Esileht Tööelu, raha ja seadused. miinimumelatis kahele lapsele

Näitan 13 postitust - vahemik 121 kuni 133 (kokku 133 )

Teema: miinimumelatis kahele lapsele

Postitas:

Kui inimesel on rahaline kohustus, olgu need siis lapsed, laenud vms. siis see raha ei kuulu sellele inimesele. See on VÕLG! Ja kui inimene oma võlga ei tasu, siis on ta varas! Antud teemat silmas pidades varastab ta oma lastelt.

Võlaõigusseadus ütleb, et ettenägematutest kohustustest on õigus taganeda. See “võlg” ei põhine kokkuleppel, ega laste vajadustel, see on pidurdamatult ja pöördumatult võlgniku kahjuks tema sissetulekutest kiiremini kasvav.

Aastal 2004, kui miinimumelatis poole alampalgani tõsteti, moodustas see keskmisest palgast 17%. See suhe jäi püsima 2011 aastani. Senikaua oli võimalik elatisega arvestada ja selle põhjal tulevikuplaane teha.
2011a muudeti tulumaksu arvestuse põhimõtet ja elatis tõusis 21%-ni keskmisest palgast ning jäi selliseks 2014 aastani. See oli raamatupidamuslik muudatus, mis ei lähtunud laste vajadustest vaid pidi maksuameti arvepidamise mugavamaks tegema.
2014 aastast alates on alampalka kasvatatud kiiremini kui kasvab keskmine palk. Ametiühingute liidu eesmärk on tõsta alampalk võrdseks 60%-ga keskmisest palgast. See ei lähtu mitte mingil moel laste vajadustest, või vanemate võimalusest lastele ülalpidamist anda, ometi on elatis sellega seotud.

Lapsed on antud juhul põhjendamatu hõlptulu saajad. Liiakasuvõtjad. Kasutavad ära olukorda, et seadus võimaldab neil nõuda rohkem, kui neil vaja on. Rohkem kui neil on õigustatud ootus saada.

Kui seitse aastat tagasi võis keskmist palka teeniv mees plaane tehes arvestada, et jaksab poole palga eest ülal pidada kolme last, (mööndustega veel neli aastat tagasigi, kuivõrd lähiajalugu oli näidanud muutnud olukorra stabiilsust), siis täna jaksab kasvatada kahte. Üsna pea mitte sedagi. Laste kasvatamine võtab aega 18(21) aastat. Kuidas saad sa mehele, kes on lapsed saanud seitse aastat tagasi, ette heita, et ta oleks pidanud eelpool nimetatud elatisearvestamise muutusi ette nägema ja lapsed tegemata jätma?

Ettenägematutest kohustustest taganemine ja õiglaste kokkulepete kehtestamise nõudmine ei ole vargus. Vargus on teadlikult ebaõiglusest kasu lõikamine.

PS.Tartu Ülikooli Rakendusuuringute keskuse lastele tehtava kulu uuringu andmed koguti 2010-2012 aastal ning jõuti tulemusele, mille järgi tol ajal kehtinud elatis oli üsna ligilähedane Eesti elanikonna nelja jõukama kvintiili keskmise kuluga lastele. Seega kui elatisi mingi uue standardiga siduda, siis optimaalne (kulude tõestamist mittevajav) elatis võiks olla 17% keskmisest netopalgast. See tagaks lastele Eesti keskmise toimetuleku.

+8
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 27.11 08:25; 06.12 10:43; 06.12 11:27; 07.12 09:27; 07.12 10:40; 07.12 11:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tere!küsimus selline.Kui naine jätab mehe maha ja neil on ühine 2.5aastane laps.Kas siis naisel on õigus küsida elatusraha mehelt?

0
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tere!küsimus selline.Kui naine jätab mehe maha ja neil on ühine 2.5aastane laps.Kas siis naisel on õigus küsida elatusraha mehelt?

