Esileht Pereelu ja suhted Mida teie teeksite?

Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )

Teema: Mida teie teeksite?

Postitas:
Kägu

Oleme mehega 7 aastat koos olnud. On olnud palju ilusaid hetki ja mälestusi. Minu poolt tõeline side. Olen alati armastanud,jumaldanud ja hoidnud seda inimest. Ma ei saaks öelda,et ta mind hoidnud ja armastanud pole, ta ilmselt ongi lihtsalt kinnisem inimene ja ta ei tee tihti armastuse avaldusi.Olen leppinud ja võtnud vastu selle mis ta andnud on. Igati tänulik!
Kaks aastat tagasi mais teatas tema,et enam ei soovi suhtes olla. Lahkus päeva pealt.
Olin meeleheitel esimesed kolm nädalat. Lihtsalt käisin tööl ja peale tööd koju nutma.
Lihtsalt ´´eksisteerisin.´´ Veidi üle kuu aja sain sõnumi,et soovib minuga rääkida.
Tuli koju,rääkisime. Ütles,et sai aru,et ei suuda siiski ilma minuta ja leppisime kokku,et nii enam ei tee, kuna ma sain tõsiselt haiget. Vahepealne aeg on läinud kenasti. Taas palju rõõmu ja armastust. Kuni nüüd taas tuli tema jutuga,et ei soovi enam koos olla kuna ei näe mõtet.(Käitumis muster on sama,eelmine kord lahkudes ütles ka,et ei kavatse tagasi tulla ja oli üldse kõige suhtes ka.oma otustes kindel ja negatiivne.)
Küsisin sellepeale,et mismoodi erineb see olukord eelmisest? Mille peale vastati,et ei erinegi. Ja nüüd ma seisan lihtsalt ja mõtlen kas oodata jälle kuu või kaks,et inimene aru saaks,et me oleme koos ja jääme kokku. Pea on tühi. Mõtteid pole. Vaid nii suur igatsus ja armastus inimese vastu keda pidasin oma ainsaks.
Kas kellegil on ehk sarnaseid olukordi olnud või mida teie teeks armsad naised?
Olen lihtsalt taas pead kaotamas ega tea enam kuhu astuda või seista paigal.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuskohas ta sul siis käib ja ööbib niimoodi kuu kaupa?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tal on vanematel maakodu kus viibib iga nädalavahetus.
Elab ja on seal. Kuskil mujal ei käi, seda ma tean. Alati on olnud aus isegi kui asi väga halb.

Kuskohas ta sul siis käib ja ööbib niimoodi kuu kaupa?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ta on sotsiopaat. Tean, mida räägin, mul oli ka selline. Haavu lakun siiamaani. Kusjuures nad ise ei saa aru, mida nad teisele teevad. Päris tõsiselt ei saa aru, tegelikult ka. Ses mõttes pole isegi võimalik neid süüdistada, nad ei tunne süütunnet.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sul on suhtesõltuvus ja nii ongi. Lase sel suhtel minna, katkesta temaga kontakt ja mine edasi oma eluga. Kui ta otsib kontakti, hoia eemale (ja tead, mis ma arvan – seda enam ta hakkab sulle peale käima, et te uuesti prooviks – sest ta mängib sinuga). Kasva ise sellest suhtest välja, kuigi see tundub praegu võimatu, aga see tugevus on sinus olemas.

Räägin seda oma kogemusest. Su jutt kõlab nagu mina minevikus. Lahkuminek tiris mu lõhki, aga kokkuvõttes kasvasin nii palju, ja leian, et see oli ainuõige otsus. Ka mina üritasin tema käitumist kuidagi põhjendada, leida seletusi, miks ta nii või naa tegi.

Inimene, kes ei suuda otsustada, kas tahab sinuga koos olla või ei, mängib sinu tunnetega. Ta näeb, kuidas see sulle mõjub ja kasutab sind ära. Heas ja terves suhtes asjad nii ei käi – te mõlemad peate ennast suhtes kindlala tundma, praegu sina aga ootad järgmist hetke, mil ta kas tagasi tuleb või uuesti ära läheb. Sa lihtsalt teed endale rohkem haiget, kui sa teda lahti ei lase.
Elu on nii lühike, ja inimene, kes sinust hoolib, nagu sa seda väärid, on kindlasti kuskil olemas.

