Eile sattusin poes tunnistajaks järgmisele olukorrale – minu mees lükkas ostukäru, mina temast natuke tagapool lapsevankrit. Mehe ostukärule jooksis ette väike tüdruk, nii 5-6 aastane. Tüdruku isa seisis seal kõrval, nägi seda ja rabas tüdrukul kaelast, tõmbas kõvasti enda poole ja karjus talle, et ta oleks tema juures. Tüdruk ehmatas ja tahtis uuesti isa juurest eemale minna, selle peale tõmbas isa teda käest enda juurde, no ikka kõvasti tõmbas. Tüdruk hakkas suure häälega nutma, et tahab emme juurde. Selle peale kükitas isa tüdruku ette, hoidis tema õlgadest kinni ja ütles talle midagi, ma ei kuulnud mida, aga see polnud isa tütart lohutamas, vaid nägi välja pigem ähvardav. Asi võis olla selles, et olen paarikuuse lapse kõrvalt veel hormonaalne ja emotsionaalne, aga ma olin nähtust päris häiritud ning jäin seda pealt vaatama. Ütlesin mehele ka, ta nägi seda olukorda vähemalt osaliselt, ta ütles, et ma ei läheks midagi ütlema talle, et olukord on nüüd lõppenud.
Hiljem nägin poes ka nende ülejäänud peret, neil oli veel väike poeg, ema tundus olevat pigem tasasem.
Isa nägi välja nagu täiesti tavaline ontlik pereisa, ruudulise särgi ja beezide pükstega, väikese kõhukesega, umbes 40-aastane ning ilma muu kontekstita oleksin teda täiesti ohutuks pidanud. Samas isa, kes oma väikese tütre peale avalikus kohas niimoodi ägestub, harrastab suure tõenäosusega mingit laadi füüsilist või vaimset vägivalda ka kodus.
Kas te oleksite läinud midagi ütlema?
Teema: Mida teie oleksite teinud
Mina olen ka niimoodi oma 5a peale “ägestunud” paar korda, kui laps peale 1000x ikka aru ei saa. Ja siis ta kaob veel 10x poes ära ja jookseb pea laiali otsas, teiste inimeste kärude ette ja inimestel jalus.
Osad lapsed ongi poes nagu põrgulised ja muu, kui käest enda juurde kerge(mitte kõvasti) tõmbega “tirimine”, ei aitagi.
Kindlasti teeks ma hiöjem teema perekooli.
Mina teeks ka hiöjem (sorry eelmine kirjutaja, aga see oli naljakas) teema perekooli. Ma ise ei oleks seda ilmselt isegi märganud. Ok, kui oleks, siis hetkeks oleks ehk lapsest kahju olnud, et oioi kuidas ikka nii saab. No tegelt olin ise just selline lapsevanem. Selline yle reageeriv ja agressiivne kui on räägitud 100 korda, et poes/tänaval ei joosta, ei mängita, ei kisata. Nii et ei, see isa ei olnud vägivaldne ega peksa lapsi salaja kodus. Lihtsalt hetkeks viskas kopa ette. Ja delikaatselt sisistas lapsele käsud, ei karjunud yle poe.
Mina mõtlesin ka enne lapsi, et mina nii ei tee jne.
Tegelt on reaalsus muu, paariaastane võib teha palju rumalusi (ka 5aastane) ja sa isegi ei tule selle peale ja vahel läheb närv mustaks, kuigi oled 100korda rahulikult rääkinud, siis ikka teeb edasi, siis vahel tuleb olla karm, sest muidu ei õpi või ei kuule.
Olen ise olukorras, kus olen keelanud last teele joosta ja mida teeb laps sekund hiljem, jookseb ikka autoteele, kus auto tuleb.
Mina olen arusaanud, et lapsed on tulnud meid õpetama ja kannatus on üks omadus, samas mõistan, et vahel jookseb ka vanemal juhekokku ja hiljem kahetseb tegu, aga antud hetkel tundub see ainus lahendus.
Pole midagi, ma olen inimene, kes paneb lapsele traksid külge. Et just ei jaksa kogu aeg jälgida või röögatada. Ja seda loomade gps seadet samuti kasutanud, kui nad kuskil väljas jooksevad.