Elatist on õigus nõuda sellel, kelle kasvatada jääb laps, sõltumata lahkumineku põhjustest, sõltumata sellest, kes välja kolib. Lapse vajadused ei sõltu sellest, kuidas vanemad omavahel läbi saavad.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 27.11 08:25; 06.12 10:43; 06.12 11:27; 07.12 09:27; 07.12 10:40; 07.12 11:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tere!küsimus selline.Kui naine jätab mehe maha ja neil on ühine 2.5aastane laps.Kas siis naisel on õigus küsida elatusraha mehelt?

Elatist on õigus nõuda sellel, kelle kasvatada jääb laps, sõltumata lahkumineku põhjustest, sõltumata sellest, kes välja kolib. Lapse vajadused ei sõltu sellest, kuidas vanemad omavahel läbi saavad.

Täpsustaks, et see raha on mõeldud lapsele siis, mitte emale. Äkki küsija mõtles, et emale – seda õigust ilmselt ei ole, aga teistel põhjustel.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 25.11 11:52; 26.11 10:03; 26.11 11:00; 26.11 11:32; 26.11 18:24; 30.11 17:42; 30.11 18:43; 06.12 12:51;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tere!küsimus selline.Kui naine jätab mehe maha ja neil on ühine 2.5aastane laps.Kas siis naisel on õigus küsida elatusraha mehelt?

Riigikohus on selle teema kohta öelnud(3-2-1-198-13):
“Lapse isal tekib PKS § 111 lg-s 1 sätestatud lapse ema ülalpidamise kohustus üksnes juhul, kui lapse ema ei suuda end sel ajal ise ülal pidada. (p 11)
Kohtul tuleb lapse ema elatisenõuet lahendades esmalt tuvastada, kas ja millises ulatuses vajab lapse ema PKS § 111 lg-s 1 sätestatud ajavahemikul abi.
Selleks tuleb hinnata, millised on lapse ema põhjendatud kulutused nimetatud ajavahemikul ning millise osa neist kulutustest saab katta lapse ema enda sissetulekust, sh makstud riiklike ja kohalike hüvitiste hüvitiste ja toetuste arvel. Kui lapse ema tavapäraste kulutuste katmiseks piisab tema käsutuses olevatest vahenditest, ei vaja lapse ema abi ning tal ei ole õigust saada lapse isalt elatist. ”

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 04.12 09:18; 05.12 08:19; 05.12 12:51; 05.12 13:13; 06.12 13:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Võlaõigusseadus ütleb, et ettenägematutest kohustustest on õigus taganeda.

Kas haigemat juttu ei taha rääkida? Kas naine peaks ka ennenägematutest kohustustest taganema? Äkki ta pole arvestanud, et üksikemaks saab? Äkki annate need lapsed riigi kasvatada? Kuhu peaks naine taganema? Isa pühib aga käed puhtaks ja veel mõni õigustab sellist käitumist.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt 25.11 13:17; 25.11 15:39; 26.11 10:31; 02.12 11:01; 02.12 14:28; 03.12 18:22; 04.12 08:09; 04.12 10:31; 04.12 12:51; 04.12 18:42; 04.12 19:20; 05.12 12:47; 06.12 07:46; 06.12 21:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Võlaõigusseadus ütleb, et ettenägematutest kohustustest on õigus taganeda.

Kas haigemat juttu ei taha rääkida?…

Aga võlgadest ja pikaajalistest kohustustest rääkides täpselt nii ongi:

VÕS § 97. Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine
(1) Kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks.
(5) Kui on olemas alused lepingu muutmiseks, kuid asjaolude kohaselt ei ole lepingu muutmine käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võimalik või ei oleks see teise lepingupoole suhtes mõistlik, võib kohustuste vahekorra muutumisega kahjustatud lepingupool lepingust taganeda, kestvuslepingu aga käesoleva seaduse §-s 196 sätestatud korras üles öelda.

