Teema: mida teie koju kunagi ei tule?

Espressomasin, kuumaõhufritüür, kunstlilled, maod, koerad. Kindlasti on veel miskit, aga hetkel ei suuda välja mõelda rohkem

#4148902:

Sattusin eile kuulama kolme võhivõõra inimese jutustamist sel teemal. Nende hääled olid nii valjud, et võimatu oli vaikses restoranis seda mitte kuulda. Kolm veidi erinevas vanuses naist, silma järgi vanuses 25-40. Hakkasin ka ise mõtlema, et mida olen kodus vältinud, ja kas on asju, mida ma kunagi oma koju ei taha. Süvenenult polnudki kunagi mõelnud.

Meie koju ei ole tulnud ega tule kunagi tekstiga jalamatti, kunsttaimi, seinavaipu, tüllkardinaid, vaippõrandat, mingitmoodi “ilustatud” või pehmendatud WC-poti kaant, jõulu- või lihavõtteteemalisi linikuid, tahvlit sügavmõtteliste lausejuppidega ega tähti, mis moodustavad sõnad LOVE või HOME vms :-), perepilti seinale, plastikust nõusid ega lillepotte. Kindlasti ka mitte tasse või t-särke kirjadega maailma parim issi või lapse kleidikesi kirjaga Princess vms. Lisaks levinumatest lemmikutest (puuri)linde, akvaariumi, kilpkonna ega närilisi. Ka, kui kuidagi peaks ukse vahelt sisse pääsema, katsun võimalikult ruttu kamina või prügikasti abil vabaneda lõikelilledest ja naistepäeva, sünnipäeva, sõbrapäeva, uusaasta jms kaardikestest.

Mis teile endast pähe tuleb?

Keda huvitab?

#4148917:

Eesti mehi ei tule minu koju, nagu ma jeleenaklaavanite riigile juba aastal 2020 ytlesin

Slaavi mehi ikka võtad enda juurde?

#4148902:

katsun võimalikult ruttu kamina või prügikasti abil vabaneda lõikelilledest

Oot, kui keegi kingib sulle lilled, siis sa viskad need prügikasti?

Üks asi on see, et sa ütled sõpradele, et ärge kinkige lõikelilli, aga kui keegi need juba toonud on, siis on küll päris haige need mingi lolli põhimõtte pärast prügisse visata.

ja tundub, et lapsi sul vist veel ei ole, sest lapsed paraku joonistavad neid emade- ja sõbrapäeva kaarte päris usinasti. Viskad tulle need kaardid, võimalikult kiiresti?

Mind huvitab mis see annab kui eputada mingite võimaluste või asjadega, et “kunagi ei tule”. Nagu – miks? Nagu, et mulle ei tule kunagi koju elevanti ja kaelkirjakut.

#4148955:

Mismoodi sa seda välistad – lihtsalt ei saa lapsi? Kui tuleb lapse vanaema kleidikesega, millel on kirjas “princess”, siis viskad sealsamas minema? Kui laps maalib kunstiringis t-särgi kirjaga “maailma parim issi”, siis käsid mehel selle minema visata?

Imestasin just sama asja üle. Et kui ikka laps või lapselaps kingib tassi kirjaga maailma parim issi, mis siis saab? Riidleb lapsega ja viskab tassi demonstratiivselt prügikasti?

#4148941:

Oot, kui keegi kingib sulle lilled, siis sa viskad need prügikasti?

Kui külalised tulevad koju, siis nad ei too lõikelilli. Võõraid ei käi, omad teavad. Tööl kui kingitakse, jätan tööle. Koju saab tõesti lõikelill väga harva ja see peab mingi väga kummaline olukord olema. Aastaid pole juhtunud. Jah, siis lähevad prügikasti või mõnda tühja tuppa, sest mulle ei meeldi neid vaadata. Tänulik ja rõõmus olen ikka, sest inimene lihtsalt ei teadnud.

#4148958:

#4148955:

Mismoodi sa seda välistad – lihtsalt ei saa lapsi? Kui tuleb lapse vanaema kleidikesega, millel on kirjas “princess”, siis viskad sealsamas minema? Kui laps maalib kunstiringis t-särgi kirjaga “maailma parim issi”, siis käsid mehel selle minema visata?

Imestasin just sama asja üle. Et kui ikka laps või lapselaps kingib tassi kirjaga maailma parim issi, mis siis saab? Riidleb lapsega ja viskab tassi demonstratiivselt prügikasti?

Jumal, ei. Nad on ju meie lapsed, seega nad ei kingiks sellist asja meile kunagi 🙂 Laps ei tulnud vanaema kleidikesega Princess, sest me mehega oleme oma vanemate lapsed ja eks maitsemeel ole sealt ju pärit. Kui lapselapsed kunagi suureks saavad, eks siis ole tunda. Kuigi oma laste pealt vaadates ka nende lapsed kasvavad samasse maitseerisuste ritta ilmselt.

Ma võin nimetada tavapäraseid asju, mida mul praegu kodus ei ole, aga midagi siiski ei välistaks. On olnud küll, et mingil eluperioodil imestan, et milleks küll üht- või teist asja vaja on, teisel hetkel aga osutub just see asi vajalikuks. Puudega laps on selles osas eriti silmaringi avardavaks osutunud.

Või jään kunagi vanaks ja väetiks ja varatuks – siis enam väga ei huvita vist, mis materjalist mu lillepott on või kas on kiri jalamatil. Hea, kui on pott ja jalamatt.

Ma vist ei välistagi midagi, lihtsalt kõike pole tarvis või pole minu maitse.

Mul on isegi seinavaip, nipsasjakesed, kuumaõhufritüür ja mikrolaineahi, espressomasinat tahaks ka.

aga a la love ja family seina peale kirjutama ei kipuks, plastiktaimi ka ostma ei hakka.