Ma mõistan nii teemaalgataja kui ka kirjeldatud lapsevanemat.
Mul on ka lapsed ja vahel läheb küll närv mustaks. Väikelastega poodlemine ei ole kerge – ma olen hakanud hoopis kullerit koju tellima.
Üks lastest on poes reaalselt ära kadunud – turvapersonal otsis terve kaupluse läbi. Lapse leidsin parklast autos istumas (hea, et tundis meie auto ära ega istunud võõrasse autosse).
Sai ‘peapesu’ ja kõvasti noomida.
Natuke aega hiljem kadus jälle ära – leiti Hesburgeri mängunurgast.
5-aastane näppas poest mänguauto (libistas taskusse, sest ma keeldusin seda talle ostmast). Vargus selgus alles teel koju – läksime tagasi ja andsime auto tagasi. Hea, et politseid ei kutsutud.
Ühesõnaga – lastes poes käies on juhtunud peaaegu kõike (seda põrandale pikali viskamist ja jonnihooge – veel mitte). Kui samal ajal riiulite vahel poenimekirjast vajalikke kaupu otsida, uurida soodsama kilo/liitri hinna kohta ja samal ajal lapsi kullipilgul jälgida – no vahel jookseb lihtsalt juhe kokku. Ma ei ole mustervanem ega kõlba Aasta Ema kandidaadiks. Vähemalt pakuvad paljud kauplused toidu kojutoomist ja see on nagu taevane õnnistus…
Sa ise pole väikelapse vanem, niiet sul pole aimugi, mida väikelapsed poes korda saata suudavad. Ta ei karjunud, aga ägestudes tõmbadki järsumalt ja küllap ütles lapsele käsud vaikselt. Kust sa tead, kuipalju pahandust see laps juba enne oli teinud, et isal lõpuks üle viskas jne. Ja ähvardus võis olla, et ei saa jäätist või isa viib autosse istuma, kui poes käituda ei oska. Kui isa igapäevaselt seda last peksaks, siis poleks laps isegi mitte ehmunud järsu liigutuse peale, tavaline “närv must” lapsevanem, kes muidu on hea isa.
Vaata, et sa 4 aasta pärast oma lapsega poes kunagi nii ei tee! Muidu tulen teen perekooli teema, et Prismas oli üks närvihaige emme, sakutas last ja karjus ta peale, seljas oli… ja juuksevärv ja prillid olid ka ja hiljem istusid autosse nr…
Aga muidugi on alati abiks, kui niigi närvis isale, kes lapse ohjamisega ja sisseostudega üritab tegeleda, läheneb mingi tädi, kes kibeleb tänitama (sest õpetada või mingit reaalset abi pakkuda sa talle ju nagunii ei oska).
Kui sa nii kangesti oleks TEHA tahtnud, siis oleks võinud hoopis lapsele öelda, et palun ära jookse poes, sa oleks praegu ostukäru alla jäänud ja haiget saanud. See oleks lapse kohe taltsamaks võtnud ja ka paremini meelde jäänud, sest see on tavapäratu ja “tõsiseltvõetavam” kui isa igapäevane jutt. Ja isa jutt oleks kinnistunud, et näe, teised ka arvavad nii, järelikult peab. Isegi jonnida röökiva lapse võib see mõnikord täitsa vaguraks ehmatada, kui võõras talle midagi ütleb, jälle lapsevanemal abi (aga mõnikord paneb veel hullemini üürgama, kui keegi võõras ligi tuleb, oleneb lapsest 🙂 ). Aga ei, tänitada ja tagaselja õiendada, selleks jätkub ainult pealehakkamist, reaalsest abist võib und näha.
Ma sain ka ükskord poes kassas ühelt tädilt sõimata, et oma 2- ja 4-aastasega rääkisin kurjalt, et nad ei võtaks kassast midagi ära, ei rammiks üksteist lastekärudega jne ???? 3-4aastased võivad poes väga hullult käituda, aga vahel peab nendega käima ja no kuidas nad teisiti õpivadki käituma, kui kodunt väljas ei käi.