Et aga elatis ei ole leping kahe osapoole vahel VÕS tähenduses, vaid riigi määratud koormis kolmanda osapoole kasuks, ei saa elatist käsitleda kui võlga, lepingut ja selle maksmata jätmist kui vargust, sest ka juhul, kui elatis on mitte kohtus vaid omavahel kokku lepitud, on siiski raskendatud selle vastav muutmine või ülesütlemine, sest kasusaajal on õigus nõuda ebaõigluse jätkamist PKS §101 nõude järgi. Siinkohal on riigi vastutus, et ei muutuks lepingu sõlmimise aluseks olevad asjaolud ja sellega ei kaasneks lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt.

Kui pikka aega oli elatis tasemel 17% keskmisest netopalgast ja nüüd suhteliselt lühikese aja jooksul on see kasvanud 24%-le keskmisest netopalgast, on teada, et Ametiühingute liit taotleb alampalga suurendamist 60%-le keskmisest palgast ja eelpoolnimetatud liit on Tööandjate liiduga juba saavutanud kokkuleppe lähiaastatel alampalga tõstmise 50%-ni keskmisest palgast, hakkab miinimumelatis lähenema 30-31%-le keskmisest netopalgast, mis on vastava kohustuse pea kahekordistumine. Kui kohustuse kahekordistumine ei ole oluline suurenemine, siis mis see on?

Sellepärast ei näe ma mõtet elatise maksjatel ja elatise saajatel omavahel vaenu üles kiskuda. Tuleb hoopis nõuda seaduseloojatelt korralikke ajas püsivaid seadusi, mis arvestaksid kõigi osapoolte vajaduste ja võimalustega. Iga teema ja artikkel, mis suunab vanemaid omavahel tülitsema võimaldab vaid riigikogul ja valitsusel sellest kohustusest viilida. Või kuidas teisiti Reinsalu viimatist seisukohta mõista.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 27.11 08:25; 06.12 10:43; 06.12 11:27; 07.12 09:27; 07.12 10:40; 07.12 11:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Reaalne olukord tänasel päeval on selline, et laste keskmised kulud kuus kahele kokku on 1050€, kusjuures pole seal mingit luksust, kõik on viidud miinimumini. Meie koos elades said lapsed tänu isa korralikule sissetulekule endale hoopis enam lubada.

Keskmiselt minimaalselt 525€ kuus lapse kohta? ????

Ausalt meie tagasihoidlike võimalustega pere puhul ei oska ma eriti ettegi kujutada, mis siis veel teie peres isaga koos elades toimus.

Eluase 140€
Söök 140 €
Riided/jalanõud (keskmine kulu kuus) 35€
Majapidamistarbed 10€
Hügieen 25€
Meditsiin/ravimid (keskmine kulu kuus) 10€
Transport 15€
Kool (õppevahendid, väljasõidud, üritused, jne.) 25€
Trenn 40€
Sidevahendid (tel.pakett, internet, arvuti, telefonid-järelmaks jne.) 25€
Mööbel, remont, voodipesu, nõud, vannitoatarbed, kodu-ja köögitehnika, jm. (keskmine kulu kuus) 20€
Meelelahutus (sünnipäevad, kino, teater, kontserdid, teemapargid, ekskursioonid, taskuraha jne.) 40€
Kokku 525/ühele lapsele

Kus te näete siin laristamist või mille pealt peaks siin VEEL kokku tõmbama?
Isaga koos elades olid suuremad näiteks kulud riietele ja jalanõudele, meelelahutusele (reisid ja väljasõidud, mida enam lubada ei saa), söögile (käisime väljas söömas, nüüd enam mitte).
Ja nüüd mõelge, kuidas (ja miks) peaks ema üksi need kulud katma, kui isa panustab ühele lapsele vaid 150€?

