisakus ja teistega arvestamine. Mina sain jälle aru, et mees on ainult murdosa maksnud vahel harva ja on vormiliselt omanik, reaalselt elab sees, kasutab korterit ja maksab laenu ikka ämm. Ehk mees saaks korteri eimillegi eest. Ämmale poleks lihtsalt laenu antud, seega võttis mees oma nimele laenu ja laenuga ostetud korteri, mida maksab ja kasutab meheema.

Mina sain aga aru nii, et ema maksis ainult sissemakse ja edasi on korteri sisuliselt emale ostnud tema poeg ehk võttis laenu ja maksab seda nüüd. Kui see nii on, siis arvestades seda, et poeg on endale vōtnud pikaajalise finantskohustuse ja ostnud korteri, millest sisuliselt ise pool oma elust mingit kasu ei saa (ehk seal elada), siis on küll väga imelik eeldada, et ta midagi poolitama hakkaks peale ema surma, kui see sissemakse just pool või rohkem korteri maksumusest polnud.

Kui aga tõesti on variant, et tegelikult ema maksab laenu ka ja korter on lihtsalt vormiliselt poja nimel (laen ka), siis oleks tõesti õiglane teha tabel, kes kui palju mida maksnud on ja kui palju veel laenu tasuda on jäänud, plussid-miinused kokku ja siis saab näha, mis see tegelik seis on. Õiglane oleks ju eeldada, et sellisel juhul vend kompenseerib oma õele vähemalt mingis osas midagi peale ema surma. Kas see just 50/50 olema peaks, ma pigem arvan, et mitte, sest mees tõesti on ju endale võtnud finantskohustuse kellegi teise eest pikaks ajaks kanda ilma midagi vastu saamata. Oleks õde sellise finantskohustuse võtnud ema eest omal ajal, siis poleks ta võib olla oma kodu saanud osta, eksole? Üsna keeruline moraalsest seisukohast. Juriidilises mõttes on muidugi kõik selge, mees on omanik ja punkt. Õel puudub igasugune nõudeõigus.

Olen teemaalgataja.
Meie mehega, ämm ja mehe õde ei ela Eestis.
Korter on juba mitmeid aastaid üüril.
Ämmal isiklikku kinnisvara pole olnud kunagi.
Mees seda korterit ilmselt maha ei müü, tahab lastele jätta.
Ämm ise on ikka kindlal arvamusel, et see korter jääb pojale, sest poeg ju pm läks iseenda soovide vastu valida omale meelepärane kodu ja ka mees ise ütles, et kui ema poleks palunud, ta poleks iialgi seda korterit ostnud.

#4179109:

Lapsed ise pole oma vanematu suhtes ka võrdsed, tavaliselt mehed lähevad vanematele appi, aitavad midagi teha, tütred niisama kohvitavad. Pole ka imestada siis kui poegadele jäetakse rohkem, sest poeg võtab naise ja naine tuleb poja juurde elama, aga tütar läheb mehele ja läheb mehe juurde elama. Nii see elu juba on.

Tavaliselt oodatakse, et eakate vanemate eest hoolitsevad just tütred, ja kui tütreid pole, siis poegade miniad. Sinu meelest ilmselt aastatepikkune osaliselt voodihaige põetamine ei ole mingi töö, vaid niisama kohvitamine.

P.S. Minu mees tuli pärast abiellumist hoopis minu juurde elama, nii et ka siin pole mingit reeglit.

#4178093:

… kui mu mehel on korter aga mis nagu ei ole ka päriselt tema oma.

Korter on mehe nimel aga suusõnalise kokkuleppe alusel selle kasutusõigus on ämmal, sest ämm maksis kunagi sissemaksu laenule. Nüüd mehe õde on juba mitu korda maininud kui ebaõiglane see on, sest omal ajal tema ostis omale kodu 100% iseseisvalt ja kui nüüd kunagi ämm lahkub siis korter jääb lihtsalt ta vennale aga tema arvab, et oleks aus ikka kui tema saaks ka oma lastele sealt osa ja siis rahana ( tema soov oleks, et korter siis maha müüdaks ja raha tehakse pooleks ).

Tol ajal aga ämm tahtis seda korterit nii väga, sest ta tütar ostis ka omale korteri aga kuna ta oma vanuse poolest laenu ei saanud vajalikku summat siis palus minu meest. Ega ilma ema palumiseta mu mees polekski üldse võtnud mingit laenu ja korterit ostnud.

Mis teie arvate kuidas oleks õiglane?

On mul meeski maksnud seda korterit kui ämm ise ei saanud aga mehe õde pole sentigi sinna korterisse pannud.

Omand kuulub ikkagi omanikule.   Sina tütrena peaksid aga hoopis selle pärast muretsema, et kui peaksite lahutama, siis korter jääb mehele. Ei saa sina midagi ega sinu õde 🙂 Ja huvitav, miks sa oma ema ämmaks nimetad ? Väga veider.

#4183801:

See, kes laenu on rohkem maksnud, saab juriidiliselt nõuda kohtus omandit endale. Kui näiteks elukaaslased ostavad kaasomandisse korteri ja on kaaslaenutaotlejad, aga laenumakse läheb maha ainult ühelt kontolt ning teine kaasomanik ei kanna oma kaaslaenutaotlejale osa laenumaksest – saab ainuomandit kohtus nõuda see, kes maksis. See ei loe, et on mõlemad 1/2 kaasomanikud. See ei loe, et kokkuleppel maksis üks laenu, teine arveid või toidu eest ehk siis võrdsustati elamiskulud.

