sünnitasin 2 nädalat tagasi ja siiani on midagi tupeava ees.liikudes on tunda et midagi on seal ja surub nagu tahaks välja kukkuda.seest katsudes on tunda emakakaela mis pole veel täielikult sulgunud ja on väga madalal.kas see peabki nii olema? väga ebamugav on käia ja seista.teen aegajalt vaagnapõhja lihastele harjutusi,et äkki parandab asja ja aitab ka tupeaval normaalse suuruse tagasi saada.mis teie arvate?
Käisin umbes sama murega naistearsti juures, siis ütles et midagi ei saa teha, kui soovin võiks teha plastikat aga lapsi enam ei pruugi saada. Väga õige et teete harjutusi, ja konsulteerige nii kiiresti kui saab oma arstiga.
Ei ole see asi alati nii hull midagi, nagu eelmine seletas.
Mul vajus peale kolmandat last emakakael tupeavani. Minu (Eesti üks parimaid oma ala spetsialiste Tartus) seletas, et see on ok, emakas ja tupp taastub veel kuni 6 kuud peale sünnitust. Mina käisin ta vastuvõtul, kui sünnitusest oli 3 kuud möödas. Soovitas teha Kegeli harjutusi vaagnapõhjale. Tegin igapäevaselt ikka mitmeid kordi päevas. Umbes aastaga sain oma sisikonna korda. Enne planeeritud rasestumist käisin veel igaks juhuks kontrollis ja arst andis rohelise tule. Kuid ütles, et ka sel juhul, kui emakakael oleks jäänud tupeava ette püsima, poleks see seganud rasestuda, ega rasedust lõpuni kanda. Peale arsti juures käiku jäin praktilelt nädala jooksul uue tita ootele. See põnn on hetkel 2,5a. Taas peale sünnitust kontrollis käies 3 kuud hiljem, oli näha, et allavajunud tupesein katab veel täielikult tupeava. Emakas jäi seekord paigale. Arst lohutas taas, et Kegelit tehes taastub olukord varsti. Tal oli õigus.
Tee Sinagi hoolega harjutusi ja ära pabista.
Kui emakas ikka täiesti välja vajub, tehakse pisike op ja emakas tõstetakse oma kohale tagasi. Kiiret paranemist ära veel looda, aga tulevik pole sugugi nii tume 🙂
Peale 3-nda lapse sündi tundsin all samuti sellist surumistunnet ja tunnet ,nagu tahaks jalad harkis käia.Väga ebamugav oli kõndida ja seista.eriti andis tunda,kui olin pikemalt jalul olnud või raskust tõstnud.Peegliga vaadates paistis tupeavast nagu mingi muna.Alguses ikka ehmatasin täiega ära ja selline masendus tuli.Tänaseks on käidud ka sünnitusjärgses kontrollis ja arst ütles,et kõik korras.See mis ma tupeavast nägin ,oli allavajunud tupesein.Soovitas teha harjutusi mitu korda päevas,et taastumine võtab kuni aasta.mul sünnitusest alles veidi üle kahe kuu möödas.Olen siis vaagnapõhja harjutusi usinalt u.3-nädalat teinud ja juba on tunduvalt parem.Surumistunnet aeg-ajalt tunnen just siis,kui on olnud vaja pikemalt jalul olla ja pole saanud piisavalt puhata.Seda muna ka enam tupeavast ei paista.Loodan,et aja jooksul taastub.Eelmiste lastega sellist tunnet ei mäleta.Sulle soovitan ka ikka harjutusi järjekindlalt teha ja kui sünnitusjärgses kontrollis ära käidud,saab arst täpsemalt öelda,millega tegemist.
mul oli see surumisetunne ka jube kaua. arstil käisin veel, kui laps oli nii 4-kune ja arst ütles, et ma pole veel ära paranenud (laps oli kole suur ja sünnitus kole raske, vaakmiga jne). nüüd sai laps 6-kuuseks ja enam ei ole viga, va mõnes asendis nagu kisuks, kükitades vist. mõtlesin ka harjutusi teha, aga mõtteks see jäi. igatahes tahaks ka lootust anda. ma ei uskunud, et enam paraneb, aga paranes.
Minul aitasid sarnase olukorra kiirelt parandada hata-jooga hingamisharjutused, mis mõeldud just naiste alakõhule peale sünnitust. Probleem kadus ruttu ja ka muud asjad paranesid rutem. 🙂
Kõike kaunist!
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