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 02.12 10:54; 02.12 14:34; 02.12 14:36; 02.12 15:54; 02.12 18:24; 02.12 19:58; 02.12 20:25; 02.12 20:54; 02.12 21:51; 03.12 21:26; 04.12 17:51; 04.12 19:17; 04.12 19:54; 04.12 20:28; 04.12 20:30; 06.12 09:42; 07.12 09:56; 07.12 11:01; 07.12 11:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ikka sama rida. Vaatame siis:

Eluase 140€
Söök 140 €
Riided/jalanõud (keskmine kulu kuus) 35€
Majapidamistarbed 10€
Hügieen 25€
Meditsiin/ravimid (keskmine kulu kuus) 10€
Transport 15€
Kool (õppevahendid, väljasõidud, üritused, jne.) 25€
Trenn 40€
Sidevahendid (tel.pakett, internet, arvuti, telefonid-järelmaks jne.) 25€
Mööbel, remont, voodipesu, nõud, vannitoatarbed, kodu-ja köögitehnika, jm. (keskmine kulu kuus) 20€
Meelelahutus (sünnipäevad, kino, teater, kontserdid, teemapargid, ekskursioonid, taskuraha jne.) 40€
Kokku 525/ühele lapsele

Kus te näete siin laristamist või mille pealt peaks siin VEEL kokku tõmbama?

Konjuktuuriinstituudi toidukorv on märgatavalt alla 100€. Keksmisest palgast kahele elatist makstes peab sellega välja tulema. Seal on 40-50€ vahet
Millised hügieenivahendid lisaks seebile, šampoonile ja hambapastale (mida igat ühte jagub ühele inimesele mitmeks kuuks ja maksavaid vaid mõne euro) lapsel veel nii väga vaja läheb, et summa lausa 25€ kuus tuleb?
Laste raviteenused on reeglina tasuta ja retseptiravimid oluliste allahindlustega. Kui esimene lasteaia aasta välja arvata, ei ole neil nohu-köha-palavikku ka rohkem kui paar-kolm korda aastas.
Transport autoga vedades oleks alla hinnatud, samas bussi kuukaardid on lastele odavamad kui 15€.
Mul vanem poiss käis järjest akrobaatikas, karatees, vehklemises ja nüüd tegeleb breik-tantsuga. Ükski neist ei maksa üle 30€/kuus. Kas te spetsiaalselt otsite kallemaid trenne, et raha kulutamist õigustada?
Kui majapidamistarbed ja hügieenivahendid on juba arvesse võetud, siis mis vannitoatarvetest siin kirjutatud on? Kirjutad eelarvesse mõnda numbrit topelt, selle suuremana näitamiseks?

Lisaks elatis on 250€. Riigikohus on öelnud, et reeglina eeldatakse vanemate kulud võrdseks, seega teine vanem panustab ka lapsesse 250€, riik omakorda panustab 55€ pere (ehk siis mõlema vanema) kulude korvamiseks ning kahe lapse puhul veel kord aastas u.370€ tulumaksutagastus + ühe lapse koolituskulude (lasteaed, trennid) tulumaksutagastus. Antud eelarve järgi peaks viimane number olema vähemalt 96€. See teeb kahe lapse kohta 13786€, ehk u. 1149€ kuus, ehk 574€ lapse kohta. Kuhu see 49€ kadus ning milleks nõuda 250€ elatist, kui tegelik mugav pingevaba kulu on 225€?