Juriidiliselt saab kohtus ema nõuda ainuomandit, kui temalt on tulnud nii sissemakse kui laenumaksed. Õde ilmselt loodab sellele, et asi lahendataks “inimlikult” ilma kohtuteeta. Teil on arusaamatus selle osas, et sina mehega ei tunne kohtupraktikat ja usute, et teie olete õige omanik. Kohtus saaks võidu teie ema paraku, ilmselt õde on sellest juba teadlik.

Kuidas see ema korteri endale saab kui korter on poja nimel? Vanemad võivad kogu korteriostu raha lapsele anda, see ei tee neist korteri omanikku hiljem. Ka vanemad võivad maksta korteri laenu lapse eest, aga jälle, see ei tee teda korteri omanikuks.

#4183980:

Normaalsete naiste puhul nii ongi. Mul sama.

ja siis kiruvad ükshaaval, otsigu mees omale oma pesa. Täitsa normaalsed naised, on küll.

#4179195:

No see on nii nagu selles parkimise teemas, et üks asi on juriidiliselt JOKK ja teine asi on õiglus ja viisakus ja teistega arvestamine. Mina sain jälle aru, et mees on ainult murdosa maksnud vahel harva ja on vormiliselt omanik, reaalselt elab sees, kasutab korterit ja maksab laenu ikka ämm. Ehk mees saaks korteri eimillegi eest. Ämmale poleks lihtsalt laenu antud, seega võttis mees oma nimele laenu ja laenuga ostetud korteri, mida maksab ja kasutab meheema.

Teisest küljest, kuna mees on korteri omanik, siis tulevad kõik probleemid tema kraesse (või seal välismaal ei tule?) – kui pole laen makstud, kui ämm alumist korterit uputab, mida iganes. No ja kuna ämm ise laenu ei saanud, siis seega võttis mees endale riski, mida pank polnud valmis võtma. See, et mees siiski ON mõne laenumaksu maksnud, tähendabki ju seda, et mees on pidanud elama kõik need aastad pidevas valmisolekus korteri eest maksmine üle võtta. Ka see, kui mees oleks olnud lihtsalt ema võetud laenu käendaja, tähendanuks ikkagi ema nimel riski võtmist.

Võib ju tõesti mõelda nii, et mees tasus korteri laenumaksed ämmalt saadud üürirahast – lihtsalt nad võtsid ühe sammu vahelt ära.

#4181162:

Ridade vahelt lugeja, põhjenda siis miks sinu arvates see on ,, luiskelugu ,,?

Põhjenda, miks sa jutumärke ei oska trükkida?

Muuseas, eesti keeles võid sellise lause puhul vabalt jutumärgid ära jätta ja lisada lihtsalt sõna „nii-öelda“ (lühend n-ö).

#4183801:

See, kes laenu on rohkem maksnud, saab juriidiliselt nõuda kohtus omandit endale. Kui näiteks elukaaslased ostavad kaasomandisse korteri ja on kaaslaenutaotlejad, aga laenumakse läheb maha ainult ühelt kontolt ning teine kaasomanik ei kanna oma kaaslaenutaotlejale osa laenumaksest – saab ainuomandit kohtus nõuda see, kes maksis. See ei loe, et on mõlemad 1/2 kaasomanikud. See ei loe, et kokkuleppel maksis üks laenu, teine arveid või toidu eest ehk siis võrdsustati elamiskulud.

Juriidiliselt saab kohtus ema nõuda ainuomandit, kui temalt on tulnud nii sissemakse kui laenumaksed. Õde ilmselt loodab sellele, et asi lahendataks “inimlikult” ilma kohtuteeta. Teil on arusaamatus selle osas, et sina mehega ei tunne kohtupraktikat ja usute, et teie olete õige omanik. Kohtus saaks võidu teie ema paraku, ilmselt õde on sellest juba teadlik.

maga kaineks, kinnisvara on selle oma, kelle nimel see on. see, kelle kontolt laenumaksed maha lähevad, ei oma mitte mingisugust tähtsust ega anna suuremat õigust kinnisvarale.

antud loos ei saa ema (vähemalt eesti seaduste järgi ei saaks) midagi nõuda, sest kinnistusraamatus on korteri omanik tema poeg. samuti ei saa midagi nõuda õde

#4180523:

Olen teemaalgataja.

Meie mehega, ämm ja mehe õde ei ela Eestis.

Korter on juba mitmeid aastaid üüril.

Ämmal isiklikku kinnisvara pole olnud kunagi.

Mees seda korterit ilmselt maha ei müü, tahab lastele jätta.

Ämm ise on ikka kindlal arvamusel, et see korter jääb pojale, sest poeg ju pm läks iseenda soovide vastu valida omale meelepärane kodu ja ka mees ise ütles, et kui ema poleks palunud, ta poleks iialgi seda korterit ostnud.

Kuule, sa vist oled Eestist juba nii kaua eemal, et ei oska kuidagi normaalselt olukorda kirjeldada, vähemalt mitte meie keeles. Kus siis ämm elab, kus teie elate, mismoodi mees enda soovide vastu läks… ausalt, istuge ämma ja õega laua taha maha ja rääkige asi selgeks, ongi kogu lugu.