Kõik lapsed ei istu kukupailt poekärus ja mingi hetk ei mahugi enam.
Ei tasu ülereageerida. Ja see, et naine tundus malbe – mul ka sõbranna imestas kui neil külas olin, kuidas ma nii rahulikuks jään lastega. Hakkasin naerma, et olen ju külas ja hoian end vaos????
Mul ka sõbranna imestab, et kuidas mina kolme marakratiga olen niii rahulik ja ei karju kunagi jne. Ja ta tõepoolest arvas, et ma kunagi ei karju nende kolme krati peale 😀 ma siis pidin kahjuks selle “olen nii zen emme ja lapsed ka hästikasvatatud ja nunnud” mulli tal purustama ja rääkima, kuidas asjad koduseinte vahel toimuvad. Mõnikord ei kuuleks ma omaenda häältki, kui häält ei tõstaks, ammugi et mingi möllu sees emme hella häälega piuksatust keegi täitmiseks võtaks! Inglastel on termin “mommy voice”, kõik mommied teavad, mis see on.
Kui otsest ohtu ei näe ei sekku, kuna alati ei pruugi kõrvalvaatlejal olla asjast täitülevaadet.
Oma kogemus, olime järgekorras, ees üks poiss, koguaeg niheles ja nõudis emalt kommi jne, ema ütles ilusti ei ja seda korduvalt ja korduvalt. Lõpuks hakkas see poiss lihtsalt röökima seal. Meie taha järjekorda tuli vanem naine ja ema sama aeg juba ütles kõvasti lapsele aitab ja sina täna telekat ei näe ja siis hakkas see vanemnaine kohe kommenteerima ema, kuidas see ikka ei oska kasvatada last, et sellisele tuleb lastekaitse koju saata. Ise see naine ei näinud, kuidas see ema enne seletas ja rääkis rahulikult ja poiss lihtsalt jonnis, tegi järelduse lihtsalt selle paari sekundi põhjal, mis seal oli.
Seega jah mina ei sega vahele ja mõistan vanamaid, kelle laps vahel jonnib ja lausa julgustan või naeratan neile, et neil tuju veidi paremaks teha, sest väikse lapsega poes pole alati kerge ja joonihood, ärajooksmised jne on väga rasked.
Sa ei tea, mis enne toimus võib olla on laps enne juba jooksnud ära ja vanem teda pikalt poes tagaajanud jne. Mina olen ka korra, poes oma 3aastast otsinud nagu segane (mures, paanikas jne), kuna ta peitis end riietuskabiini ära (arvas, et teeb nalja), samaaeg kui mina teisele lapsele jopet vaatasin (ehk siis sekundi pilgu kõrvale panin).
Vihkan, kui mõni võõras tuleb sekkuma! Kui on kriitiline situatsioon ja laps ei käitu ootuspäraselt, siis on arvatavasti iga vanema närvid niigi viimseni pingul, vahet siis pole kas ta paistab välja (veel) tasane või enam mitte. Nii et võõrad mutid, tegelege oma asjadega ja ärge ajage oma sekkumisega asja hullemaks.
Ma ka täna üsna jõuliselt tõmbasin oma poolekahese eemale umbes kümnendast suitsukonist, mida ta tahtis üles korjata. Eelmistega seletasin ja keelasin rahulikumalt. Teemaalgataja, sul on paarikuune laps, sa veel ei tea, mida suudavad korraldada need, kel jalad juba on, aga mõistust niiväga mitte. Ja ei, ma ei peksa kodus oma last ja ei röögi ta peale. Aga näiteks ka veekogu ääres on olnud vaja paar korda kõvemahäälset korralekutsumist.
Õudne lugeda, kuidas teemaalgatuses kirjeldatud käitumist normaalseks peetakse ja õigustatakse.
See ei puutu üldse asjasse, mida see laps eelnevalt tegi või kui halvasti käitus. Kas peaksite seda olukorda ka siis normaalseks, kui see mees oleks oma naisega niimoodi käitunud? Aga lapsega on normaalne niimoodi käituda?