Keskmisest palgast kahele elatist makstes on see 49-50€ vahe juba oluline summa. Võiks ka lahuselav vanem samamoodi konjuktuuriinstituudi pakutust paremal tasemel toituda, kui lapsed.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 27.11 08:25; 06.12 10:43; 06.12 11:27; 07.12 09:27; 07.12 10:40; 07.12 11:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ikka sama rida. Vaatame siis:

Eluase 140€

Söök 140 €

Riided/jalanõud (keskmine kulu kuus) 35€

Majapidamistarbed 10€

Hügieen 25€

Meditsiin/ravimid (keskmine kulu kuus) 10€

Transport 15€

Kool (õppevahendid, väljasõidud, üritused, jne.) 25€

Trenn 40€

Sidevahendid (tel.pakett, internet, arvuti, telefonid-järelmaks jne.) 25€

Mööbel, remont, voodipesu, nõud, vannitoatarbed, kodu-ja köögitehnika, jm. (keskmine kulu kuus) 20€

Meelelahutus (sünnipäevad, kino, teater, kontserdid, teemapargid, ekskursioonid, taskuraha jne.) 40€

Kokku 525/ühele lapsele

Kus te näete siin laristamist või mille pealt peaks siin VEEL kokku tõmbama?

Konjuktuuriinstituudi toidukorv on märgatavalt alla 100€. Keksmisest palgast kahele elatist makstes peab sellega välja tulema. Seal on 40-50€ vahet

Millised hügieenivahendid lisaks seebile, šampoonile ja hambapastale (mida igat ühte jagub ühele inimesele mitmeks kuuks ja maksavaid vaid mõne euro) lapsel veel nii väga vaja läheb, et summa lausa 25€ kuus tuleb?

Laste raviteenused on reeglina tasuta ja retseptiravimid oluliste allahindlustega. Kui esimene lasteaia aasta välja arvata, ei ole neil nohu-köha-palavikku ka rohkem kui paar-kolm korda aastas.

Transport autoga vedades oleks alla hinnatud, samas bussi kuukaardid on lastele odavamad kui 15€.

Mul vanem poiss käis järjest akrobaatikas, karatees, vehklemises ja nüüd tegeleb breik-tantsuga. Ükski neist ei maksa üle 30€/kuus. Kas te spetsiaalselt otsite kallemaid trenne, et raha kulutamist õigustada?

Kui majapidamistarbed ja hügieenivahendid on juba arvesse võetud, siis mis vannitoatarvetest siin kirjutatud on? Kirjutad eelarvesse mõnda numbrit topelt, selle suuremana näitamiseks?

Lisaks elatis on 250€. Riigikohus on öelnud, et reeglina eeldatakse vanemate kulud võrdseks, seega teine vanem panustab ka lapsesse 250€, riik omakorda panustab 55€ pere (ehk siis mõlema vanema) kulude korvamiseks ning kahe lapse puhul veel kord aastas u.370€ tulumaksutagastus + ühe lapse koolituskulude (lasteaed, trennid) tulumaksutagastus. Antud eelarve järgi peaks viimane number olema vähemalt 96€. See teeb kahe lapse kohta 13786€, ehk u. 1149€ kuus, ehk 574€ lapse kohta. Kuhu see 49€ kadus ning milleks nõuda 250€ elatist, kui tegelik mugav pingevaba kulu on 225€?

Keskmisest palgast kahele elatist makstes on see 49-50€ vahe juba oluline summa. Võiks ka lahuselav vanem samamoodi konjuktuuriinstituudi pakutust paremal tasemel toituda, kui lapsed.