üsna väheseid asju, mida ma mitte kunagi ei soetaks, on hoopiski teenus. ehk siis igasugune tasuline voogedastus, nii et netflix jms on kindel ei.

#4148973:

Hästi ei kujuta ette, et kui eluaeg kasvad keskkonnas, kus näiteks hoitakse riiulitel minimaalselt nipsasjakesi, siis saades 22 aasta vanuseks oma esimeses oma korteris katad kõik riiulipinnad ja kapipealsed portselankujukeste, kausikeste, vaasikeste ja dekoratiivsete karbikestega. Vähemalt meil on laias laastus põlvest põlve kulgenud.

Aga lapsel ongi lapsepõlvekodust õppimiseks kaks varianti – kas matkib seda oma elus, või just teeb kõike vastupidi. Näiteks minu kodu on äärmiselt minimalistlik, aga tütar armastas juba kodus oma toas erinevaid kujukesi ja vidinaid ja lillepotte. Nii sisustab nüüd ka oma kodu.

Teemaalgataja nimekirjast ma luban ja soovin oma koju jõuluteemalisi linikuid ehk ka laudlinu. Meeldivad, kuid ei ujuta nendega kodu ka üle. Kuna ka jõulud meeldivad. Postkaarte lubaan ka omale koju. Ja hiljuti sorteerisin need ära ka. Kileümbrikud või kingakarbid. Ühes on mulle saadetud kaardid. Teises on tühjad vanaaegsed kaardid. Mis on mulle antud mingil moel või siis ise olen otsinud. Seal on enne minu sündi näärikaarte ja lilledega kaarte ning minu lapsepõlveaegseid kaarte. Ja samas ka ei kogu ega kollektsioneeri hullult, lihtsalt tahan neid, mis on kuidagi omased. Ju vanus ka loeb, sest nooruses ei pööranud erilist tähelepanu ka.
Aga mida ma ei sooviks koju. Liialt nipsasju. Ja soovin, et köök oleks ka lagedam. Olen seda üritanud teha ja nüüd ongi nii. Ma ei soovi köögi seinale kappide vahele mitte midagi. Ei lahtisi riiuleid ega nugade tarvikute hoidjaid. Kui kuskile hakkab midagi kogunema või ladestuma, siis koristamise käigus teen klaariks. Ka vannitoaga tegin selle ära mitte ammu. Üks dušigeel. Mulle seep. Kaks šampooni nö väljas, ja veel paar asja.
Praegu elutoas vaipa ei ole, väga ei soovi ka, köögis ei ole. Külmikumagneteid ei taha ega ka neid tahvleid ega muid taolisi asju. Me soovi ka fliispleede ega muid kunstpleede ega hommikumantleid ega patju ega lõhnaga vängeid loputusvahendeid. Fairyt.

#4148902:

Mis teile endast pähe tuleb?

Mul tulevad pähe sellised asjad.

Mul on ülivinge lambavillast Maroko seinavaip, pisike (20×30 cm), kinnitatud kapi külje külge. Mõnikord temast mööda minnes nuusutan teda, mõnus lambavilla lõhn, meenub kogu see reis ja selle vaiba ostmisega seotud emotsioonid, silitan sõrmedega.

Lõikelilli armastan, imetlen, nuusutan, vahetan igapäevaselt vett. Lõikelilled otse kinkijalt saades prügikasti lennutada on minu arvates ebanormaalne ja hüsteeriline.

Mul on kilpkonn, kes on 10 aasta jooksul kasvanud u 10 cm suuremaks ja kes on minu igapäevane seltsiline. Heatahtlik, pretensioonitu, vaikne, alati olemas, alati sõber. Õhtul tõstan enda juurde diivanile ja vaatame koos seriaali, tema käpakesed (loivad) diivanil klõbisemas, mul on nahkdiivan. Paitan, räägin. Vangutab pead, vahepeal sulgub endasse, kuid kui salatilehe lõhna tunneb, siis vastupanu murdub ja oleme jälle sõbrad. Sabake on tal ka lahe.

Ühe toa suure akna ees on pikitriibuline tüll. Langeb ilusti, on poolläbipaistev, ei ole mingi hull lillemuster. Väga ilus ja hubane nii seest- kui väljastpolt vaadates.

Teemaalgatus on imelik ja ilmselt provokatiivne. Või siis lihtsalt mingi hüsteeriku/depressiiviku poolt kirjutatud.

#4148902:

Meie koju ei ole tulnud ega tule kunagi tekstiga jalamatti, kunsttaimi, seinavaipu, tüllkardinaid, vaippõrandat, mingitmoodi “ilustatud” või pehmendatud WC-poti kaant, jõulu- või lihavõtteteemalisi linikuid, tahvlit sügavmõtteliste lausejuppidega ega tähti, mis moodustavad sõnad LOVE või HOME vms :-), perepilti seinale, plastikust nõusid ega lillepotte. Kindlasti ka mitte tasse või t-särke kirjadega maailma parim issi või lapse kleidikesi kirjaga Princess vms. Lisaks levinumatest lemmikutest (puuri)linde, akvaariumi, kilpkonna ega närilisi. Ka, kui kuidagi peaks ukse vahelt sisse pääsema, katsun võimalikult ruttu kamina või prügikasti abil vabaneda lõikelilledest ja naistepäeva, sünnipäeva, sõbrapäeva, uusaasta jms kaardikestest.

Päris pikk nimekiri. Mul enam-vähem sama, aga lilled, ka lõikelilled võtan alati tänuga vastu.

Prügkasti ei lenda midagi. Kõik minu jaoks ebasobivad kingitused viin taaskasutusse.