Kas peaksite seda olukorda ka siis normaalseks, kui see mees oleks oma naisega niimoodi käitunud?
Kui see naine oleks üle poe karjunud, kui mees oleks keeldunud talle midagi ostmast või kui see naine oleks nagu pöörane poes ringi jooksnud ja stangede vahele peitu pugenud või kui see naine oleks teistele kärude ette tormanud, nii et ise viga oleks saanud… vist oleks jah siis ka mõistnud seda meest, kui ta oma naisega samuti oleks käitunud.
Õudne lugeda, kuidas teemaalgatuses kirjeldatud käitumist normaalseks peetakse ja õigustatakse.
Teemaalgataja “hella emasüdamega” nägi 30sekundilist intsidenti, tuleb ohib ja kui talle öeldakse, et ta ei tea tagamaid ega suuremat pilti ning ei oma hindamiseks nagunii kogemust lapsevanemana, siis ilmub paar “õudne!” ohkijat “heategijat” veel välja- kes ei näinud midagi, lihtsalt kujutavad ette. Meie räägime nii nagu asi on- ka lapsevanemad on inimesed ja lähevad vahel endast välja väikelapse taltsutamatu käitumise peale, eriti pärast mitmekordset korralekutsumist (mida teemaalgataja jälle ei näinud). Sellised poole pealt kaelakargavad õiendajad on VEEL halvemad taluda kui poes ringikihutav väikelaps.
Järgmise vastaja näited ei päde ju absoluutselt. Me keegi ei rebi last kaelast selle eest, et ta kooki tahtis, küll aga rebin ta suvalist kättesattuvat kehaosa (usun, et isa tahtis nt õlast kinni võtta, aga ei saanud) pidi auto või ostukäru eest ära, mis talle otsa hakkab sõitma! Isegi kui pea ei saa kolakat, siis ostukäru lapse jala peale on ka vägagi valus kogemus (mu oma laps lükkas mulle ostukäru jalalaba peale, ei olnud mõnna).
Õudne lugeda, kuidas teemaalgatuses kirjeldatud käitumist normaalseks peetakse ja õigustatakse.
Teemaalgataja “hella emasüdamega” nägi 30sekundilist intsidenti, tuleb ohib ja kui talle öeldakse, et ta ei tea tagamaid ega suuremat pilti ning ei oma hindamiseks nagunii kogemust lapsevanemana, siis ilmub paar “õudne!” ohkijat “heategijat” veel välja. Meie räägime nii nagu asi on- ka lapsevanemad on inimesed ja lähevad vahel endast välja väikelapse taltsutamatu käitumise peale, eriti pärast mitmekordset korralekutsumist (mida teemaalgataja jälle ei näinud). Sellised poole pealt kaelakargavad õiendajad on VEEL halvemad taluda kui poes ringikihutav väikelaps.
Mina olen ka lapsevanem ja ei kujuta ette, mis põhjusel ma last peaks kaelast väänama, rebima ja näkku sisistama. Küsin veel kord, et kas peaksite sellist käitumist normaalseks ka siis, kui mõni mees poes oma naisega niimoodi käituks? Noh, et naine vingus, et soovib kooki, aga mees on kategooriliselt vastu, sest tema arust on naine paks. Ja kui naine koogi korvi paneb, siis mees rebib teda kaelast ja sisistab näkku, et paksud kooki ei söö. Või oleks okei käituda niimoodi vaimupuudega täiskasvanuga või dementse lähedasega, ükskõik mis rumalusi nad siis korda saadaks?
Selline suhtlemisviis ei ole normaalne ei laste ega täiskasvanute omavahelise suhtluse puhul. Kõike saab sõnadega selgitada. Lapsel saab käest kinni hoida, et ta ei jookseks poes ringi. Kui on kaks vanemat poes, siis on ju veel lihtsam. Kui on teada, et lapsed poes sõnakuulmatud on, siis siseneb poodi vaid üks vanematest ja teine jääb lastega õue või mänguväljakule või koju.
Õudne lugeda, kuidas teemaalgatuses kirjeldatud käitumist normaalseks peetakse ja õigustatakse.