Ausalt, mind väga ei huvita, mida mingi instituut ütleb. Mina tean, mis on reaalne elu ja alla 140€ kuus söögile ei tule me kuidagi välja, kusjuures ma vaata hindu ja sööme pigem tagasihoidlikult. Näiteks mereande väga harva. Söögid teeme teismelise tütrega kõik ise, poolfabrikaate ei tarbi.
Hügieenitarvete alla käib ka teismelise probleemse naha hooldus mis on jällegi päris kallis. Hambapasta, hügieenisidemed, wc paber, dushigeel, shampoonid, palsamid jne.
Arsti visiiditasu on lapsele juba 5€, lisaks ühele lapsele igakuised allergiaravimid ja teisel akneravi (väga kallis), ka prillid võiks ju siia alla panna, aga seda ma isegi ei teinud.
Lapse trenni kuutasu on 30€ + esinemised, esinemise riided jm. Tegelikult tahaks neid siiski rohkemasse kui ühte trenni panna, aga rahakott kahjus ei võimalda. Seega jällegi panin hoopis väiksema summa kui reaalsuses vaja oleks.
Mööbel, remont, voodipesu, nõud, vannitoatarbed, kodu-ja köögitehnika, jm. (keskmine kulu kuus) 20€
Selle rea peal on pigem siis sellised kulud mida tehakse harva, vahel isegi mitme aasta tagant, aga kulu on suur ja seda on vaja koguda. Siia alla käivad ka mööbel ja kodumasinad, sest kuna see on meie kodu ja ka lapsed kasutavad ja kulutavad kõiki eelnimetatuid, siis miks ja kuidas see vaid minu kulu ja probleem on? Juba madratsid ja korralik voodipesu maksab terve varanduse. Mul ei ole selliseid rahasid kogumata kusagilt võtta. Koondnimetus siis remont ja mööbel.

Tulumaksuvaba raha korra aastas laste pealt on tore. kahe lapse pealt ehk paarsada € saan, pole väga kursis, mis see uue seadusega tuleb. Lisaks 110€ peretoetus, aga jällegi küsin, et kas aeg, mis minul kulub lastega seotud asjade ajamisele ei maksa üleüldse midagi? Need viimased rahad oleks väikegi leevendus. Eemine aasta said na tulumaksuraha eest näiteks rattad.

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 02.12 10:54; 02.12 14:34; 02.12 14:36; 02.12 15:54; 02.12 18:24; 02.12 19:58; 02.12 20:25; 02.12 20:54; 02.12 21:51; 03.12 21:26; 04.12 17:51; 04.12 19:17; 04.12 19:54; 04.12 20:28; 04.12 20:30; 06.12 09:42; 07.12 09:56; 07.12 11:01; 07.12 11:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tulumaksuvaba raha korra aastas laste pealt on tore. kahe lapse pealt ehk paarsada € saan, pole väga kursis, mis see uue seadusega tuleb. Lisaks 110€ peretoetus, aga jällegi küsin, et kas aeg, mis minul kulub lastega seotud asjade ajamisele ei maksa üleüldse midagi? Need viimased rahad oleks väikegi leevendus.

No täpselt – üks pool isegi ei hooli sellest, mitu sada eurot ta täpselt kuskilt saab, kurdab ajakulust tekkivat ebamugavustunnet ning eeldab selle kompenseerimist, samal ajal kui teine pool tegeleb ellujäämiseks toidu jaoks 50€ eest võitlemisega.

Asi kipub olema selline: kui lahuselav vanem elatist ei maksa, on lapsega elav vanem majanduslikult käpuli ja lapsed vaesuses. Seega elatis on oluline. See peab olema piisavalt suur. Probleem kipub olema selles, et piisavalt suure elatise igaks juhuks natuke veel suuremaks paisutamine ei anna elatise saajale tuntaval määral midagi juurde, aga kipub elatise maksja majanduslikku toimetulekut järsult halvendama. Vaja oleks ka raha saaja poolset mõistmist.

+1
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 27.11 08:25; 06.12 10:43; 06.12 11:27; 07.12 09:27; 07.12 10:40; 07.12 11:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tulumaksuvaba raha korra aastas laste pealt on tore. kahe lapse pealt ehk paarsada € saan, pole väga kursis, mis see uue seadusega tuleb. Lisaks 110€ peretoetus, aga jällegi küsin, et kas aeg, mis minul kulub lastega seotud asjade ajamisele ei maksa üleüldse midagi? Need viimased rahad oleks väikegi leevendus.

No täpselt – üks pool isegi ei hooli sellest, mitu sada eurot ta täpselt kuskilt saab, kurdab ajakulust tekkivat ebamugavustunnet ning eeldab selle kompenseerimist, samal ajal kui teine pool tegeleb ellujäämiseks toidu jaoks 50€ eest võitlemisega.