Talle teeb ilmselt rõõmu sinu elu üle kontrolli omamine. Seda enam pead sa ise vitsad oma kätte võtma.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja mismoodi sinu olukord erineks, kui ta ütleks, et ei teagi, äkki ikka tulen seekord ka tagasi, aga võib olla ka , et ei tule? Saad ju isegi aru, et esimesed paar kuud oled mõlemal juhul mustas augus, kui sulle antakse lootust ja ka siis, nagu praegu, kui ei anta. Edasi on võimalik vaikselt tervenema hakata ja normaalset elu elama.
Saad ju isegi aru, et see mees ei armasta sind. Oled talle mingi varuvariant, kuna ta neid naisi, keda tema suudaks armastada, kätte ei saa.
Kui sa oleksid tugev inimene, siis teeksid südame kõvaks, ajaksid selja sirgu, leinaksid seda suhet paar kuud, pool aastat, võib-olla isegi kauem. Siis oleksid paranenud ja leiaksid ehk inimese, kes ka sind vastu armastaks.
Aga kui sa oled nõrk, siis käed seal maakodu ukse taga kraapimas ja nutmas ning tagasi palumas. Kui tal villand saab, et peab ise pesu pesema ja ise pihku peksma, siis tulebki tagasi. Saad jälle kujutleda, et ehk armastab tema sind ka.
Ütleme nii, et iga paari vahel on armastust 100 %. Normaalses suhtes jagunevad need protsendid kahe vahel enam-vähem võrdselt. 60 – 40, 55 – 45, 50 – 50. Teie suhtes sinu poolt vähemalt 95% ja tema pool paar mugavuse ja halastuse protsenti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Uuriksin välja miks ta ei näe mõtet koos olla. Mingi konkreetsem põhjus peab ju olema. Kui selle teada saad siis usun et on võimalik suhet ka jätkata

Please wait...
Postitas:
Kägu

Uuriksin välja miks ta ei näe mõtet koos olla. Mingi konkreetsem põhjus peab ju olema. Kui selle teada saad siis usun et on võimalik suhet ka jätkata

Ma suudan seda küll kujutleda. Olen olnud sellises suhtes selle mehe rollis. Oli kunagi üks mees, minusse väga armunud. Minul tema vastu kahjuks ei tekkinud tundeid. Oli lihtsalt tore mees, aga tundeid minu poolt polnud. Kui tema poolt poleks tundeid olnud, oleksime võinud olla head sõbrad. Kuna ta mulle väga peale käis, oli väga hoolitsev ja hooliv, mul ei olnud ka sel ajal ühtegi muud mehekandidaati, siis ma hakkasingi temaga käima. Eks ma muidugi lootsin ka, et tunded veel tulevad ajapikku. Käisime, elasime isegi paar aastat koos. Aeg-ajalt mulle isegi tundus, et ma armastangi teda juba. Tegelikult see oli lihtsalt tänulikkus tema vastu. Mõtlesin kogu aeg, kas nüüd jääbki nii ja kas ma ei leiagi tõelist armastust? Mõtlesin, et jätaks ta maha, et leida mees, keda ka mina armastaksin. Samas ju tema mind armastas meie mõlema eest ja oli niiiii hoolitsev! Jube raske on sellist maha jätta 🙂 Õnneks ma kohtasin ühel päeval lihtsalt meest, kellesse armusin ja jätsin tolle esimese mehe päevapealt maha. Ta sai muidugi väga haiget ja ei aidanud ka minu seletamine, et tegelikult ma ju ei armastanud sind ja sa oleksid pidanud seda ju teadma. Enda õigustuseks võin öelda, et ajal, kui me veel käisime, päris koos ei elanud, oli minu poolt korduvalt jutt, et ma ei armasta teda ega tea, kas üldse hakkangi. Tema vastas alati, et see pole oluline ja küll ma ükskord hakkan teda vastu ka armastama, tema lihtsalt teeb nii, et hakkan!
Ma üsna samastun teemaalgataja mehega. Ilmselt tema pole veel leidnud seda naist, keda ta suudaks armastada. Võib-olla on ta ausam kui mina ja üritab mõttetut suhet lõpetada ka ilma kolmandat osapoolt kaasamata. Võib-olla tal oli esimesel lahkuminekul lootus kellegi suhtes, et temaga lahus olles suhet alustada. Aga lootus ei täitunud ja tuli tagasi. Võib-olla nüüd on tal uus silmarõõm silmapiiril, aga võib-olla üritab niisama vabaks rabeleda.
Kõigi suhtes ausam on sellised suhted, kus üks pool ei armasta, ära lõpetada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Uuriksin välja miks ta ei näe mõtet koos olla. Mingi konkreetsem põhjus peab ju olema. Kui selle teada saad siis usun et on võimalik suhet ka jätkata