Teemaalgataja “hella emasüdamega” nägi 30sekundilist intsidenti, tuleb ohib ja kui talle öeldakse, et ta ei tea tagamaid ega suuremat pilti ning ei oma hindamiseks nagunii kogemust lapsevanemana, siis ilmub paar “õudne!” ohkijat “heategijat” veel välja. Meie räägime nii nagu asi on- ka lapsevanemad on inimesed ja lähevad vahel endast välja väikelapse taltsutamatu käitumise peale, eriti pärast mitmekordset korralekutsumist (mida teemaalgataja jälle ei näinud). Sellised poole pealt kaelakargavad õiendajad on VEEL halvemad taluda kui poes ringikihutav väikelaps.
Mina olen ka lapsevanem ja ei kujuta ette, mis põhjusel ma last peaks kaelast väänama, rebima ja näkku sisistama. Küsin veel kord, et kas peaksite sellist käitumist normaalseks ka siis, kui mõni mees poes oma naisega niimoodi käituks? Noh, et naine vingus, et soovib kooki, aga mees on kategooriliselt vastu, sest tema arust on naine paks. Ja kui naine koogi korvi paneb, siis mees rebib teda kaelast ja sisistab näkku, et paksud kooki ei söö. Või oleks okei käituda niimoodi vaimupuudega täiskasvanuga või dementse lähedasega, ükskõik mis rumalusi nad siis korda saadaks?
Selline suhtlemisviis ei ole normaalne ei laste ega täiskasvanute omavahelise suhtluse puhul. Kõike saab sõnadega selgitada. Lapsel saab käest kinni hoida, et ta ei jookseks poes ringi. Kui on kaks vanemat poes, siis on ju veel lihtsam. Kui on teada, et lapsed poes sõnakuulmatud on, siis siseneb poodi vaid üks vanematest ja teine jääb lastega õue või mänguväljakule või koju.
Ära nüüd liialda. Siin ei olnud ju asi kommi soovimises, vaid laps jooksis kärule ette. Mina olen oma lapse väga korralikult läbi sõimanud, kui ta suure hooga jooksurattaga risti üle autotee kimas mingi peatumiskäsust välja tegemata. ja mind ei huvitanud, et ta lõpuks maandus võsas ja sai haiget, minul oli vaja elimineerida, et see asi uuetsi juhtub. Ja täpselt sama oli praegu . lapsevanemal oli vaja teha see, mis vaja, et laps ei jookseks uuesti ostukäru ette, riskides oma eluga.
Täiskasvanud inimese või ka suurem alapsega saab rääkida tema käitumisest kodus. Näiteks kui ostabki naine liiga kalli käekoti või mees mootorratta. Aga väikelapsel on kodus see seik juba ununenud, temaga tuleb rääkida kohe.
kas siis sinu arvates on normaalne, kui laps jookseb kärule ette, võtta lapsel käest kinni ja niisama edasi jalutada nagu miskit poleks juhtunud? Selline lapsevanem seab oma lapse suurde ohtu, sest laps ei õpi poes käituma ja järgmisel hetkel saab ta kolaki vastu pead ostukärult, mis võib väikelapsele karmilt lõppeda.
Mina olen ka lapsevanem ja ei kujuta ette, mis põhjusel ma last peaks kaelast väänama, rebima ja näkku sisistama.
Su laps on veel väike?
Üldiselt selliseid asju sa teed selleks, et laps viga ei saaks. Mina olen umbes kaheaastasest ka haaarnud täpselt sellest kehaosast, mis ette jäi (õlg), ta auto eest tagasi tõmmanud ja siis temaga üsna ägedalt pahandanud. Mul tõesti ei olnud enne haaramist enam aega pikalt nunnutada ja nunnuhäälega last kutsuda. Lapse elu oli mängus. Tähelepanu sellelt lapselt oli kõrval ainult lähike hetk, kui vankris olevale väikevennale tähelepanu pöörasin ja selle hetkega suurem põnn sööstis.
Poekäru pole küll nii ohtlik, kui auto, aga lapse päästmiseks krabaksin siiski samamoodi. Sa ilmselt kah, olen üsna kindel.