Asi kipub olema selline: kui lahuselav vanem elatist ei maksa, on lapsega elav vanem majanduslikult käpuli ja lapsed vaesuses. Seega elatis on oluline. See peab olema piisavalt suur. Probleem kipub olema selles, et piisavalt suure elatise igaks juhuks natuke veel suuremaks paisutamine ei anna elatise saajale tuntaval määral midagi juurde, aga kipub elatise maksja majanduslikku toimetulekut järsult halvendama. Vaja oleks ka raha saaja poolset mõistmist.

Miks sa osatad? Tunnistan, et ei tea jah, palju ma selle tulumaksuseaduse muudatusega tagasi peaks saama laste pealt, see ei tähenda, et ma sellest ei hooli ja nagu eelnevas kommentaaris ütlesin, on see niikuinii kas 100% või siis suuremas jaos just laste nendele kuludele läinud, mida elatise raha niikuinii ei kata. Nii, et miks see peaks see nüüd TEMA elatiseosa katma?

See sinu viimane lause teeb kurjaks. Ma olen pidanud aastaid üksi hakkama saama ja on olnud väga raskeid aegu. Isal on kõik vägagi hästi, aga pole ta mulle kunagi milleski vastu tulnud ei ajaga ega rahaga. Isegi siis kui pidin haige lapsega 1,5 kuud hoolduslehel olema, ei huvitanud teda karvavõrdki, kuidas me toime tuleme. Vastupidi. Nüüd kus mul elu natuke hakkab lahedamaks muutuma, leidis ta, et on aeg elatis veel väiksemaks tõmmata. Enne maksis kummalegi lapsele 200€. Anna andeks, mida ma täpsemalt mõistma peaksin?
Nii kui saan 50€ palka juurde, võtab isa selle summa makstavast elatisest maha.

+4
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 02.12 10:54; 02.12 14:34; 02.12 14:36; 02.12 15:54; 02.12 18:24; 02.12 19:58; 02.12 20:25; 02.12 20:54; 02.12 21:51; 03.12 21:26; 04.12 17:51; 04.12 19:17; 04.12 19:54; 04.12 20:28; 04.12 20:30; 06.12 09:42; 07.12 09:56; 07.12 11:01; 07.12 11:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tulumaksuvaba raha korra aastas laste pealt on tore. kahe lapse pealt ehk paarsada € saan, pole väga kursis, mis see uue seadusega tuleb. Lisaks 110€ peretoetus, aga jällegi küsin, et kas aeg, mis minul kulub lastega seotud asjade ajamisele ei maksa üleüldse midagi? Need viimased rahad oleks väikegi leevendus.

No täpselt – üks pool isegi ei hooli sellest, mitu sada eurot ta täpselt kuskilt saab, kurdab ajakulust tekkivat ebamugavustunnet ning eeldab selle kompenseerimist, samal ajal kui teine pool tegeleb ellujäämiseks toidu jaoks 50€ eest võitlemisega.

Asi kipub olema selline: kui lahuselav vanem elatist ei maksa, on lapsega elav vanem majanduslikult käpuli ja lapsed vaesuses. Seega elatis on oluline. See peab olema piisavalt suur. Probleem kipub olema selles, et piisavalt suure elatise igaks juhuks natuke veel suuremaks paisutamine ei anna elatise saajale tuntaval määral midagi juurde, aga kipub elatise maksja majanduslikku toimetulekut järsult halvendama. Vaja oleks ka raha saaja poolset mõistmist.

Raha saab laps, lapsele tulebki siis seletada, et raha kulub uutele lastele, alkoholile, oma lõbustustele vms.

+2
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 04.12 09:54; 07.12 12:52;
To report this post you need to login first.
Näitan 13 postitust - vahemik 121 kuni 133 (kokku 133 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. miinimumelatis kahele lapsele

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.