Ma suudan seda küll kujutleda. Olen olnud sellises suhtes selle mehe rollis. Oli kunagi üks mees, minusse väga armunud. Minul tema vastu kahjuks ei tekkinud tundeid. Oli lihtsalt tore mees, aga tundeid minu poolt polnud. Kui tema poolt poleks tundeid olnud, oleksime võinud olla head sõbrad. Kuna ta mulle väga peale käis, oli väga hoolitsev ja hooliv, mul ei olnud ka sel ajal ühtegi muud mehekandidaati, siis ma hakkasingi temaga käima. Eks ma muidugi lootsin ka, et tunded veel tulevad ajapikku. Käisime, elasime isegi paar aastat koos. Aeg-ajalt mulle isegi tundus, et ma armastangi teda juba. Tegelikult see oli lihtsalt tänulikkus tema vastu. Mõtlesin kogu aeg, kas nüüd jääbki nii ja kas ma ei leiagi tõelist armastust? Mõtlesin, et jätaks ta maha, et leida mees, keda ka mina armastaksin. Samas ju tema mind armastas meie mõlema eest ja oli niiiii hoolitsev! Jube raske on sellist maha jätta 🙂 Õnneks ma kohtasin ühel päeval lihtsalt meest, kellesse armusin ja jätsin tolle esimese mehe päevapealt maha. Ta sai muidugi väga haiget ja ei aidanud ka minu seletamine, et tegelikult ma ju ei armastanud sind ja sa oleksid pidanud seda ju teadma. Enda õigustuseks võin öelda, et ajal, kui me veel käisime, päris koos ei elanud, oli minu poolt korduvalt jutt, et ma ei armasta teda ega tea, kas üldse hakkangi. Tema vastas alati, et see pole oluline ja küll ma ükskord hakkan teda vastu ka armastama, tema lihtsalt teeb nii, et hakkan!

Ma üsna samastun teemaalgataja mehega. Ilmselt tema pole veel leidnud seda naist, keda ta suudaks armastada. Võib-olla on ta ausam kui mina ja üritab mõttetut suhet lõpetada ka ilma kolmandat osapoolt kaasamata. Võib-olla tal oli esimesel lahkuminekul lootus kellegi suhtes, et temaga lahus olles suhet alustada. Aga lootus ei täitunud ja tuli tagasi. Võib-olla nüüd on tal uus silmarõõm silmapiiril, aga võib-olla üritab niisama vabaks rabeleda.

Kõigi suhtes ausam on sellised suhted, kus üks pool ei armasta, ära lõpetada.

Päris alatu värk sinu poolt ju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Uuriksin välja miks ta ei näe mõtet koos olla. Mingi konkreetsem põhjus peab ju olema. Kui selle teada saad siis usun et on võimalik suhet ka jätkata

Ma suudan seda küll kujutleda. Olen olnud sellises suhtes selle mehe rollis. Oli kunagi üks mees, minusse väga armunud. Minul tema vastu kahjuks ei tekkinud tundeid. Oli lihtsalt tore mees, aga tundeid minu poolt polnud. Kui tema poolt poleks tundeid olnud, oleksime võinud olla head sõbrad. Kuna ta mulle väga peale käis, oli väga hoolitsev ja hooliv, mul ei olnud ka sel ajal ühtegi muud mehekandidaati, siis ma hakkasingi temaga käima. Eks ma muidugi lootsin ka, et tunded veel tulevad ajapikku. Käisime, elasime isegi paar aastat koos. Aeg-ajalt mulle isegi tundus, et ma armastangi teda juba. Tegelikult see oli lihtsalt tänulikkus tema vastu. Mõtlesin kogu aeg, kas nüüd jääbki nii ja kas ma ei leiagi tõelist armastust? Mõtlesin, et jätaks ta maha, et leida mees, keda ka mina armastaksin. Samas ju tema mind armastas meie mõlema eest ja oli niiiii hoolitsev! Jube raske on sellist maha jätta 🙂 Õnneks ma kohtasin ühel päeval lihtsalt meest, kellesse armusin ja jätsin tolle esimese mehe päevapealt maha. Ta sai muidugi väga haiget ja ei aidanud ka minu seletamine, et tegelikult ma ju ei armastanud sind ja sa oleksid pidanud seda ju teadma. Enda õigustuseks võin öelda, et ajal, kui me veel käisime, päris koos ei elanud, oli minu poolt korduvalt jutt, et ma ei armasta teda ega tea, kas üldse hakkangi. Tema vastas alati, et see pole oluline ja küll ma ükskord hakkan teda vastu ka armastama, tema lihtsalt teeb nii, et hakkan!

Ma üsna samastun teemaalgataja mehega. Ilmselt tema pole veel leidnud seda naist, keda ta suudaks armastada. Võib-olla on ta ausam kui mina ja üritab mõttetut suhet lõpetada ka ilma kolmandat osapoolt kaasamata. Võib-olla tal oli esimesel lahkuminekul lootus kellegi suhtes, et temaga lahus olles suhet alustada. Aga lootus ei täitunud ja tuli tagasi. Võib-olla nüüd on tal uus silmarõõm silmapiiril, aga võib-olla üritab niisama vabaks rabeleda.