Ma muidugi ei tea, võibolla on teemaalgatajal õigus ja tegu oligi tõesti vägivallaga. Aga selle kirjelduse põhjal ma kindel selles küll ei ole.
Kurb teema on see. Ka kommentaaride osa, kus paljud emad tunnistavad, et vahel lähebki hing nii täis, et ….
Minul samuti, olen ka tuuseldanud. Aga ma ei õigusta seda, vaid tunnen iga kord, kui vale see on ja valesti olen käitunud MINA, kui ei suuda end kontrolli all hoida. Üks ema siin ütles “ägestudes tõmbadki järsult”, nagu see oleks maailma normaalseim asi. Kurb on see, et me enam ei näegi alati, et EI ole.
Pisikesele inimesele ei jää sellest muud õppetundi kui mälestus, et ema tegi haiget.
Kuidas see lugu oligi… laps tegi pahandust ja ema ütles, et toogu nüüd õuest vits. Laps oli tükk aega ära ja tuli tagasi, pihud täis kive. Pisarad silmis ütleb emale: “Ma ei leidnud vitsa, aga tõin kivid, millega saad minu pihta visata”
Ma ei saagi täpselt aru, mida eelnevad postitajad proovivad selgeks teha, kas seda, et väikelapsed käituvad ettearvamatult või et iga ettearvamatu käitumise eest ongi normaalne kolakat anda lapsele?
Kui keelad last 10 korda teele jooksmast ja ta ei saa aru, siis veits tuuseldad, aga äkki ei tuuseldanud teda piisavalt kõvasti ja ta homme ikkagi jookseb uuesti autoteele?
Ei, kindlasti ei ole normaalne kolakat anda. Autoteele jooksmisest rääkisin mina. Kolakat ma ei andnud ja ei annaks iial. Lihtsalt jutt oli sellest, et juhul, kui sul on vaja kinni pidada laps, kes otse auto (või käru) ette tormab, ei ole sul aega leebelt last tõsta, vaid haaradki tast kinni nii nagu saad. Ja pahandasin ma tookord ka, aga ei löönud teda ja ei teeks seda iial.
Nagu teemaalgataja hiljem täpsustas, siis see isa haaras seda last, kui ta enam ohus ei olnud ja sel hetkel võiks tõesti vanem juba oma liigutusi kontrollida ja mitte lapsega agressiivselt käituda. Kui laps pööraselt ringi traavib, siis pahandamine on normaalne. Aga haiget tegemine ja ähvardamine mitte.
Ma ei usu, et kõik siin pooldavad kohe ‘kolakat’ anda, pigem ikka keelamises. Aga vahel võib 100x ka rääkida, kuid ikka ei mõju.
Mul poiss jooksis ka – keelasin, keelasin veelkord (ja nii umbes ikka 10x) – ei midagi. Jooksiski peaga vastu lauanurka. Pidime Tallinnasse Lastehaigla traumapunkti pead õmblema sõitma. Vahel ei piisa enam suusõnalisest rääkimisest, tulebki last füüsiliselt kinni hoida. Või saavad nendest EMO püsikliendid (minu laps on – no ei ole hea tunne).
Vihkan, kui mõni võõras tuleb sekkuma! Kui on kriitiline situatsioon ja laps ei käitu ootuspäraselt, siis on arvatavasti iga vanema närvid niigi viimseni pingul, vahet siis pole kas ta paistab välja (veel) tasane või enam mitte. Nii et võõrad mutid, tegelege oma asjadega ja ärge ajage oma sekkumisega asja hullemaks.
Kommentaar eemaldatud.
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.
Perekooli Moderaator
Vihkan, kui mõni võõras tuleb sekkuma! Kui on kriitiline situatsioon ja laps ei käitu ootuspäraselt, siis on arvatavasti iga vanema närvid niigi viimseni pingul, vahet siis pole kas ta paistab välja (veel) tasane või enam mitte. Nii et võõrad mutid, tegelege oma asjadega ja ärge ajage oma sekkumisega asja hullemaks.