Kõigi suhtes ausam on sellised suhted, kus üks pool ei armasta, ära lõpetada.

Haige eit, et üldse lootust andsid. Loodan et su praegune jätab su maha.

Karma

Please wait...
Postitas:
Kägu

Päris alatu värk sinu poolt ju.

Aga kui teemaalgataja mehe poolt on sama värk? Ja ometi siin kiidame talle takka, et oota, ta tuleb veel tagasi su juurde. Kas pole alatu kütta tema lootust, kui ometi on ju selge, et see mees teda ei armasta.
Mina tollele oma austajale rääkisin korduvalt, et ma teda ei armasta ega tea, kas hakkangi armastama. Aga selle ta lasi kõrvust mööda ja ilmselt unustas kohe. Kui teemaalgataja järele mõtleks, ehk tuleks talle ka taolisi kõnelusi minevikust meelde?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa päriselt ka veel küsid?! Ja oled sa mingi nö. kordade arvu ka määranud, et pärast mitut lahkuminekut sa enam talle andeks ei anna? Või hakkabki teie “suhe” nüüd selline olema? Iga mõne aja tagant lähete lahku ja kui tal tuju peale tuleb (või see teine ehk enam teda ei taha?), ronib aga sinu juurde tagasi?

Ole hea ja vähemalt nii tark, et sa sellisega lapsi ometi tegema ei hakka.

Uuriksin välja miks ta ei näe mõtet koos olla. Mingi konkreetsem põhjus peab ju olema. Kui selle teada saad siis usun et on võimalik suhet ka jätkata

Väga rumal postitus. Siinkohal oleks tõesti ainuõige soovitus: lahku tuleb minna!

Kallis inimene – väärtusta ometi ennast.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu kogemus: kulutasin oma elust 5 aastat sellise mehe peale, tuli läks tuli läks ja mina totuke ikka lootsin ja uskusin..kuni hetkeni, mil elasime koos ja koju jõudes leidsin teise naise meie voodist. Tol hetkel oli kohutavalt raske, aga aastaid hiljem sain aru, et see oli parim lõpp, mis üldse oleks saanud olla. Siis sain tast lõpuks lahti…õnneks nii palju eneseuhkust veel alles oli, et suutsin lõpu teha. Teemaalgataja: kindel selle mehe peale enam olla ei saa. Kui sa tahad korduvalt seda südamevalu läbi elada, siis lase käia.. mina teeksin lõpu! Kindlasti tuleb su ellu mees, kes sind väärib..muideks see hirm äraminemise ees jääb alles ka uues suhtes, nii et, tee lõpp, aeg parandab haavad ja saad kindlasti veel õnnelikuks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Päris alatu värk sinu poolt ju.

Aga kui teemaalgataja mehe poolt on sama värk? Ja ometi siin kiidame talle takka, et oota, ta tuleb veel tagasi su juurde. Kas pole alatu kütta tema lootust, kui ometi on ju selge, et see mees teda ei armasta.

Mina tollele oma austajale rääkisin korduvalt, et ma teda ei armasta ega tea, kas hakkangi armastama. Aga selle ta lasi kõrvust mööda ja ilmselt unustas kohe. Kui teemaalgataja järele mõtleks, ehk tuleks talle ka taolisi kõnelusi minevikust meelde?

Keegi ei kiida takka, et teemaalgataja oodaku veel. Mõistmatu, miks sa kasutasid ära teise inimese armastust enda vastu. Sa oleks ju saanud temaga mitte kooa elada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui lapsi pole, siis lõpetaks selle jandi.
Kui on selle ajaga lapsed ka saadud, siis on lugu teine, siis küsiks mehe käest, millisena ta oma rolli näeb laste eest hoolitsemisel ja mis teda nii tugevalt ära tõmbab, et isegi see teda ei takista.
Ja ma ei tea, kui sa talle ütled, et selline edasi-tagasi rübelemine teeb kõige rohkem haiget, mida ta selle peale siis kostab?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma üsna samastun teemaalgataja mehega. Ilmselt tema pole veel leidnud seda naist, keda ta suudaks armastada. Võib-olla on ta ausam kui mina ja üritab mõttetut suhet lõpetada ka ilma kolmandat osapoolt kaasamata. Võib-olla tal oli esimesel lahkuminekul lootus kellegi suhtes, et temaga lahus olles suhet alustada. Aga lootus ei täitunud ja tuli tagasi.

See ongi psühhopaadi tunnus. Ei õnnestunud mujal, seega tulen tagasi. Keegi ei heida ette seda, kui üks inimene teist ei suuda armastada. Aga juba äraläinuna enam mitte uuesti tagasi tulla – see peaks olema elementaarne. Tagasitulemine on manipulatsioon, psühhokuritegu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )


Esileht Pereelu ja suhted Mida teie teeksite?