Kommentaar eemaldatud.
Vauu, mis leebe hiireke sina oled. Minu teema on rohkem see, et kui laps jonnib, siis võtan ta sülle ja püüan võimalikult kiiresti asjad aetud ja koju minna. Ise olen tavaliselt rahulik, enamasti täisa vait. Aga… siis tuleb mingi tädi, kes peab vajalikuks öelda, et nojumalissand ema ei saa hakkama, laps karjub nagu pöörane ja ema on vait, RÄÄÄÄGI OMETI lapsega!!! Daaaa, ma ei hakka lapsele seal moraali lugema ega kurjustama, ma tahan kähku välja saada, uudishimulike, hukkamõistvate pilkude eest. Aga mind ajavad sellised kommentaarid nii. väga. vihaseks. Aga sinul on küll veider fantaasia.. miks sa selliseid asju üldse mõtled..ja kirjutad..hirmus inimene
Ohkijad, palun näidake siin teemas see koht, kus MÕNIGI sakutamist-tutistamist-tuuseldamist ÕIGUSTAB ja leiab selle OK olevat? Kõik ütlevad, et seda juhtub ja nii võis olla, keegi ei ÕIGUSTA. Ja mina palusin oma lastelt (kes nüüd on juba suuremad) alati pärast andeks, sest ägestumine-tutistamine oli minu viga ja minu läbikukkumine emana, MINU läbikukkumine enesekontrollis. Nagu seegi ema ja teised- see ei ole õige, aga seda juhtub:
Kurb teema on see. Ka kommentaaride osa, kus paljud emad tunnistavad, et vahel lähebki hing nii täis, et ….
Minul samuti, olen ka tuuseldanud. Aga ma ei õigusta seda, vaid tunnen iga kord, kui vale see on ja valesti olen käitunud MINA, kui ei suuda end kontrolli all hoida.
Ammugi on täiesti meelevaldne hakata undama midagi sellest, kuidas see isa lapsi ja naist nagunii kodus peksab, see näitab täiesti olematut kogemust lapsevanemaks olemises ja teoreetilist targutamist.
Mina pole miinuseid pannud, aga mulle ei meeldi kõrvalseisjate targutamine ja viljatu ohkimine. Oled küllalt tark, mine appi, kõrval inisemisest ja perekoolis “muljete jagamisest” pole kasu sel isal, lapsel ega kellelgi.
Mina olen ka lapsevanem ja ei kujuta ette, mis põhjusel ma last peaks kaelast väänama, rebima ja näkku sisistama.
Su laps on veel väike?
Üldiselt selliseid asju sa teed selleks, et laps viga ei saaks. Mina olen umbes kaheaastasest ka haaarnud täpselt sellest kehaosast, mis ette jäi (õlg), ta auto eest tagasi tõmmanud ja siis temaga üsna ägedalt pahandanud. Mul tõesti ei olnud enne haaramist enam aega pikalt nunnutada ja nunnuhäälega last kutsuda. Lapse elu oli mängus. Tähelepanu sellelt lapselt oli kõrval ainult lähike hetk, kui vankris olevale väikevennale tähelepanu pöörasin ja selle hetkega suurem põnn sööstis.
Poekäru pole küll nii ohtlik, kui auto, aga lapse päästmiseks krabaksin siiski sammoodi. Sa ilmselt kah, olen üsna kindel.
Ma muidugi ei tea, võibolla on teemaalgatajal õigus ja tegu oligi tõesti vägivallaga. Aga selle kirjelduse põhjal ma kindel selles küll ei ole.
Noorim laps läheb sügisel kooli, ei ole enam väga väikesed.
Saan aru, kui haarad lapsest, sest ta on ohus, aga millist ohtu kujutab endast 5aastasele rahulikult lükatav poekäru, et seda last on vaja kaelast rebida, sakutada ja temaga tõreleda?
Kas te miinustate neid kommentaare, kus isa käitumist hukka mõistetakse selle pärast, et teil endal on ka piinlik, et olete oma lastega samamoodi käitunud või selle pärast, et teie arvates oli isa käitumine õigustatud?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
